Aega ei ole?

Viimasel ajal kuulen koosolekutel ja loengutes pidevalt, et inimestel ei jagu aega piisavalt, et kõigega toime tulla. Mind on pannud see mõtlema, et kas tegemist on väga suure koormusega või on asi milleski muus. Kui me ei oska planeerida oma aega, siis ongi tulemuseks see, et asjad kuhjuvad ja ärevus lööb üle pea kokku. Aja planeerimise olulisus ilmnebki üldjuhul alles siis kui tekib tunne, et aega pole piisavalt ning ebaefektiivne ajakasutus hakkab elukvaliteeti mõjutama, mis tekitab pidevat stressi- ja pingeseisundit. Kõige lihtsam on võtta hoiak - mul ei ole aega ja punkt. Kas see aga kuidagi edasi ka aitab? Ei.

Olen viimased pool aastat koolitanud tegevõpetajaid, kus koolituse üheks kandvaks teemaks oli enesejuhtimine, mille üheks suureks alajaotuseks on ajaplaneerimisoskus. Õpetasin koolitusel osalejatele erinevaid enesejuhtimisega seonduvaid võtteid (aja planeerimine, enda alu organiseerimise, eesmärkide seadmine jms). Aja planeerimisele pühendasime kohe eriti suure osa, sest see on niivõrd eluks vajalik oskus, mis iseenesest nö vanusega juurde ei tule, see on oskus, mida tuleb õppida.

 Ajajuhtimise temaatika alguses oli nii mõnigi koolitusel osaleja kahtleval seisukohal kuivõrd oluline on ikka seda nädalaplaani teha ja kõik täpselt kirja panna või miks on vaja päevaplaan detailselt läbi mõelda ja kirja panna. Võimalik, et see kõik tundus esialgu liiga elementaarne. Koolitussarja lõpus (4 kuud hiljem) saime aga vapustavat tagasisidet selle kohta, kuidas need võtted on osalejaid reaalselt aidanud oma elu kvaliteetsemaks muuta ja seda mitte ainult tööalaselt. Korraga oli neil tunne nagu oleks ööpäevas aega juurde antud ning lisaks kroonis seda kõike veel pidev eduelamus, sest asjad saavad tehtud. Inimestel oli tunne, et nad omavad kontrolli oma elu üle. Tegelikkuses keegi muidugi kuskilt aega juurde ei andnud vaid osalejad said ise selgeks nipid, kuidas oma aega paremini planeerida ja juhtida. 

Kui saan aru, et mul esineb aja planeerimisega probleeme, siis millest ma alustan? Nii nagu iga probleemi puhul, siis ka siin tuleb esmalt tunnistada endale, et probleem on olemas ja seejärel see ära kaardistada. Saame liikuda edusammude poole alles siis, kui on olemas selge teadmine hetkeolukorrast. Üheks kaardistamise võimaluseks on märkida nt nädala vältel kogu ärkveloleku aja tegevused tunni ja minuti täpsusega. Ehk siis kirjutatakse üles kõik tegevused, mida päeva (ja nädala) vältel tehakse ning iga päeva lõpus arvutatakse summaarselt kokku, kui palju erinevatele valdkondadele (söömine, transport, palgatöö, loengud - tudengitele, kvaliteetaeg endaga nt hobid, kvaliteetaeg perega, sport/liikumine, kodused toimetused, kokkamine, muud harjumused nt telefonis olemine jne) aega kulub. Nii saab nädala lõpus adekvaatse ülevaate selle kohta, kui palju tegelikult erinevatele tegevustele igapäevaselt aega kulub ja kas on mingid valdkonnad, mis ekstra tähelepanu vajaksid. Näiteks on sellise kaardistamisega avastatud, kui palju aega kulub nädala sees poes käimistele ja õhtusöökide tegemisele ning on leitud lahendus teha poetiir vaid 1-2x korda nädalas, mida toetab nädalamenüü, kus retseptide koguseid on mitmekordistatud, et enda elu kergemaks teha ja aega säästa. Mõned on avastanud kui palju aega neil kulub igapäevaselt transpordile ja see on neid pannud mõtlema, kas ehk otsida töökohta kodule lähemale. Kõige levinum avastus, mida kaardistamisel tehakse on see, et enese eest hoolitsemise valdkond (nt sport, kvaliteetaeg enda ja perega) on tugevas defitsiidis kõige muu kõrval.

Üks võimalik meetod kaardistatud nädala analüüsimiseks on vaadata, kas seal on kajastatud "Terve meele taldriku" põhimõtted:

Keskendumise aeg - eesmärgipärane keskendumine kas tööl või ka mõni oluline ülesanne vabal ajal.

Mängu aeg - spontaanne aeg; loov aeg, et nautida mängulist tegevust.

Koosolemise aeg - kvaliteetaeg pere ja sõpradega; siia liigitub ka kvaliteetaeg looduses.

Liikumise aeg - oluline selleks, et hoida nii keha kui ka vaim terve ja tasakaalus. Liikumine võiks olla piisava koormusega ja mitmekülgne.

Enesesse vaatamise aeg - enda igapäevased mõtisklused, eneseanalüüs ja enda jaoks kvaliteetsed tegevused nt hobiga tegelemine.

Lõõgastuse aeg - lihtsalt olemise aeg ilma kindla eesmärgita - aitab ajul lõõgastuda.

Uneaeg - äärmiselt oluline, et seda oleks piisavalt.

Alles peale kaardistamist ja analüüsimist saab liikuda edasi plaani juurde. Üsna sageli ongi nii, et otsitakse mingisuguseid ultramoodsaid ja keerukaid lahendusi, kuid kõige lihtsamad ja elementaarsemad rutiinid on need, mis toovad täieliku edu. Näiteks oskus ja järjepidevus planeerida ja korraldada oma järgmine nädal sel nädalal selleks, et kõik vajalik saaks tehtud ja ei oleks tunnet, et upud kohustuste kuhja alla. Oskus (või pigem kättevõtmise asi?) mõelda läbi täna oma homne päev ja panna nt õhtul kõik vajalik valmis selleks, et hommik oleks lihtsam (nt tööriided ja homne lõunasöök kontorisse võtmiseks). On täiesti hämmastav, kui palju võib selline läbimõtlemine ja planeerimine elukvaliteeti tõsta. Ühel hetkel saab sellest rutiin ilma milleta ei tahagi enam toimetada. Kui aga iga nädal ja päev on üks suur äraarvamismäng ja mõistatus, siis ei ole ime, et aega napib, ülesanded on tegemata ja stress matab hinge. Kui puudub struktuur, siis ei saagi tulemuseks olla muu kui kaos. 

Eraldi rõhutan ka segajate märkamist. Olles nädala kindla plaani järgi elanud, siis saab üsna kiiresti selgeks, mis on need asjad/segajad, mis takistavad mul teatud ülesandeid edukalt täitmast. Kui segajaga on silmitsi seistud, alles siis saab tegeleda selle likvideerimisega. Näiteks on üheks levinumaks segajaks ärevustunne, mille maandamiseks vaadatakse pidevalt oma e-kirju. Olukord võib lõpuks muutuda nii ärevaks, et see hakkab segama keskendumisvõimet, sest pidevalt on vaja postkasti kontrollida ja koheselt sisenevatele kirjadele vastata. Probleemi lahendamiseks võib endale seada nt erinevaid eesmärke, kus kontrollitakse kirju igal pool-ja täistunnil vms. 

Ajaplaneerimise juures on äärmiselt oluline seada prioriteete. Iga päeva prioriteedid võivad olla erinevad, aga oluline on, et need on seatud. Nii ei saa välised faktorid liigselt segada tehtud plaane. Kui nt prioriteet on enda keha ja vaimu eest sellel aastal rohkem hoolitseda, siis peab tegema selleks konkreetseid samme. Nii tulebki kirjutada enda nädalaplaani sisse, millal minnakse jalutama ja millal on täpselt trenniaeg. Ise kasutan prioriteetide seadmiseks to do liste ehk tegevusnimekirju, kuhu kirjutan enda iga päeva ülesanded. Nii, kui ülesanne saab tehtud, siis teen linnukese selle ette - mis muideks tekitab jube hea tunde. Igale tegevusele tuleks planeerida reaalne ajaaken, et see saaks päriselt ka tehtud. Toon näite elust enesest ehk minu to do list mis oli seatud eilseks päevaks:

7.00-8.00 Koosolek 1

8.00-9.00 Hommikusöök ja kirjadele vastamine

9.00-10.00 Koosolek 2

Vähemalt 1x 20 min jalutuskäik keset tööpäeva - ENNE LÕUNAT!

Valmistu kolmapäevaseks komisjonitööks (4 töö retsensioon teha)

Helista arstile 

Voodipesude pesemine

17.00 Trenn

Koosolekud ja loengud lähevad koos kellaaegadega (sageli pean ette mõtlema ka, mis kell söön hommikust seoses koosolekutega). Muud ülesanded lisanduvad üldiselt ilma kellaajata. Lisaks nimekirjadele on muidugi ka põhitöö, millega on vaja tegeleda, aga ülesanded, mis kindlasti on vaja sellel päeval ära teha + tähtajad leiavad tee sinna nimekirja. Konkreetse päeva nimekiri kujuneb jooksvalt sellele eelneval nädalal ja viimane detailne nimekiri vastavalt siis sellele eelneval päeval. Kui hommikul istun oma laua taha, siis on mul väga täpselt teada, mida see konkreetne päev toob. Selliste nimekirjade tegemine aitab omada head ülevaadet sellest, mis on tehtud ja mis vajab veel tegemist. Kuna elan oma kalendri järgi, siis saan sinna väga pikalt plaane kirjutada. Nt osta teatripiletid mitu kuud ette või kui tulen hambaarstilt, siis panen juba järgmise kontrolli aja kirja (või kirjutan peale kontrolli paar kuud ette endale meeletuletuse hambaarstile uus aeg panna, sest ootejärjekorrad on pikad). Selliseid asju ei saaks teha, kui ei oleks plaani. 

Nagu võib näha, siis tegemist ei ole mingisuguse tuumafüüsikaga. Kõige keerulisem on kogu asja juures plaani järgida (see on keerukas ainult siis, kui pole veel päriselt sellega harjunud). Plaan üksi on täiesti kasutu, see toimib ainult sellisel juhul kui sellest kinni peetakse.

---

Mul läheb sees lausa põlema suurest elevusest, et saan koolitada inimesi teemadel, mis mul silmad särama panevad ja mis on 100% MINU teemad :) 

Aasta alguse lubadused

Saatsime 6. jaanuaril Kaspari õe pere ära ja oli aeg endal ka rutiini naasta. Keha oli juba ammu valmis tervislikumaks toidulauaks peale pikki pühi ja nüüd ta selle ka sai. Võtsime vastu väljakutse, et kuni jaanuari viimase nädalavahetuseni rämpsu ei tarbi ja lisasuhkrut enda organismi juurde ei kühvelda. Mis aasta algus see ikka ilma uhkete lubadusteta oleks. Samuti oleme õhtuti üsna usinalt jalutuskäikudel käinud.

On juba tunda, et õhtuti on pikemalt päikest. Pilt on tehtud umbes 17:30 ajal:

Oleme tegelikult mitu nädalat maadelnud hirmsa köha ja nohuga. Õnneks tõi Eesti jõuluvana sellise toreda (pimedas lausa hüpnotiseeriva valgusega) aurulambi-õhuniisutaja, kuhu saab eeterlikke õlisid sisse tilgutada, mis on märgatavalt hingamist kergendanud:

Töölainel tagasi:

Kaspar sattus ka uuel aastal suurele töölainele... ei teagi nüüd, kas tuleb ametivahetus või mis:

Üldiselt algas aasta haiguselainega ja see pole veel möödunud. Loodetavasti on ülejäänud aasta parema tervisega :)

Süllad Floridas

25. detsembri õhtul saabusidki Miami lennujaama Kaspari õde, tema mees ja nende neli last. Reisisellide väsimusaste oli muidugi korralik. Esimesel õhtul tõstsimegi jõulutoidud lauale ja juba oligi aeg pesema ja magama sättida, et hommikul pisut selgema peaga maailmale vastu tulla.

Jõuluvana tõi Kasparile retrohõngulise Super-Mario mängu, mida ta mängis ise 6-aastasena. Nüüd sai ta seda koos 6-aastase õepojaga koos mängida. 

Jõulupühadel saabus Floridasse viimase 28-aasta suurim külmalaine. Riigi ülaosas olid meeletud lumetormid ja väga tugevad miinuskraadid, mis omakorda tõi külmalaine ka meile troopikasse. Kõige külmemal päeval oli +7 soojakraadi ja kui eelmisel päeval on olnud +28, siis on korraga tunne nagu oleksid Lapimaale sattunud. Õnneks olime kõik aegsasti ilmateatega kursis ja sobivad riided olemas, et paar päeva talve üle elada. 

Suuremad lapsed nautisid klubimajas piljardimängu:

Väiksematega tegime muid mänge:

Ühel külmemal päeval külastasime Ameerika legendaarsed Dave & Buster´s keskust ehk hiiglaslikku mängukoobast kõikvõimalike mängudega. Kaspar käis seal suvel Hugoga ja nüüd oli aeg seda sama kohta ka tema õelastele tutvustada.

Suuremad poisid said ka muidugi lustida:

Loomulikult käisime ka meie jõusaali külastamas ning tegime seda siis vahetustega nii, et tüdrukud ja poisid. Nii sai kõige väiksem piiga, kes on alles 3, kellegagi kodus olla senikaua.

Meil on kodus minipiljard, mis sai päris palju kasutust:

Meil oli juba Gretega ammu kokku lepitud, et läheme koos pediküüri. See oli ta elus päris esimene kord ja ta nautis kogu seda maskitamist ja mudimist ning lakkimist väga:

Paari päeva möödudes tuli meile ka suvi tagasi ja saime suvele kohasemaid asju ette võtta nagu pikad mõnusad jalutuskäigud lühikeste riietega, rand ja bassein.

Tutvustame perele meie kesklinna:

Meie väike rannabeib, kes on tõeline daam. Iga päev on uus värske kleit seljas ja päikeseprillid ees. Ilmaski ei välju ta toast ilma käekoti ja huulepulgata (loe: hügieeniline). Need on tõelise daami tunnusmärgid, millest tuleks isegi eeskuju võtta, kui taaskord suvalise trenniriidega terve päeva oma asju ajan...

Iga kord kui tulime rannast või lihtsalt väljast, siis kupatasin lapsed kraanikausi juurde rivvi, et käsi pesta. Vaesed lapsed - reisi põhimulje on võib-olla see, et tädi Maile käsib koguaeg käsi pesta :D

Suure perega on  nii, et väike jäätisepeaus peale basseini tähendas meie jaoks 8 kaussi ja suurt jäätisekonteinerit, mis korrapealt tühjenes.

Toitlustuse tegime enamjaolt kahe kattena, sest meil on 8 inimest aga 6 istekohta. Vahel sõime ka kõik korraga nii, et mõned seisid püsti.

Esimene kate:

Kohe peale pühi on meie peres ka üks sünnipäevalaps, kes sai 6! Pildi juures juhin tähelepanu kõige väiksema näoilmele :D

Tort:

Järgmisel hommikul peale sünnipäevapidu võtsime suuna Orlandosse. Esmalt aga hommikusöök keset pikka reisi, sest meie kodust Orlandosse on 3h sõitu. Meie puhul täiesti tavapärane vaatepilt: 2 lauda, sest ühe äärde ei mahu lihtsalt ära. 

Väike preili kaunistab oma vahvlit loomulikult ise:

Kohal! Lõbustuspargi päev!

Orlando Universalis on kogu ala jaotatud erinevateks linnadeks ja vastavalt sellele tehtud siis ka kujundus. Hetkel on pildil nt Los-Angelese Beverly Hills.

Roosa printsess leidis endale roosa lossi:

Mind paeluvad väga sellised vanas stiilis majad. Ma võiksin sinna uudistama jäädagi. Kõik on sellise detailsuse astmega tehtud, et muudkui vaatad ja avastad uusi asju, mida näha.

Kes selle bussi ära tunneb?

Oleme jõudnud Harry Porrety maailma, mis oli täiesti võrratu (eriti pimedas).

Lõbustuspargi reaalsus on meeletu rahvamass ja pikad ootejärjekorrad, mis kestavad 30 minutist kuni 150 minutini...

Jah, seal oli tuld purskav draakon!

Jäätisekohviku järjekorras ootasime 30 minutit ja see oli seda ootamist väärt - mu senise elu parim pistaatsiajäätis!

Ameerika Diner:

Universalis oli väga tore loomade etendus. Tegemist on loomadega, keda treenitakse erinevate filmide/reklaamide jaoks ehk siis staarloomad. Universali külastajatele tegid need samad loomad oma parimaid etteasteid, mis oli täiesti hämmastav.

Kõige suurem loomade fänn:

Kaspari õe suur pere...

...ja Kaspari enda väike pere

Beverly Hillsi "linnaosas" olid isegi pikad California palmid, mis on tuntud igast filmist.

Õde ja vend:

Maailma suurim Transformerite fänn nr 1 oli muidugi meie 6-aastane:

Ameerika mägedele me seekord ei jõudnud, sest ooteaeg oli 90 minutit ja me lihtsalt ei suutnud selles järjekorras seista. See on reaalsus millega tuleb silmitsi seista, kui sul on tavapilet ja mitte VIP-pilet.

Lõbustuspargis oli väga ilus suur kuusk:

Päevast väsinud lustija (lapsed loomulikult EI OLE veel väsinud):

Õhtupimeduses toimus kuuse juures ka paraad:

Meie kamp ilmutab väsimuse märke:

Harry Potteri maailm õhtupimeduses:

Ööbisime sellel ööl Orlandos hotellis. Järgmisel päeval käisime minigolfi mängimas ning avanes võimalus ka alligaatoreid uudistada ja toita:

Minigolf oli tõesti tore ja täielik hitt kogu pundis.

Ka golfirada ise oli väga huvitavalt seiklusrajana üles ehitatud.

Päris elus esimest korda võtsime ette ka autoga safari, kus loomad on suure ala peal ühiselt koos ning külastajad sõidavad aeglaselt autoga nö loomade keskel ringi. 

Hetk enne traumat. Unustasin oma akna lahti ning järgmisel hetkel oli see suur pea ja pikk kael mu aknast sees, mina röökisin hingepõhjast ja hüppasin Kasparile peaaegu sülle ning lõpuks nutsin ohjeldamatult umbes tunni. Jaanalind ise ei teinud midagi, lihtsalt pistis pea aknast sisse ja vaatas, mis toimub ning seejärel läks oma eluga edasi. Mina sain uue foobia oma ellu juurde.

Vana-aasta õhtu ettevalmistused kodus:

Pidulaua esimene kate:

Pidulaua teine kate:

Keskööl liikusime randa ilutulestikku vaatama:

Head uut aastat!

1. jaanuaril oli Ameerika kaubamajades suured allahindlused ja seetõttu läksime outlettidesse shoppama. Meil on palju rahvast ja see tähendab, et ka lõunapaus on paras kaos. Tulemusena on muidugi kõik söönud ja joonud.

Laste seas on totaalne hitt muidugi mullitee:

Moedemonstratsioon peale poodlemist:

Basseinipäev koduaias. Nagu näha, siis langesime Heliniga salajase rünnaku ohvriks:

Käisime ka ühisel laevasõidul, mis tutvustas kenasti ümbruskonda meie linnas. Pildil on tiim roosa!

Meie punt:

Jalutuskäik kesklinnas jõe ääres:

Jaanuar on üsna tähenduslik minu ja Kaspari jaoks, sest oleme koos olnud täpselt pool oma elust, mis on 34-aastaselt küllaltki suur verstapost ja ma ei muudaks selles midagi. 

❤

Toitu oodates on paras aeg matemaatikaülesannete jaoks, sest meie 6-aastane numbrigeenius peab kuidagi onu Kaspari ooteaega põnevamaks muutma:

Grete tellis väikese salati:

Jungle Island ehk loomapark Miami külje all:

Loomulikult ka kohustuslik vaateratas Miami kesklinnas:

Miami kesklinn:

Kontoriminutid kodus:

Ühel õhtul saatsime lapsevanemad Miamisse linnapeale ja jäime ise Kaspariga lastega koju. Meil oli ammu plaanis lõbus õhtu koos lastega. Andsime lastele ise valida, mida nad tahaksid teha ja nemad hüüdsid justkui ühest suust, et - grillipidu! Nii läksimegi pimedas aeda grillima hot-doge ja lapsed ujusid basseineis, mis oli totaalne hitt.

Kui peale õhtusööki kotist ka (väikesed) Coca-Colad  välja võtsime, siis väiksemad lapsed lausa kiljatasid suurest elevusest, sest ilmselgelt see pole mingi igapäevane jook lastel. Kolmeaastane kontrollis peale igat lonksu, kas tal on tõesti päris enda purk seda imejooki ja nautis ikka väga. 

Väsimus ei hüüa tulles!

Rannapäev meie kodurannas:

Rannavaimustus:

Ehitasime väikestega lossi:

Snäkipausiks on juustupulgad ideaalsed nii suurtele kui ka väikestele.

Õhtune jäätisekohvik kesklinnas:

Viimase õhtu jalutuskäik:

Viimane basseinipäev:

Tundub, et keegi on juba minekuks valmis:

Oligi aeg hüvasti jätta selleks korraks.