Kaspari kirjad kodustele vol 8

Tere jälle!

31.10.2016

Nüüd on esimene „rahulik“ nädalavahetus möödas ning lähen uuele nädalale ootusega vastu. Ootusega seepärast, et saan jälle töösse sukelduda ja mõtted eemale. Aeg läheb ka veel kiiremini ja kauaoodatud detsember saabub rutem. Kuna pole veel kodu sisustamisega tegeleda jõudnud, siis seal on natukene tühi. Elutuba seisab täiesti kasutuna ja vaiba peal on sissetallatud rada sellest, kui ma hommikuti ja õhtuti kardinad kinni/lahti keeran.

Plaan on vähemalt selline, et kaks nädalat naudin üksindust ja omaette õppimist. Samuti „naudin“ korteri tühjust, sest novembri kolmas nädal tuleb kodust eemal veeta. Kui Chicagost nädala lõpus tagasi tulen, siis lähen laupäeval (19.nov) mööblipoodi ja küsin näha mööblit mida rentida saab. Tahan ikka oma silmaga ära kaeda, mida ma selle raha eest saan.

Siis jääb veel 2-3 nädalat, kui abikaasa saabub, et kodust KODU teha. Selleks ajaks tuleb veel ühtteist koju muretseda, aga eks ole veel natukene aega ka.

Täna võtsin suhteliselt vabalt. Uni kadus veerand 10 ja kulges rahulikult. Otsustasin, et lähen lähiümbrust avastama ja mine tea, ehk leiab mõne tooligi. Astusin siis tänavale ja lasin 30-kraadisel kuumusel end rabada. Missiooniks oli leida päikeseprillid, sest päike on siin koguaeg väljas ja silmadel valus. Käisin läheduses asuva kaubamaja läbi ning leidsin sobivad. Nüüd tuju hea ja hakkasin sporditarbeid otsima. Täpsemalt ujumisprille. Seda seetõttu, et soovin hakata siin ujumas käima ning kuna tegu on välibasseiniga, siis vesi maru kloorine. Ei leidnud kahjuks ühtegi spordipoodi, kuid käisin ringi ja avastasin linna – tore oli. Jõudsin koju tagasi ning tegin poenimekirja. Et hoiaksin nimekirjast kinni, siis sõin enne Walmarti minekut kõhu täis. Menüüs jälle makaronid hakklihaga ja soojendasin neid mikrolaineahjus. Viimane on aga päris nutikas, sest ta tunnetab ise ära kui kuum toit on ja et kas on vaja veel soojendada. Lisaks on seal erinevad programmid, mida soojaks tahad lasta: ka popkornil on enda programm. Võib-olla on see tavaline asi, aga minu jaoks uus ja huvitav, kuna pole varem väga mikrolaineahju kasutanud.

Walmartis panin kõik vajalikud toidukaubad korvi ja asusin ujumisprille otsima. Tee peale jäid klapptoolid ning kuna mu toolisaaga on juba üsna pikalt kestnud, siis peatusin nende juures. Hinnaks oli üllatavalt $10 – hind, mida pole varem näinud. Tavaliselt olen leidnud klapptoole alates $30. Nüüd korraks unistasin, kuidas saan hommikusööki köögileti taga istudes süüa. Siis mõtlesin, et tellin täna korraliku tooli amazonist ja astusin edasi. Olingi nüüd sporditarvete osakonnas ja asusin riiulite vahel pilkude tulistamist. Käisin kõik vahed kolm korda läbi ja tuli ka ujumisprillid lisada amazoni kaupade nimekirja.

Koju jõudes läksin tegin pooletunnise jooksu ning punnitasin natukene muskleid. Enne kui pessu läksin, siis panin pesu pesema. Nüüdseks on 2 masinatäit pestud ja kohe lähengi teist masinat kuivatisse laadima. Just tegin ka tellimuse toolile ning ujumisprillidele amazonis, mis peaksid saabuma selle nädala sees.

Uute uudisteni!

Kaspari kirjad kodustele vol 7

Tervitused!

 30.10.2016

Minu päev jõudis nüüd õhtusse ning võtan taaskord südame asjaks tänased toimetused teile kirja panna. Hommikusöögiks ei viitsinud pliiti kurjaks ajada ning maiustasin hoopis ühe jogurtiga. Lisaks veel üks suur mahlane õun, mis teeb kahjuks kodusele õunale silmad ette. Ei tea kas asi GMO-s või ongi siin paremad õunad? Kell lähenes üheksale ning hakkasin alla tulema. Sellele eelnes muidugi korralik kreemitamine, sest mu valge nahk UV-d tagasi ei peegelda vaid võtab kõik endasse. Õhtuks õppisin, et ühest kihist ei piisa ja tulemusi on ka ühe pildi pealt näha.

Kell 9:10 võeti mind kodust peale ja algas sõit minu esimesele ameerika jalgpallile. Sinna jõudes suundusime telkide alale, mis sarnaneb meie tavaliste jaanipäevadega – inimesed söövad, joovad, räägivad ja ootavad midagi. Süüa sai tasuta ja mina võtsin selle eest 2 sõõrikut ja ühe vee. Veel oli menüüs praevorstid, praekartulid ja munapuder, kuid kuna olin uues olukorras, siis polnud ka väga isu. Pool tundi enne mängu algust suundusime staadionile. Ma pole elu sees nii suurel areenil käinud. Staadion mahutab 40 000 inimest, kuid kuna mäng oli täna algusega kell 11, siis oli ka vähem kaasaelajaid. Mängude kellaaeg sõltub sellest, kes mängivad ja kas kantakse telekast üle. Kuna tugevamad meeskonnad mängivad õhtul, siis oli ülekandeajaks 11 sellel mängul. Sain mängu päris selgeks ja tundus isegi päris huvitav. Kogu see melu tribüünidel ja inimeste kaasaelamine oli minu jaoks midagi uut. Inimesed lihtsalt karjusid ja sõimasid mängijaid ja kohtunikke, kuid elasid kaasa nagu üks. Minagi tegin vahepeal tagasihoidliku käteplaksu, kui väljakul midagi head toimus.

Poolajaks tundsin, et hakkan kuumuse käes ära sulama ning otsustasin minna juua otsima. Muidu käisid müüjad ka vahekäikudes, aga poolajal neid ei näinud. Jõudsin siis esimese müüjani ning küsisin vett. Üllatuseks ütles, et üks pudel on $4, kuid sellel hetkel oleksin ka kümnega nõus olnud. Õnneks oli töökaaslane mulle nokamütsi kaasa võtnud ning päike päris ära ei pistnud. Ja kuna mul puuduvad päikeseprillid, siis nokk andis võimaluse mängu segamatult jälgida. Kolmas boonus oli veel see, et nägu ei põlenud ära. Vähemalt see osa, mis noka all varjus oli, kuid huuled ja lõug said oma ausa osa päikesest. Nüüd määrin koguaeg kreemi ja huulepalsamit. Õnneks on käepärast Turkish Airlines’i poolt antud huulepalsam, mis oli pikal lennul öökotis. Ei tea kas olen sellest rääkinud, kuid seal oli veel silmakate, kõrvatropid, sokid, sussid ja hambapesu komplekt. Sussid on ka praegu kasutuses.

Mäng kesti kokku 3,5h ja koju jõudsin pool neli. Viskasin ujukad jalga ja suundusin basseini äärde. Tegin ühe tiiru ning istusin madalas vees asuvas lebotoolis ja kuivasin päikese käes. Vanematele sai skype vahendusel head ööd soovida ning võtsin ette suure töö – söögitegemine. Lõpuks jõudsin siis makaronide ja hakkliha juurde ning enne kui aru sain, oli peekon pannil särisemas. Mõtlesin, et hakin natukene maitseks. Lisatud küüslauk ja hakkliha oligi pool tehtud. Kui makaronidega kokku segasin, siis sain aru, et söön seda toitu selle kuu lõpuni. Hakkisin tomatit ja tegin hapukoore paki lahti. Süda tagus ja mõtlesin, et kui see nüüd ei maitse selliselt nagu kodus, siis ei ela ma seda üle. Vaatasin kehtivuskuupäeva pakendil ja see oli jaanuar 2017. Kõik mu unistused olid ühe hetkega purustatud. Mis seal ikka, segasin paki läbi ning tegin ettevaatliku maitsmise. Tulemuseks oli selline naeratus, mis tuletas valusalt meelde päikesepõletust suu ümber. See on ikkagi võimalik, et hapukoor on hapukoore maitsega! Kuhjasin siis koore taldrikule ja kahe minutiga oli pidulik õhtusöök lõppenud. Seisin probleemi ees, sest mul polnud pannil olevaid järgmisi toidukordasid kuhugi ladustada. Panin linnariided selga ja jalutasin poodi säilituskarpe otsima. Missioon sai täidetud ja maandusin voodisse filmi vaatama.

Minu poolt siis selline päev. Kui leiate aega, siis kirjutage ja joonistage. Muideks, meie aadress on järgmine:

3000 Sage Rd. Apt. 1362

Houston, Texas 77056

United States


   

Kaspari kirjad kodustele vol 6

Hei hei!

28.10.2016

Täna siis jälle poepäev. Peale tööd läksin Walmarti, et tooli osta, kuid ei näinud head diili ja tellin hoopis amazonist. Siis ei pea seda bussiga tassima ja tuuakse koju kätte. Maksab umbes $50 ja kirjade järgi täitsa aus kaup. Ja vajalik ka, sest näiteks täna hommikul sõin hommikuputru vetsus poti peal istudes, kasutades kraanikausi siledat pinda kohvilauana. Ebamugav küll, kuid etem kui püsti või pikali. Õhtusööki sõin näiteks püsti.

Poest sai igasugu vajalikke asju: riidepuud, prügikast kööki, söögiriistade alus sahtlisse ja lisaks veel toidumanti. Hapukoort ostsin ka, aga veel maitsnud pole. Seda saab homme, sest menüüs on makaronid hakklihaga. Eks siis näis, kas on Eesti omaga sarnane. Ameerikas pole meie tavadele vastavat köögilappi, kuid selle asemel leidsin veidi suuremad lapid, mida meie näiteks koristamisel kasutame. Ajavad asja ära küll ning ei pea koguaeg rätikut või majapidamispaberit kasutama.

Õhtul tulin jälle siia alla internetti. Telefoniga õnnestus wifi külge ühenduda, kuid arvutiga mitte. Proovisin seda olukorda lahendada üle tunni aja, kuid tulutult. Homme võtan töölt võrgukaabli kaasa ja hoian hinge kinni, et see töötaks. Nüüd on kell juba pool kümme õhtul ja võtan vabalt. Homme on reede, seega ei pea täna vara magama minema – reeded lihtsalt on kuidagi lihtsamad meelele ja vaimule, ning hommikul on siis tavaliselt ka kergem ärgata.

Õhtul käisin veel rendikontorist läbi ja andsin neile paberi, kuhu oli märgitud, mis korteris katki on. Sinna sain kirja 2 läbi põlenud pirni, duššisegisti probleem (kui lükkad dušši peale, siis kraan jääb veits sorisema). Lisaks veel vannitoa põrandaplaadid mainisin ära, sest vuugivahed on mõradega ja ise teavad kas parandavad kohe ära või mitte, aga vähemalt mainitud on ja keegi ei saa minu käest pärast seepärast raha küsida.

Inimesed on siin sõbralikud ja avatud. Poes tulevad lihtsalt rääkima ja küsima, et kas mingi toode on hea või mitte – pole mul veel õrna aimugi mis on hea ja mis mitte. Töökaaslane, kes umbes 50-aastane, tõi mulle ühe teki, 2 saunalina, 2 köögirätikut ja ühe kruusi. Lihtsalt seepärast, et tal on need üle. Võtsin andemi meeleldi vastu ning tassisin kogu krempli koju. Tekk kulub juba täna ära, sest praegune õhuke fliis jättis öösel veidike soovida ja tuletas meelde Eesti külma kliimat. Õnneks väga külm ei hakanud, sest öösel ei hoia konditsioneeri järgi, kuid igatahes, täna tuleb soojem öö. Ja ühe saunalina saan kohe kasutusele võtta jalarätikuna vanni ette.

Ameeriklased on mugavad inimesed – kõik peab olema mikrolaineahjus soojendatav ning igale poole sõidavad nad autoga. Tänava peal näeb jalgsi liikuvaid inimesi väga vähe, kuid autosid sõidab igal ajal väga palju. Nad sõidavad autoga igale poole, ka panka. Jah, neil on drive-in’id iga asja jaoks: poed, söögikohad, apteegid, pangad. Ma ei kujuta ette, kuidas autoga pangas käimine küll toimima peaks, aga ju siis on hea. Autode rohkust näitab juba see, et siin on iga hoone juures suur parkimisplats või –maja.

Loodan, et saan homme need internetiprobleemid lahendatud. Teile aga kena reedet ning päikselised tervitused Houstonist!

Kaspari kirjad kodustele vol 5

Tere kaasmaalased!

27.10.2016

Täna siis selline lugu, et tulin alla ruumi, kus saab tööd teha, telekat vaadata, lehte lugeda ja arvutis olla, kuid wifi siin ei toimi. Loodan, et see on ajutine probleem ja saan ikka tulevikus enda arvutiga internetti. Muideks, siin saab kohvi ja teed ka endale teha.

  

   

Esimene öö uues kodus oli mõnus ja rahulik. Hommikul lükkasin äratuse pool tundi edasi, sest elan ju töö lähedal. Äratuskella helinaga võtsin vastu kiire otsuse, et hommikusöök tuleb kontorisse kaasa võtta - nii saigi kalgi südamega uus äratus pandud. Hommikul oli hea enda kodus askeldada ja tööle asuda. Teekond kestis tervelt 8 minutit ja juba oli palav. Täna päeva peale tuli 29 kraadi. Jätsin lõuna vahele ja suhtlesin selle asemel võimalikult palju kodustega. Pool 6 jõudsin koju ning tundsin jälle seda vana "head" tunnet - üksildus. Ei meeldi see tunne kohe üldse ja unistan igal hetkel, et abikaasa saabuks võimalikult kiirelt uude koju :)

Viskasin pintsaku seljast ning kappasin poodi. Kõigepealt läksin käisin ümbruskonna läbi, et mida millisest poest mis hinnaga saab. Joonistasin plaani pähe ning läksin ostma kõige tähtsamaid asju: nõudepesuvahend ja -lapp, majapidamispaber, moos hommikupudrule, pesupulber vedelal kujul ning pesuloputusvahend. Kappasin siis koju, sest käed olid nüüd asju täis. Läksin tagasi poeretkele, sest veel oli asju vaja. Järgmisest poest ostsin duššikardina ja need kinnitusklambrid, prügikast vannituppa (samasugune nagu meil Tartus oli), vetsupoti harja, 5 riidepuud ning majapidamispaberi rulli hoidja.

Kappasin jälle koju ning panin pesu pesema. Hakkasin süüa tegema: täpselt sama, mis eile - homme pean poodi minema ja midagi uut välja mõtlema. Ise panustan makaronid hakklihaga peale. Lähen jälle Wallmarti, sest äkki saab sealt normaalse hinnaga tooli. See oleks esimene mööbliese uues kodus ja ühtlasi ka ainuke istumise variant (praegu istun vaid püsti või pikali). Tee peale jäi ja Office Depot (see on nagu Eestis Büroomaailm) ja vaatasin sealt erinevaid toole. Klapptoolid, mis Eestis on 5€ maksid $30. Kõige odavam istumiskõlbulik kirjutuslaua tool oli $50, kuid see on kole sinine. Sama tool musta värvi oli juba $70. Loodan, et Wallmart aitab hädast välja.

Enne kui söök valmis sai, siis oli juba pesu pestud ning laadisin pesu kuivatisse. See nüüd jaurab juba pikemat aega. Nõud on pestud ja tulin natukeseks siia internetti ja muusikat kuulama. Kodus on nii harjumatult ja kõrvadele haiget tegev vaikus, et lihtsalt ei kannatanud seda enam välja seal. Tuleb vist interneti kaablit ostma minna ja jälle üks leping teha. Siis saab vähemalt Eesti raadiot kuulata ja telesaateid vaadata.

Kõigile kõige paremat ja olge terved!