Energiasööst

Oleme kolm nädalat oma uues kodus elanud ja nüüdseks tunnen, et olen siin päris kenasti harjunud. Mulle meeldib see, et kompleks koosneb paljudest väiksematest majadest ja kui panen jalanõud jalga, siis olen reaalselt 1 sekungida õues. Minu liikumist mõjutab väga tugevalt see, mis toimub akna taga. Külm, sombune ja pime ilm muudab mind loiuks, aeglaseks ja laisaks. Kogu see riidesse pakkimine talvisel ajal... ma ei hakka üldse valetama, see just ei toetanud mu füüsilist aktiivsust.

Ostsime Eestis kõik vajaliku talvevarustuse, õiged saapad, mütsid, joped, püksid - kõik-kõik. Ole ainult inimene ja pane need selga ja mine iga ilmaga välja, aga... ometigi oli füüsiline aktiivsus piinlikult väike. Jah, me käisime ikka kõndimas, aga seda oli vähe. Õhtul pimedas kontorist koju jõudes ei suutnud ükski vägi mind enam välja meelitada. Kuigi, paar korda nädalas veetsin õhtud õe juures ja siis käisimegi suurtel kõnnitiirudel. Aga reaalsuses oleks seda tulnud teha igal õhtul, mitte kahel õhtul nädalas.  

Loomulikult on olemas spordisaalid ja klubid ja kõik muu, aga kas ma jõudsin sinna peale tööpäeva? Aus vastus on ei. Mida ma aeg-ajalt tegin oli kodune trenn ja võimlemine, aga jällegi, seda oli liiga vähe. Riided kippusid kitsaks jääma ja enesetunne läks kehvaks. Pidev väsimus ja loidus ja ma tunnen ennast piisavalt, et teada, milles asi.  

Kolides Floridasse tagasi tundsin momentaalselt energiasööstu sellest valgusest ja soojusest, mis igapäevaselt on. Meil on klubimajas kohviruum, kust käime igal tööpäeval kella 10.30 ajal kohvi toomas, ühtlasi saab selle mini-jalutuskäiguga ka selga sirutada ja pisut samme vöö taha koguda.  

Meie maja on punase noolega ja jõusaal + klubimaja on märgitud sinise ristikesega: 

E-T ning N-R on trennipäevad. Teeme kas virtuaalses formaadis treeneri treeningkava järgi värskes õhus või vabal valikul klubimajas olevas jõusaalis trenni ja see ei ole ebameeldiv kohustus, kuhu tuleb ennast sundida peale tööpäeva. Kell 17-18 päike alles paistab ja läheme hea meelega trenni ja liigutame oma keha. Samuti juurutame uut traditsiooni sisse, et pühapäeviti pikem jalutuskäik/matk päevakavva mahutada. 

Jõusaalis on alati inimesi ja ma ei saa seal väga pildistada, seega "laenasin" kodulehelt mõned pildid meie maja jõusaalist, kus on väga hea trenni teha. Jõusaali aknad on vaatega otse basseinialale, mis on tõeliselt kaunis vaatepilt: 

Oleme vaid kolm nädalat siin kodus elanud ja juba tunnen ennast kergemalt ja energilisemalt. See on täiesti meeletu kui palju mind mõjutab see, mis ilm väljas on. Mu energiatase ning tahe ja jõud ennast liigutada on justkui uue hingamise saanud. Käime üsna sageli veel hilisõhtulgi õues väikesel jalutustiirul, sest ilm on hea ja miks mitte natuke värsket õhku hingata enne magamist? 

Meile meeldib ka õhtuti rõdul istuda ja sooja ilma nautida. Ajame juttu ja vaatame, kuidas koerad all pargis lustivad. Sisustasime oma rõdu ära ja nüüd on sellest saanud mu tõeline lemmik! Panime rõdule välitingimustesse mõeldud valgusketi, vaiba ja taimi. Laud on tegelikult vana hea IKEA maailma kõige soodsam tuppa mõeldud saepuruplaadist lauake, aga kuna see pidas meie eelmisel rõdul kenasti vastu, siis me ei näinud mingit vajadust osta siia kallis õuelaud. Laud on kerge nagu udusulg ja võib suurema tuulega plehku pista, seega ostsime lauale pisut raskema kunsttaime, mis lisab ka silmailu. Suur palm on samuti IKEA-st (suured taimed on seal väga soodsad). Toolid olid juba eelmises kodus olemas. 

Ma teadsin, et Eestisse kolides on palju aspekte, mis vajavad tõsisemat kohanemist ja uuesti harjumist, aga ma olin unustanud, kui tugevalt mind mõjutas kliima/ilm. Eks see on ilmselt midagi, millega ka pika peale harjub uuesti, aga hetkel naudin seda energiasööstu ja igapäevast päikesepaistet väga. Mul on südamest hea meel, et kevad on Eestisse jõudnud ja et seal samuti päikesevalgust ja soojust saab juba igapäevaselt nautida ja sellest energiat ammutada. 

 

Kolimine ja esmane sisustustuur (märts 2022)

Kolimine on üks hirmus elukas. See on vaimselt kurnav, see on materiaalselt kurnav ja see on füüsiliselt laastav. Peale seda, kui olime 2 päeva järjest laost enda mööblit uude koju kolinud, olid meie kehad kaetud sinikatega. Mul valutasid lihased, mille olemasolust ma polnud teadlik.  Meie kodu asub 3. korrusel ja õnneks on majas olemas lift, mis on kolimisel lausa hädavajalik.

Kolimispäevad:

Päris esimene õhtu uues kodus. Meil on rõdult imeilusad päikeseloojangud:

Rõdu all on koertepark, mis on eriti vahva. Istud seal ja vaatad, kuidas koerad mängivad. 

Kuna oleme nö uut elu nii mõnelgi korral alustanud, siis see ei olnud oma sisu poolest meie jaoks midagi uut. Me teadsime täpselt mida ja mis järjekorras me peame tegema. Kõigepealt rendiauto ja hotell. Seejärel kortereid vaatama, kodu on vaja paika saada. Siis tuleb kolimisauto rentida, siis asjad laost autosse ja autost korterisse. Seejärel kolimisauto tagastada, asjad lahti pakkida, voodipesud läbi pesta, nõud läbi pesta - kõik tähtsuse järjekorras. Seejärel tuleb poest midagi süüa koju varuda ja proovida elamine enam-vähem korda saada. Hea lugeja, kes on minuga juba aastaid tuttav teab, milline organiseerimishull ma olen. Segadus mu ümber tekitab vaid lisastressi ja ärevust. Iga päev, kus sai mingi toa jälle paika alandas seda ärevustaset korralikult.  

Kõige esimene ruum, mille ma korda tegin, oli väike vannituba (nimetan seda nii, sest teine vannituba on SUUR), mis asub kontori juures. Kõik asjad selle sisustamiseks olid olemas juba eelmisest kodust. Juba selle ühe väikese ruumi korda seadmine tekitas rahulikuma tunde keset seda tohutut segadust.

Väike vannituba on üks mu lemmikumaid ruume kogu korteris. Sinna paistab rõõmus hommikupäike sisse ja see on kuidagi nii helge ja ilus. Lisaks pole mul kunagi varem olnud vannitoas akent ja loomulik valgus vannitoas on suur luksus.

Esimesel õhtul pani Kaspar kokku ka meie voodi, et oleks kuskil magada ja mina viskasin kõik meie voodipesud masinasse, et saaks värskete linade vahele puhkama heita. Peale kolimispäeva ei ole midagi paremat kui kuum dušš ja puhtad voodipesud, kus uinud poole sekundiga. Akende ees on olemas rulood ja olgugi, et sealt piilub palju valgust läbi, siis meid see sellel hetkel ei huvitanud. Peaasi, et on koht kuhu magama heita.

Järgmisel päeval said ka kardinad ette ja ruumist sai momentaalselt tuba. Toad on siin meeletult suured ja meie massiivne magamistoa mööbel tundub siinses kodus... mitte enam nii massiivne.

Meie magamistoast läheb otse suurde vannituppa.

Seintele paigutasime kõik selle, mis meiega eelmisest kodust kaasa tuli. Need on ühed minu lemmikud:

Suur vannituba on sõna otseses mõttes suur. Seal on hiiglaslik dušinurk, eraldi vann, kaks kraanikaussi, palju kappe ja tööpinda. Selle ruumiga harjumine võttis mul kõvasti aega ja see protsess alles kestab. Kõik tundus lihtsalt nii suur, see on nagu eraldi tuba. Ma arvan, et kasvasin oma õega koos üles selliste mõõtmetega toas, nagu on see vannituba. Põrandaküte Lõuna-Florida kodude juurde ei käi üldiselt ja see on ka põhjus, miks otsustasime vaibad osta. Lisaks muudavad vaibad selle suure vannitoa hubasemaks.

Dušinurk ja vann on eraldi:

Oleme siin korteris kaks nädalat sees elanud ja lõpuks tunnen, et hakkan selle vannitoaga sõbraks saama.

Vannitoast otse edasi on suur garderoob. See on nii suur, et.... see on nagu järjekordne tuba. See on reaalsus, kui kolida kesklinnast välja. Ruumid muutuvad suuremaks. Meil on aga vaja teatud tubade arvuga korterit ja see tähendab, et tuleb ka harjuda selle suure pinnaga.

Ka muudes ruumides paigutasime oma olemasolevat mööblit nii nagu meile ilus ja sobilik esialgu tundus. Elutoa-köögi osas on selline kummaline süvend ja otsustasime sellest teha nö esiku-tsooni, kuhu saab jalanõud ja võtmed ära panna. Siinses kliimas kappi või nagi üleriiete jaoks tegelikult tarvis ei lähe, see on ka põhjus, miks seal nagi ei ole:

Käisin korteris ringi ja otsisin sobivaid kohti meie olemasolevatele seinapiltidele:

Elutoa paigutuse otsustasime seekord siis vastupidiseks teha võrreldes eelmise koduga. Ruumid on siin nii kohutavalt suured, et meie hiiglaslik diivan tundub elutoas täiesti keskmine diivanike:

Kolisime sisse teisipäeval ja laupäeva õhtuks oli elutoas seis selline:

Kaks nädalat peale kolimist on seis selline:

Sellel ajal, kui Kaspar panustas rohkem elutoa elamisväärseks muutmisele, siis mina toimetasin köögis, et ka seal saaksid asjad nii enam-vähem paika. Meil on meeletult suur köök ja kappe, sahtleid, tööpinda on nii palju, et lausa lust. Esmalt pesin kõik nõud läbi ja puhastasin kõik pinnad ja kapid. Siin oli kõik väga puhas, aga köök on köök ja ma ei saa panna nõusid enne kappi, kui pole seda eelnevalt lapiga puhastanud.

Üsna kärmelt oli vaja tegutseda ka kontoriga. Otsustasime teha sellest nö kahe-mehe kontori, mis tähendas esmalt retke IKEA-sse ja siis korralikku lego-õhtut.

Leidsin endale maailma kõige mugavama tooli. Mul on väga lühikesed jalad ja see tähendab, et enamus toole on minu jaoks liiga sügavad, mis omakorda tähendab, et selg ei saa piisavalt tuge. Nagu te teate, siis seljaga on mul suured probleemid ja vajasin midagi, kus saan korrektselt istuda ja alaselg saab korralikult toetust - bingo! IKEA-s on müügil ideaalne tool minusugusele päkapikule. Istun sellel toolil terve pika päeva ära ja mu selg ei ole õhtuks väsinud ega valus. Loomulikult ma vajan jalapakku, aga noh, seda ma vajan nagunii alati, seega see pole mingi küsimus siin.

Kasparile ostsime uue valge laua ja mina sain uue halli tooli. Kontor on veel väga poolik aga juba funktsionaalne.

Otsest töövalgust ei olnud laudadele vaja osta, sest kontorisse paistab nii hommikupäike kui ka päevapäike. Sisuliselt on siin terve päeva päikesevalgust. Oma öiste loengute ajal panen nagunii laevalguse ja lisavalguse põlema, et kõik oleks valgustatud.

Järgmise sammuna hakkas Kaspar kardinaid ette panema, et vähendada kaja ruumis ja muuta üleüldiselt olemist hubasemaks.

Kontoris on nüüd väga hea töömeeleolu ja kolleeg on ka päris tore, kellega saame siis koos "ülemust taga kiruda" :)

Seadsime oma ruumid nii enam-vähem paika, et funktsioneeriks. Mingil hetkel tundsime, et oleme nii väsinud, et tahame lihtsalt vaba õhtut, kus saame diivanil vedeleda. Nii keha kui ka vaim olid väsinud. On väga keeruline oma elu jälle nö luua kuskil, uus kodu jms. See on vaimselt väga kurnav ja seda on keeruline selgitada.

Vaba õhtu parimas seltskonnas ja kõige meelepärasemaga (minul sushi ja Kasparil hiiglasik kuum einevõileib, mida ta pildil lahti pakib):

Teisalt – me tunneme ennast Floridas väga koduselt, see on tuttav ja soe tunne. Reede õhtul tegime oma lemmikkohas trenni ja oh, kui hea see tunne oli!

Meie kodurand:

Mõnusat töönädala lõppu!