Süllad Floridas

25. detsembri õhtul saabusidki Miami lennujaama Kaspari õde, tema mees ja nende neli last. Reisisellide väsimusaste oli muidugi korralik. Esimesel õhtul tõstsimegi jõulutoidud lauale ja juba oligi aeg pesema ja magama sättida, et hommikul pisut selgema peaga maailmale vastu tulla.

Jõuluvana tõi Kasparile retrohõngulise Super-Mario mängu, mida ta mängis ise 6-aastasena. Nüüd sai ta seda koos 6-aastase õepojaga koos mängida. 

Jõulupühadel saabus Floridasse viimase 28-aasta suurim külmalaine. Riigi ülaosas olid meeletud lumetormid ja väga tugevad miinuskraadid, mis omakorda tõi külmalaine ka meile troopikasse. Kõige külmemal päeval oli +7 soojakraadi ja kui eelmisel päeval on olnud +28, siis on korraga tunne nagu oleksid Lapimaale sattunud. Õnneks olime kõik aegsasti ilmateatega kursis ja sobivad riided olemas, et paar päeva talve üle elada. 

Suuremad lapsed nautisid klubimajas piljardimängu:

Väiksematega tegime muid mänge:

Ühel külmemal päeval külastasime Ameerika legendaarsed Dave & Buster´s keskust ehk hiiglaslikku mängukoobast kõikvõimalike mängudega. Kaspar käis seal suvel Hugoga ja nüüd oli aeg seda sama kohta ka tema õelastele tutvustada.

Suuremad poisid said ka muidugi lustida:

Loomulikult käisime ka meie jõusaali külastamas ning tegime seda siis vahetustega nii, et tüdrukud ja poisid. Nii sai kõige väiksem piiga, kes on alles 3, kellegagi kodus olla senikaua.

Meil on kodus minipiljard, mis sai päris palju kasutust:

Meil oli juba Gretega ammu kokku lepitud, et läheme koos pediküüri. See oli ta elus päris esimene kord ja ta nautis kogu seda maskitamist ja mudimist ning lakkimist väga:

Paari päeva möödudes tuli meile ka suvi tagasi ja saime suvele kohasemaid asju ette võtta nagu pikad mõnusad jalutuskäigud lühikeste riietega, rand ja bassein.

Tutvustame perele meie kesklinna:

Meie väike rannabeib, kes on tõeline daam. Iga päev on uus värske kleit seljas ja päikeseprillid ees. Ilmaski ei välju ta toast ilma käekoti ja huulepulgata (loe: hügieeniline). Need on tõelise daami tunnusmärgid, millest tuleks isegi eeskuju võtta, kui taaskord suvalise trenniriidega terve päeva oma asju ajan...

Iga kord kui tulime rannast või lihtsalt väljast, siis kupatasin lapsed kraanikausi juurde rivvi, et käsi pesta. Vaesed lapsed - reisi põhimulje on võib-olla see, et tädi Maile käsib koguaeg käsi pesta :D

Suure perega on  nii, et väike jäätisepeaus peale basseini tähendas meie jaoks 8 kaussi ja suurt jäätisekonteinerit, mis korrapealt tühjenes.

Toitlustuse tegime enamjaolt kahe kattena, sest meil on 8 inimest aga 6 istekohta. Vahel sõime ka kõik korraga nii, et mõned seisid püsti.

Esimene kate:

Kohe peale pühi on meie peres ka üks sünnipäevalaps, kes sai 6! Pildi juures juhin tähelepanu kõige väiksema näoilmele :D

Tort:

Järgmisel hommikul peale sünnipäevapidu võtsime suuna Orlandosse. Esmalt aga hommikusöök keset pikka reisi, sest meie kodust Orlandosse on 3h sõitu. Meie puhul täiesti tavapärane vaatepilt: 2 lauda, sest ühe äärde ei mahu lihtsalt ära. 

Väike preili kaunistab oma vahvlit loomulikult ise:

Kohal! Lõbustuspargi päev!

Orlando Universalis on kogu ala jaotatud erinevateks linnadeks ja vastavalt sellele tehtud siis ka kujundus. Hetkel on pildil nt Los-Angelese Beverly Hills.

Roosa printsess leidis endale roosa lossi:

Mind paeluvad väga sellised vanas stiilis majad. Ma võiksin sinna uudistama jäädagi. Kõik on sellise detailsuse astmega tehtud, et muudkui vaatad ja avastad uusi asju, mida näha.

Kes selle bussi ära tunneb?

Oleme jõudnud Harry Porrety maailma, mis oli täiesti võrratu (eriti pimedas).

Lõbustuspargi reaalsus on meeletu rahvamass ja pikad ootejärjekorrad, mis kestavad 30 minutist kuni 150 minutini...

Jah, seal oli tuld purskav draakon!

Jäätisekohviku järjekorras ootasime 30 minutit ja see oli seda ootamist väärt - mu senise elu parim pistaatsiajäätis!

Ameerika Diner:

Universalis oli väga tore loomade etendus. Tegemist on loomadega, keda treenitakse erinevate filmide/reklaamide jaoks ehk siis staarloomad. Universali külastajatele tegid need samad loomad oma parimaid etteasteid, mis oli täiesti hämmastav.

Kõige suurem loomade fänn:

Kaspari õe suur pere...

...ja Kaspari enda väike pere

Beverly Hillsi "linnaosas" olid isegi pikad California palmid, mis on tuntud igast filmist.

Õde ja vend:

Maailma suurim Transformerite fänn nr 1 oli muidugi meie 6-aastane:

Ameerika mägedele me seekord ei jõudnud, sest ooteaeg oli 90 minutit ja me lihtsalt ei suutnud selles järjekorras seista. See on reaalsus millega tuleb silmitsi seista, kui sul on tavapilet ja mitte VIP-pilet.

Lõbustuspargis oli väga ilus suur kuusk:

Päevast väsinud lustija (lapsed loomulikult EI OLE veel väsinud):

Õhtupimeduses toimus kuuse juures ka paraad:

Meie kamp ilmutab väsimuse märke:

Harry Potteri maailm õhtupimeduses:

Ööbisime sellel ööl Orlandos hotellis. Järgmisel päeval käisime minigolfi mängimas ning avanes võimalus ka alligaatoreid uudistada ja toita:

Minigolf oli tõesti tore ja täielik hitt kogu pundis.

Ka golfirada ise oli väga huvitavalt seiklusrajana üles ehitatud.

Päris elus esimest korda võtsime ette ka autoga safari, kus loomad on suure ala peal ühiselt koos ning külastajad sõidavad aeglaselt autoga nö loomade keskel ringi. 

Hetk enne traumat. Unustasin oma akna lahti ning järgmisel hetkel oli see suur pea ja pikk kael mu aknast sees, mina röökisin hingepõhjast ja hüppasin Kasparile peaaegu sülle ning lõpuks nutsin ohjeldamatult umbes tunni. Jaanalind ise ei teinud midagi, lihtsalt pistis pea aknast sisse ja vaatas, mis toimub ning seejärel läks oma eluga edasi. Mina sain uue foobia oma ellu juurde.

Vana-aasta õhtu ettevalmistused kodus:

Pidulaua esimene kate:

Pidulaua teine kate:

Keskööl liikusime randa ilutulestikku vaatama:

Head uut aastat!

1. jaanuaril oli Ameerika kaubamajades suured allahindlused ja seetõttu läksime outlettidesse shoppama. Meil on palju rahvast ja see tähendab, et ka lõunapaus on paras kaos. Tulemusena on muidugi kõik söönud ja joonud.

Laste seas on totaalne hitt muidugi mullitee:

Moedemonstratsioon peale poodlemist:

Basseinipäev koduaias. Nagu näha, siis langesime Heliniga salajase rünnaku ohvriks:

Käisime ka ühisel laevasõidul, mis tutvustas kenasti ümbruskonda meie linnas. Pildil on tiim roosa!

Meie punt:

Jalutuskäik kesklinnas jõe ääres:

Jaanuar on üsna tähenduslik minu ja Kaspari jaoks, sest oleme koos olnud täpselt pool oma elust, mis on 34-aastaselt küllaltki suur verstapost ja ma ei muudaks selles midagi. 

❤

Toitu oodates on paras aeg matemaatikaülesannete jaoks, sest meie 6-aastane numbrigeenius peab kuidagi onu Kaspari ooteaega põnevamaks muutma:

Grete tellis väikese salati:

Jungle Island ehk loomapark Miami külje all:

Loomulikult ka kohustuslik vaateratas Miami kesklinnas:

Miami kesklinn:

Kontoriminutid kodus:

Ühel õhtul saatsime lapsevanemad Miamisse linnapeale ja jäime ise Kaspariga lastega koju. Meil oli ammu plaanis lõbus õhtu koos lastega. Andsime lastele ise valida, mida nad tahaksid teha ja nemad hüüdsid justkui ühest suust, et - grillipidu! Nii läksimegi pimedas aeda grillima hot-doge ja lapsed ujusid basseineis, mis oli totaalne hitt.

Kui peale õhtusööki kotist ka (väikesed) Coca-Colad  välja võtsime, siis väiksemad lapsed lausa kiljatasid suurest elevusest, sest ilmselgelt see pole mingi igapäevane jook lastel. Kolmeaastane kontrollis peale igat lonksu, kas tal on tõesti päris enda purk seda imejooki ja nautis ikka väga. 

Väsimus ei hüüa tulles!

Rannapäev meie kodurannas:

Rannavaimustus:

Ehitasime väikestega lossi:

Snäkipausiks on juustupulgad ideaalsed nii suurtele kui ka väikestele.

Õhtune jäätisekohvik kesklinnas:

Viimase õhtu jalutuskäik:

Viimane basseinipäev:

Tundub, et keegi on juba minekuks valmis:

Oligi aeg hüvasti jätta selleks korraks.