Viimasel ajal kuulen koosolekutel ja loengutes pidevalt, et inimestel ei jagu aega piisavalt, et kõigega toime tulla. Mind on pannud see mõtlema, et kas tegemist on väga suure koormusega või on asi milleski muus. Kui me ei oska planeerida oma aega, siis ongi tulemuseks see, et asjad kuhjuvad ja ärevus lööb üle pea kokku. Aja planeerimise olulisus ilmnebki üldjuhul alles siis kui tekib tunne, et aega pole piisavalt ning ebaefektiivne ajakasutus hakkab elukvaliteeti mõjutama, mis tekitab pidevat stressi- ja pingeseisundit. Kõige lihtsam on võtta hoiak - mul ei ole aega ja punkt. Kas see aga kuidagi edasi ka aitab? Ei.
Olen viimased pool aastat koolitanud tegevõpetajaid, kus koolituse üheks kandvaks teemaks oli enesejuhtimine, mille üheks suureks alajaotuseks on ajaplaneerimisoskus. Õpetasin koolitusel osalejatele erinevaid enesejuhtimisega seonduvaid võtteid (aja planeerimine, enda alu organiseerimise, eesmärkide seadmine jms). Aja planeerimisele pühendasime kohe eriti suure osa, sest see on niivõrd eluks vajalik oskus, mis iseenesest nö vanusega juurde ei tule, see on oskus, mida tuleb õppida.
Ajajuhtimise temaatika alguses oli nii mõnigi koolitusel osaleja kahtleval seisukohal kuivõrd oluline on ikka seda nädalaplaani teha ja kõik täpselt kirja panna või miks on vaja päevaplaan detailselt läbi mõelda ja kirja panna. Võimalik, et see kõik tundus esialgu liiga elementaarne. Koolitussarja lõpus (4 kuud hiljem) saime aga vapustavat tagasisidet selle kohta, kuidas need võtted on osalejaid reaalselt aidanud oma elu kvaliteetsemaks muuta ja seda mitte ainult tööalaselt. Korraga oli neil tunne nagu oleks ööpäevas aega juurde antud ning lisaks kroonis seda kõike veel pidev eduelamus, sest asjad saavad tehtud. Inimestel oli tunne, et nad omavad kontrolli oma elu üle. Tegelikkuses keegi muidugi kuskilt aega juurde ei andnud vaid osalejad said ise selgeks nipid, kuidas oma aega paremini planeerida ja juhtida.
Kui saan aru, et mul esineb aja planeerimisega probleeme, siis millest ma alustan? Nii nagu iga probleemi puhul, siis ka siin tuleb esmalt tunnistada endale, et probleem on olemas ja seejärel see ära kaardistada. Saame liikuda edusammude poole alles siis, kui on olemas selge teadmine hetkeolukorrast. Üheks kaardistamise võimaluseks on märkida nt nädala vältel kogu ärkveloleku aja tegevused tunni ja minuti täpsusega. Ehk siis kirjutatakse üles kõik tegevused, mida päeva (ja nädala) vältel tehakse ning iga päeva lõpus arvutatakse summaarselt kokku, kui palju erinevatele valdkondadele (söömine, transport, palgatöö, loengud - tudengitele, kvaliteetaeg endaga nt hobid, kvaliteetaeg perega, sport/liikumine, kodused toimetused, kokkamine, muud harjumused nt telefonis olemine jne) aega kulub. Nii saab nädala lõpus adekvaatse ülevaate selle kohta, kui palju tegelikult erinevatele tegevustele igapäevaselt aega kulub ja kas on mingid valdkonnad, mis ekstra tähelepanu vajaksid. Näiteks on sellise kaardistamisega avastatud, kui palju aega kulub nädala sees poes käimistele ja õhtusöökide tegemisele ning on leitud lahendus teha poetiir vaid 1-2x korda nädalas, mida toetab nädalamenüü, kus retseptide koguseid on mitmekordistatud, et enda elu kergemaks teha ja aega säästa. Mõned on avastanud kui palju aega neil kulub igapäevaselt transpordile ja see on neid pannud mõtlema, kas ehk otsida töökohta kodule lähemale. Kõige levinum avastus, mida kaardistamisel tehakse on see, et enese eest hoolitsemise valdkond (nt sport, kvaliteetaeg enda ja perega) on tugevas defitsiidis kõige muu kõrval.
Üks võimalik meetod kaardistatud nädala analüüsimiseks on vaadata, kas seal on kajastatud "Terve meele taldriku" põhimõtted:
Keskendumise aeg - eesmärgipärane keskendumine kas tööl või ka mõni oluline ülesanne vabal ajal.
Mängu aeg - spontaanne aeg; loov aeg, et nautida mängulist tegevust.
Koosolemise aeg - kvaliteetaeg pere ja sõpradega; siia liigitub ka kvaliteetaeg looduses.
Liikumise aeg - oluline selleks, et hoida nii keha kui ka vaim terve ja tasakaalus. Liikumine võiks olla piisava koormusega ja mitmekülgne.
Enesesse vaatamise aeg - enda igapäevased mõtisklused, eneseanalüüs ja enda jaoks kvaliteetsed tegevused nt hobiga tegelemine.
Lõõgastuse aeg - lihtsalt olemise aeg ilma kindla eesmärgita - aitab ajul lõõgastuda.
Uneaeg - äärmiselt oluline, et seda oleks piisavalt.
Alles peale kaardistamist ja analüüsimist saab liikuda edasi plaani juurde. Üsna sageli ongi nii, et otsitakse mingisuguseid ultramoodsaid ja keerukaid lahendusi, kuid kõige lihtsamad ja elementaarsemad rutiinid on need, mis toovad täieliku edu. Näiteks oskus ja järjepidevus planeerida ja korraldada oma järgmine nädal sel nädalal selleks, et kõik vajalik saaks tehtud ja ei oleks tunnet, et upud kohustuste kuhja alla. Oskus (või pigem kättevõtmise asi?) mõelda läbi täna oma homne päev ja panna nt õhtul kõik vajalik valmis selleks, et hommik oleks lihtsam (nt tööriided ja homne lõunasöök kontorisse võtmiseks). On täiesti hämmastav, kui palju võib selline läbimõtlemine ja planeerimine elukvaliteeti tõsta. Ühel hetkel saab sellest rutiin ilma milleta ei tahagi enam toimetada. Kui aga iga nädal ja päev on üks suur äraarvamismäng ja mõistatus, siis ei ole ime, et aega napib, ülesanded on tegemata ja stress matab hinge. Kui puudub struktuur, siis ei saagi tulemuseks olla muu kui kaos.
Eraldi rõhutan ka segajate märkamist. Olles nädala kindla plaani järgi elanud, siis saab üsna kiiresti selgeks, mis on need asjad/segajad, mis takistavad mul teatud ülesandeid edukalt täitmast. Kui segajaga on silmitsi seistud, alles siis saab tegeleda selle likvideerimisega. Näiteks on üheks levinumaks segajaks ärevustunne, mille maandamiseks vaadatakse pidevalt oma e-kirju. Olukord võib lõpuks muutuda nii ärevaks, et see hakkab segama keskendumisvõimet, sest pidevalt on vaja postkasti kontrollida ja koheselt sisenevatele kirjadele vastata. Probleemi lahendamiseks võib endale seada nt erinevaid eesmärke, kus kontrollitakse kirju igal pool-ja täistunnil vms.
Ajaplaneerimise juures on äärmiselt oluline seada prioriteete. Iga päeva prioriteedid võivad olla erinevad, aga oluline on, et need on seatud. Nii ei saa välised faktorid liigselt segada tehtud plaane. Kui nt prioriteet on enda keha ja vaimu eest sellel aastal rohkem hoolitseda, siis peab tegema selleks konkreetseid samme. Nii tulebki kirjutada enda nädalaplaani sisse, millal minnakse jalutama ja millal on täpselt trenniaeg. Ise kasutan prioriteetide seadmiseks to do liste ehk tegevusnimekirju, kuhu kirjutan enda iga päeva ülesanded. Nii, kui ülesanne saab tehtud, siis teen linnukese selle ette - mis muideks tekitab jube hea tunde. Igale tegevusele tuleks planeerida reaalne ajaaken, et see saaks päriselt ka tehtud. Toon näite elust enesest ehk minu to do list mis oli seatud eilseks päevaks:
7.00-8.00 Koosolek 1
8.00-9.00 Hommikusöök ja kirjadele vastamine
9.00-10.00 Koosolek 2
Vähemalt 1x 20 min jalutuskäik keset tööpäeva - ENNE LÕUNAT!
Valmistu kolmapäevaseks komisjonitööks (4 töö retsensioon teha)
Helista arstile
Voodipesude pesemine
17.00 Trenn
Koosolekud ja loengud lähevad koos kellaaegadega (sageli pean ette mõtlema ka, mis kell söön hommikust seoses koosolekutega). Muud ülesanded lisanduvad üldiselt ilma kellaajata. Lisaks nimekirjadele on muidugi ka põhitöö, millega on vaja tegeleda, aga ülesanded, mis kindlasti on vaja sellel päeval ära teha + tähtajad leiavad tee sinna nimekirja. Konkreetse päeva nimekiri kujuneb jooksvalt sellele eelneval nädalal ja viimane detailne nimekiri vastavalt siis sellele eelneval päeval. Kui hommikul istun oma laua taha, siis on mul väga täpselt teada, mida see konkreetne päev toob. Selliste nimekirjade tegemine aitab omada head ülevaadet sellest, mis on tehtud ja mis vajab veel tegemist. Kuna elan oma kalendri järgi, siis saan sinna väga pikalt plaane kirjutada. Nt osta teatripiletid mitu kuud ette või kui tulen hambaarstilt, siis panen juba järgmise kontrolli aja kirja (või kirjutan peale kontrolli paar kuud ette endale meeletuletuse hambaarstile uus aeg panna, sest ootejärjekorrad on pikad). Selliseid asju ei saaks teha, kui ei oleks plaani.
Nagu võib näha, siis tegemist ei ole mingisuguse tuumafüüsikaga. Kõige keerulisem on kogu asja juures plaani järgida (see on keerukas ainult siis, kui pole veel päriselt sellega harjunud). Plaan üksi on täiesti kasutu, see toimib ainult sellisel juhul kui sellest kinni peetakse.
---
Mul läheb sees lausa põlema suurest elevusest, et saan koolitada inimesi teemadel, mis mul silmad särama panevad ja mis on 100% MINU teemad :)