Ootusärevus vol 4

Eelnevatest ootusärevustest kirjutasin SIIN, SIIN ja SIIN

Seekord ootame külla minu kallist sõbrannat Janat, keda tunnen juba 10 aastat. Saime tuttavaks ülikoolis ja olen teile Meie Klubi tüdrukutest varemgi rääkinud ning Jana kuulub justnimelt Meie Klubisse. Suviti Tartus olles elan alati Jana juures, sellest on saanud nagu minu Tartu kodu. Eelmisel suvel ta teatas, et soovib väga meile külla tulla ja tegutseb selle unistuse nimel. Nüüd on see aeg käes ja juba TÄNA saame teda lennujaamast vastu võtta. Kuna plaanin ka ise tema siinoleku ajal puhata, siis on möödunud nädal olnud hullemast hullema töötempo  ja- tundidega, et palju asju ette tehtud saaks. Plaanime koos maksimaalselt puhata ja tahame talle võimalikult palju Houstonit ja Texast näidata.

Merliisi peres on mitu autot ja ta arvas, et tahab lahkelt ühe auto meie kasutusse anda selleks ajaks, kui Jana siin on. Kui imeline see veel on?! Nii saame Janat ehtsas Texase truckis ringi sõidutada. Ka Kaspar on plaaninud ühe päeva ekstra vabaks võtta, et saaksime rohkem ringi sõita.

Olen tõsiselt elevuses tema tulekust ja ei jõua juba ära oodata, et teda kallistada saaks! Olen püüdnud võimalikult hästi ette valmistuda, et ta end siin mugavalt ja koduselt tunneks. Janal oli vahepeal ka uhke 30.juubel ja selle puhul on teda terve Meie Klubi brigaadi poolt kingitus ootamas.

Tegin talle sahtli tühjaks ja riidepuid vabaks, et oleks, kuhu asju panna ja ei peaks kohvri otsas elama. Suviti, kui ise Jana kodus olen, siis on alati mulle pool kappi tühjaks tehtud, et ma oma asjad saaksin laiali laotada- hästi mugav.

 Merliis varustas meid korraliku madratsiga, et magamispesa oleks mugav. Tõmbasime diivanid elutoas ettepoole ja tegime diivani taha talle sellise privaatse pesakese:

Väike tervituskorv ja rätikud ning hommikumantel, et oleks hea mugav olla:

Ilusat nädalavahetust!

Maile

Nädalavahetusest

Vahel on nii, et täiesti ootamatud plaanid on need kõige toredamad, nii täpselt juhtus sel nädalavahetusel. Reede õhtul küsis naabrinaine, et kas meil laupäevaks plaane on, et läheks välja. Plaan tundus maru hea ja tegelikult selgus ka kohe, et ongi vaja üht-teist tähistada. Tähistasime Kaspari ametialast edukust ja naabrinaise uut töökohta Coca- Cola suurfirmas. Tundus paslik panna laud kinni udupeenesse liharestorani. Kuna naabrid on meil väga suured restoranides käijad, siis ei olnud kohta ülikeeruline ka valida. 

Udupeened, aga väga pirakad toidud:

Hilisemaks ostsime ka piletid püstijalakoomikute etendusele (stand-up). Mul olid selle etendusega seoses üsna kahetised emotsioonid. Tunnistan, et ma ei fänna rassistlikke nalju ja neid oli seal omajagu. Samuti oli väga palju labaseid nalju või selliseid nalju, millest ma ei saanud aru. Kui koomik tuleb lavale, tõstab pluusi üles ja rahvas röögib selle peale naerda, siis...ma lihtsalt ei saanud aru. Aga eks nii naljad, kui naljategijaid ongi erinevad ja ka publik igal pool erinev. Seltkond oli hea ja ma ei saaks öelda, et lõbus ei olnud. 

Meil on ülitoredad naabrid ja koos saab alati väga palju nalja. Nad on hästi lihtsad inimesed, kellega juttu jätkub kauemaks ja koos on väga tore aega veeta. Andsime neile teada, et eelmisel nädalal lükati ka meie viisapikendusprotsess töösse ja loodetavasti saame oma viisad järgnevaks kaheks aastaks pikendatud. Pöialde kaasa hoidmine just halba siinkohal ei tee. Naabrinaine ütles, et tal on korralik plaan juba olemas, kuidas meid veel kauemaks siia elama meelitada. Muideks, nad on ülisuured Eesti fännid. Nad on end kurssi viinud meie pühadega ja tutvustasid meile isegi ühte Eesti YouTuberit, kelle videosid nad on vaadanud ja end saunakultuuri ja muuga kurssi viinud. Nüüd ei jää muud üle, kui Eestisse tulla! Muideks, naabrinaine on Lätis käinud.

Pühapäeval ärgates ei olnud mul ehk kõige reipam olemine, aga ajasime end siiski toast välja poetiirule ja lisaks veel jalutustiirule. Leidsime end arutelult, et hakkame vist vanaks jääma, kui eelmise õhtu väljaskäik momentaalselt su järgmise päeva tempo rohkem kui poole võrra alla võtab. Siiski keeldusime vanaduse juttu liigselt uskumast ja sundisime end õhtul veel trennigi, et eelmise õhtu kokteile ja praade natukenegi õigustada.

Pühapäeva õhtul kell 8 ootas ees Game of Thrones viimase hooaja avalöök, mida olime pikalt oodanud ja ei pidanud pettuma. Olgu, ainuke asi milles me pettusime, et osa kestis vaid tunnike, kaks oleks ju ikka parem 😊

Maile

Organiseerimine - kummut

Kaks aastat tagasi ostsime kummuti, sellise suure ja kahe poolega, kus kumbki sai endale kolm suurt sahtlit, kuhu peenem pesu, sokid ja t-särgid ära paigutada. Ladusime asjad sisse, nagu ikka. Koguaeg läksid sahtlid segamini ja olgugi, et kummut on väljast ilus, siis seest mulle see hele saepuruplaat ka ei meeldinud. Mul oli täpselt null ideed, mida teha. Olin ära vaadanud miljon organiseerimisvideot ja ükski idee ei haakunud. Katsetasin erinevaid variante, aga miski ei toiminud lõplikult hästi. Pagana kummut!

Umbes aasta tagasi avastasin KonMari meetodi ja olin alguses veidi skeptiline, et mis tilulilu see siis on. Vana hea- laon särgid virna üksteise peale- on ju alati töötanud, mis imeasja me siin siis nüüd leiutame oma faili-meetodiga. Nagu siin elus ikka, lihtsad ideed on need, mis müüvad, lihtsad ideed on need, mis töötavad.

Ostsin pisemate esemete jaoks IKEA SKUBB (saadaval kõikides IKEA poodides üle maailma) komplekte ja hakkasin voltima riideid KonMari meetodist lähtuvalt nii, et esemed asuvad küljega üles (välja arvatud kampsunid): 

 Suuremate esemete (särgid) jaoks ostsin sahtlieraldajad ja voltisin särgid täpselt samamoodi küljega üles, et kogu sahtli sisu oleks korraga nähtaval.

Sahtlieraldajad:

Sahtlid ei ole viimase 6 kuu jooksul mitte kordagi segamini läinud. Kõik asjad on momentaalselt näha, kui sahtel avada. Kõikidest asjadest on ülevaade, sa tead, mis sul on ja leiad kohe selle, mida vajad (ainult sokid elavad oma "taskus" vaba elu, sest mulle sokieraldaja ei meeldinud). Täiesti geniaalne!

Sahtlite põhjaga ma polnud ka rahul (see va saepuruplaat) ja otsisin lahendust ka sellele, tahtsin, et kõik oleks ilus. Leidsin sellise huvitava toote nagu shelf-liner ehk sahtlipõhja kate (?).

Tegemist on justkui kinkepaberiga ainult, et see on tugevam ja sellel on kleepuv tagus. Mõõtsin sahtli mõõdud ära ja kleepisin shelf-lineri sinna peale – no küll sai ilus! Kaspar ütles esimese asjana, et keegi ju ei näe seda ilu, kui see on sahtli sees. Meie näeme! Meie jaoks see ongi 😊

Tuleb välja, et kummut töötab väga hästi, mul olid vaid toimivad süsteemid enne puudu.

Maile

Boston III

Eelmisel pühapäeval käisime taaskord avastamas meie jaoks uusi osariike – Connecticut ja Rhode Island. 

Punasega märgitud osariigid üleval paremal nurgas:

Nüüdseks on siis juures lausa 5 uut osariiki: Massachusetts (Boston), New Hampshire, Maine, Connecticut ja Rhode Island ja seda kõike kõigest kahe nädalaga.

 Muidugi, nipp on ka selles, et need osariigid on tunduvalt väiksemad, kui meie Texas. Kõige ülemisest parempoolsest nurgast USA kaardil ongi vaid Vermonti osariik veel avastada jäänud. Kasparil on peaaegu pooled osariigid kogu riigis läbi käidud, minul pisut vähem, ent siiski omajagu.

Meie hotelli kõrval oli suur ja uhke maja, mis oli igasuguste turvaväravatega piiratud. Mõtlesime mitu päeva, et huvitav, mis maja see on selline. Siis lugesime silti ja saime aru, et FBI oli meie naabriks :D

FBI maja meie hotelli kõrval:

Hästi huvitav oli jälgida, kuidas eramajad on ehitatud sõna otseses mõttes kividele ja kuidas kõrged kiviseinad kasvavad justkui maa seest välja, mis ääristavad nii maanteid kui ka keset linna elamurajoone. Sellist vaatepilti Texases ei näe. 

Eramajad on üleval pool väga sarnase arhitektuuriga ja keldrikorrus on tegelikult null-korrusel, sest keldrit ei saa maa sisse ehitada (kivipinnase tõttu).

Silma torkas nii tänavatel, kui ka looduses põõsaste all olev prügi, mis lume sulades muudkui välja tuleb ja endast teravalt märku annab. Bostonis eramajade piirkondades oli näha ülekuhjatud aedu, kus pidi ruumi leiduma kõikvõimalikele mänguasjadele, sõiduvahenditele ja aiamööblile. Samas, aga kui sõitsime uude osariiki – Rhode Islandil olevasse väikelinna, siis olid nii aiad kui majad ilusti hooldatud ja tänavad puhtad. Eks see olegi nii ilmselt igal pool, et olenevalt piirkonnast võib märgata nii üht kui ka teistlaadi elustiile.

Hästi armas väikelinn Rhode Islandil:

Üldkokkuvõttena oli minu jaoks hästi üllatav, et Boston jättis endast pigem väikese linna tunde. Ilmselt on asi selles, et Houston oma hiiglaslike mõõtmete ja vahemaadega on natuke mu tunnetust kallutanud nende aastate jooksul ja kui korraga oled linnas, kust ühes kohast teise saab napi 20-minutilise autosõiduga, siis on ikka vahva väiksema linna tunne küll.

Bostonis

Nautisin seda kahe-nädalast perioodi väga. Olin ülimalt produktiive ja tegin selle ajaga rohkem tööd, kui teinekord mitme kuuga kodus teeksin. Kaspari töögraafik oli päris hullumeelne oma varajaste ärkamistega, aga õhtud saime siiski koos veeta, mis oli väga tore. Käisime kaks nädalat järjest igal õhtul erinevates kohvikutes söömas, mis oli samuti väga tore ja seda toredam on nüüd koduse toidu peale tagasi tulla.

Houstonis tervitas meid väga soe ja suvine õhk – oh kui hea on tagasi olla!

Boston

Houstonis!

Naudime esimest laupäeva kodus:

Ilusat nädalat!

Maile