Ma pole kunagi olnud hommikuinimene. Selles mõttes, et ma hea meelega tõusen normaalsel ajal üles ka nädalavahetusel, aga mul on vaja pisut aega endale, et toimida ja nö käima saada. Ma ei suuda avada silmi ja hakata kohe suhtlema. Ilmselgelt on Florida kodus olles öised loengud erandid - kui oled täiskasvanud inimene, siis sunnid ennast ja nii ongi. Ma arvan, et mu tudengid ei teagi, et ma pole Eestis. Teen alati meigi, sätin juuksed ja panen ehted ning viisaka riietuse. Kellelgi pole vaja kuulda ega näha seda, mis kell ma "pidin" ärkama või kui väsinud ma olen, see oleks äärmiselt ebaprofessionaalne. Kuigi, kui unetunde on vaid 4, eks siis nägu reedab ka väsimust aga nii nagu paljude asjadega - kui ise sellele tähelepanu ei pööra, siis ilmselgelt seda keegi sulle ütlema ka ei tule.
Silmaalused annavad muidugi 4 unetunnist häälekalt märku küll:
Viimase aastaga olen aga hakanud hommikuid armastama ja seda just Floridas olles. Minu hommikud algavad üldiselt pigem varakult ja on vähemalt lõunani täidetud koosolekute ja loengutega. Mõnel üksikul päeval juhtub nii, et ei ole ei koosolekuid ega loenguid ja mu hommik on selles mõttes vaba, et saan tööd oma rütmis teha. Nendel "vabadel" hommikutel võtan oma kohvi termoskruusiga näppu ja lähen aeda ringile. Kui Kaspar pole parajasti koosolekul, siis ta loomulikult ühineb minuga. Üks ring meie aias on minu rahuliku tempoga 15-17minutit ehk 1,3km.
Kell on 8 ja mul tiir tehtud ja jube mõnus olla:
Teen neid tiire alati tööpäeva sees 1-2x, aga kui vähegi hommik lubab, siis lähen juba kella 8 ajal välja tiirule. See hommikune õhk ja päike on hoopis teistmoodi. Kaspar ütleb alati, et see on nagu Eesti suvehommik. Autod, mis on pargitud majade varju, on alles kastega kaetud. Unised pidžaamades naabrid jalutavad oma koeri. Päev on alles ees.
Ma armastan Floridat ja selle kliimat. Peaaegu iga hommik algab päikesega ja see teeb tuju nii heaks. Päikesevalgus annab energiat päevale vastu minna. Siin on ilmselgelt suur suvi, sest päeval tõusevad temperatuurid juba ligi 30-ni, aga mul on hinges ikka kevade tunne, mis tähenab, et varsti ongi aeg Eestisse tagasi liikuda. Ma pole Eesti kevadet 6 aastat näinud ja olen sellest päris elevuses.
Eilne päikesetõus kell 6:40