Puhkuse toimetused

Meile meeldib väisata erinevaid muuseume ja seda oleme ka minu suurel suvepuhkusel teinud. Me jalutame iga päev mitmeid kordi mööda ühest ajaloolisest majast, kuhu sisse polnud veel kordagi jõudnud. Noh, teate ju küll, oma kodu kõrval asuvaid asju näeme ikka alles viimasena, sest vaja ju kaugemad asjad enne ära näha. Niisiis võtsime härjal sarvist ja läksime muuseumisse. Tegemist on meie linna kõige vanema majaga, mis oli ühtlasi ka esimeseks postkontoriks 1900ndate alguses. Liikusime toast tuppa kuulates samal ajal audiotuuri, mis oli väga huvitav.

Olles muuseumis olnud umbes 2 minutit, kuulsime hirmsat sabinat ja vaadates aknast välja nägime, et väljas on täielik padukas. Jõudsime täpselt õigel ajal!

Tolle aja kohta oli see linna kõige moodsam köök, kus oli voolav vesi, gaasiahi, röster ja palju muud moodsat, millest tavainimesed võisid vaid unistada. Selles majas elas Fort Lauderdale üks olulisemaid ärimehi Stranahan oma naisega, kes oli samuti aktivist ja lükkas käima niivõrd palju liikumisi, et seda kõike kuuldes hakkas enda elu ees piinlik - mitu tundi küll osadel inimestel ööpäevas on?!

Meigikohver reisimise jaoks:

Esimese postkontori replica:

Maja teisel korrusel laiub suur terrass, kus avaneb hunnitu vaade meie kesklinna läbivale kanalile:

Kunagi oli see linna suurim ja uhkeim maja. Täna on see pisike maja keset torne:

Peale muuseumit suundusime Happy Hour jookidele oma lemmikusse nurgabaari - puhkusevõlud!

Puhkuse ajal oleme käinud loomulikult ka omajagu kordi rannas mõnulemas:

...ja teeme koduses jõusaalis regulaarselt trenni. Puhkuse ajal on kohe ekstra mõnus trenni teha, sest energiat on kõvasti rohkem kui töisel perioodil, kus sageli tuleb ennast trenni lihtsalt vedada ja sundida.

Ühel päeval trenni minnes nägime, et üks väike sisalik oli trepikotta eksinud. Seega algas päästeoperatsioon, et ta välja aidata. Sisalik oli muidugi totaalselt endast väljas aga saime ta tervelt aeda viidud.

Meil on koduaias bassein remondis ja seega oma maja poolt iga kuu korralikult krediiti, et ümberkaudseid hotellialasid külastada ja basseine nautida. Oleme seda igati kasutanud ja ühel päeval veetsimegi mõnusalt aega meie kesklinna ühel hotellialal päevitades:

Kaspar on juba mõnda aega käinud tennise trennides, saanud endale sealt uusi tutvusi ja on tennisest kui spordialast päris vaimustuses. Ühel päev ootas mind kodus üllatus - mu päris oma reket ja Kaspar ütles, et õpetab mind mängima. Olime sellest varem rääkinud, et ma tahaks ka tennisega tutvust teha, aga sinnapaika see jutt jäi kuniks siis nüüd tuli reket ja esimene treening. Niisiis läksimegi ühel päeval tennisekeskusesse, rentisime väljaku ja mu esimene tund algas. Mul polnud aimugi, kuidas reketit käeski hoida, seega alustasime ikka päris algusest. Tänaseks on kaks treeningut tehtud ja ma juba ootan järgmist! Väga intensiivne ja hea trenn ja suurepärane vaheldus jõusaalile.

Ahjaa, tulles tagasi veel kultuuri juurde, siis meie linnas on ülisuur kunstimuuseum. Ühel neljapäeval külastasime ka seda ja ma arvan, et nägin seal oma elu suurimaid töid:

Eelmisel reedel saime kokku oma Miami tuttavaga ja käisime koos Türgi restoranis, kus oli elav muusika. Esineja oli muideks saatest "Ameerika otsib superstaari" finalist, kes laulis tõesti hästi. Õhtu oli väga meeleolukoas ja enne kui arugi saime olime otsapidi Miamis klubis näpud püsti tantsimas - väga meeleolukas õhtu!

Minu õhtusöök: grillitud krevetid, jasmiiniriis ja sparglid. Vist sain oma elu parimat riisi sellel õhtul.

Laupäevad on meil siin kodus kulgenud traditsiooniliselt ja see tähendab vaid üht - maailma parimaid pannkooke!

Käisime ka üle saja aasta kinos ja seekord lausa multikat vaatamas - väga naljakas! Siin on kinosaalid väga jahedad, mis tähendab, et kinno tuleb minna pikkade riietega. Talvesel ajal võtan isegi fliisteki kaasa. Küll aga on osades saalides toolidel istmesoojendused ja no vot see on alles mõnus!

Sellised need puhkuse toimetused on siiani olnud. Puhkus on ikka jube mõnus!

Reis Key Westi

 Juuli teises pooles tulime Floridasse tagasi ja kuna minul on pikk puhkus, siis oleme igasuguseid vahvaid asju ette võtnud. Üks plaan, mis mul juba mõnda aega tagasi tekkis oli minna Key Westi saarele nii, et jääme sinna ka ööbima. Me oleme seal korduvalt käinud, aga ei ole kunagi ööbinud. Mõeldud- tehtud! Meil on traditsiooniks saanud, et iga kord kui Key Westi sõidame, siis sööme poolel teel IHopi dineris hommikusööki. Kaspar on siin valinud peekoni ja munad ja mina vahvli jäätise ja maasikatega.

Osa teest sõitsin ma ise, et Kaspar saaks nii saama ringi vaadata ja lihtsalt olla.

Jätsipaus!

Esimene peatus oli kohale jõudes paradiisirannas. Olime külmakotiga kodust rannajoogid ja näksid/ pirukad kaasa pakkinud ja küll oli hea neid rannas võtta.

Suvekuumus on siis päris jõhker ja igaks juhuks ostsin ka 100-faktoriga päikesekreemi , mis jäi nahale nagu kummikiht peale.

Peale rannapäeva suundusime oma hotelli, et pesta ja jahtuda, sest mul oli selleks hetkeks juba tunne, et olen totaalselt üle kuumenenud.

Õhtul oli plaan saare keskusesse minna, nautida melu ja võtta erinevatest baaridest kokteile.

Key Westi keskus on imearmas oma jahisadamate ja erinevate baaridega, kus igal pool elav muusika mängis. 

Ees laiuva kai peal on päikeseloojanguks ideaalne baar ja sinna me suuna võtsimegi.

Ma sain jõuluvanalt sellise käeketi, kus on meie kaks kodu (Florida ja Eesti) peal ja neid ühendav joon. Kandsin seda ketti puhkusereisil:

Järgmisel hommikul läksime sööma Kuuba kohvikusse, kus ma jõin oma senise elu parimat kohvi ja sõime nii maitsvat banaani ja karamelliga täidetud pannkooki, et mu süljenäärmed hakkavad tööle juba ainuüksi sellele mõeldes.

Terveks päevaks oli meil võetud ühte teise hotelli basseinialale päevapääse, mis sisaldas endas katusega kabanat, jääkappi kihiseva ja puuviljade ning veega ning täiesti lummavat vaadet. See oli täiesti imeline kogemus ja mul oli tunne, et olen sattunud paradiisi:

Key Westi saarel elavad vabalt kanad ja kuked ja neid satub kõikjale:

Kui oli aeg suund kodu poole võtta, siis see tähendas meie jaoks 5h autosõitu ja Kaspar mõtles, et ostab ajaviiteks autosse lotopileti kraapida. Hakkasin siis kraapima, samal ajal Kasparile ülevaade andes, mis toimub ja kuidas muudkui valed numbrid ja sümbolid ilmuvad. Kuniks ma korraga jäin vait, sest pidin olukorda 3x üle kontrollima - no saate te aru! Me võitsime lotoga $100! No see oli vast küll tore üllatus reisi lõppu!