Organiseerimine – vannituba

Vannitoaga on meil siin väga vedanud. Ruum on väga avar, olemas on hea valgustus ja hiigelsuur peegel, piisavalt panipaiku ja tööpind, kuhu vajalikku paigutada. Hoolimata sellest, et käin vannis pigem harva, siis naudin selle olemasolu väga. Ameerikas on üsna tavapärane, et pesumasin ja kuivati asuvad eraldi laundry room´is ehk pesude (?) ruumis, meil asuvad need aga vannitoas, sest ühe magamistoaga korteritele eraldi laundry room´e üldjuhul ei tehta. Mind see absoluutselt ei sega, sest ma ju eestlane :)  ja Eestis asubki pesumasin tavaliselt vannitoas. Meie esimeses korteris asus see lausa köögis, sest vannituba oli väiksem kui pool tikutopsi ja hea kui sinna isegi ära mahtusid.

Ameeriklase ideaalne vannituba sisaldab tingimata kahte valamut, panipaiku, tualetti, eraldi vanni ja dušši. Siin kuuluvad vannitoad magamistubade juurde ehk üldjuhul on reegel, et magamistubade arv = vannitubade arvuga. Väiksematele korteritele (ühe magamistoaga) päris nii suuri vannitubasid ei tehta. Hoolimata sellest, kas on väike või suur vannituba, organiseerida ja asju paigutada on seal igal juhul vaja. Tänases postituses jagan teiega detailsemalt, kuidas mina meie vannitoas organiseerimise lahendanud olen. Ehk olete mingi asjaga pead vaevanud ja saate siit mõne idee, mida ka enda vannitoas kasutada.

Minu jaoks on oluline, et vannitoas oleksid panipaigad. Maru hea, kui on olemas valamukapp ja lisaks veel mõni kapp, kuhu asju (paber, erinevad vahendid jms) paigutada. Meil on väga mahukas valamukapp ja lisaks ka üsna suur seinakapp. Tartus elades meil puudus vannitoas valamukapp ja lahendasime selle nö kummutiga, kus sahtlite asemel olid punutud korvid, mis niisket ruumi talusid. Kui aga vannitoas puudub valamukapp ja pole ka põrandapinda, et mingi kapp sinna panna, siis on heaks lahenduseks ka seinakapp. Lisaks ostsime oma Tartu koju eest laetava pesumasina, mis andis meile automaatselt tööpinna pesumasina näol. Pesumasinale paigutasin punutud suuremad korvid, kuhu igapäevases kasutuses olevaid vahendeid panna. Nii on asjad väga mugavalt kättesaadavad, üldmulje korras ja ka koristamine väga lihtne. Korvisüsteemi tööpinnal olen ka siia korterisse üle kandnud. Kõigest aga järgemööda.

Tööpinnal ja nähtaval kohal (see võib vabalt olla ka väiksemas vannitoas nt pesumasina pealne) hoian ma neid vahendeid, mida reaalselt igapäevaselt tarvitame nt juukselakk, deodorandid, kreemid vms. Loomulikult hambaharjad/pasta/Kaspari pardel jms. 

Meil on olemas ka kaks sahtlit, kus saame hoida väiksemaid esemeid, mida on samuti igapäevaselt tarvis nt meigivahendid, kamm jms. Eestis lahendasin selle samuti korvisüsteemiga pesumasinal. Enda sahtlisse ostsin sellised parjakas lõigatavad organiseerimisribad, mille asetasin sahtli sisse. Nii ei jookse asjad mööda sahtlit laiali. Kaspari sahtlis seda tarvis ei läinud.

Ma ei meigi end väga palju, seega pole ka varustus kuigi suur - olemas on vaid need asjad, mida reaalselt kasutan:

Lisaks on tööpinnal olemas ehtelaegas, mis on üks praktilisemaid kingitusi, mida olen eales saanud.  Ehteid on mul aga omajagu alati olnud ja kuskil peab neid hoiustama. Ameerikasse kolides võtsingi kaasa vaid need ehted, mida pidevalt kasutan, sest ajaga eelistus muutub (nt olen hakanud varem palavalt armastatud kuldehetele kandma rohkem hõbedast ehteid ja ka Eesti disaini ehteid) ja osad ehted on väga sentimentaalse väärtusega, mida hoiangi üldse Eestis. Niisiis, ladusin aktiivses kasutuses olevad ehted laekasse, mis annab suurepärase ülevaate  olemasolevast, nii kannangi oma ehteid regulaarselt. Samuti ei muutu ehted tuhmiks, sest hõbedast ehetega võib seda juhtuda kui nad pidevalt üksteisega kokku puutuvad. 

Ehtelaekas on nad aga kenasti igaüks omal kohal. Minu laegas on ka selles osas mugav, et ma ei pea sahtleid eraldi avama, vaid ühe liigutusega laegast avades liuglevad kõik sahtlid välja ja ülevaade on maksimaalne. See on selline vahva asi, mida soovitan küll igale naisele- jube praktiline! 

Valamu kapis hoian väikeste vaheseintega kandiku sees oma fööni, sirgendajat ja krepitange. Nii on neid hästi mugav peale jahtumist kokku kerida ja nad ei lähe omavahel segamini ning pool kappi ei ole juhtmeid täis. Selline vaheseintega kandik on tegelikult mõeldud puhastusvahendite hoidmiseks ja olen kindel, et seda on müügil ka nt Koduekstras. Samuti on valamukapis kohe ees ääres suurem purk, mille sees on antibakteriaalsed niisked rätikud, millega igapäevaselt tööpinda puhastada, hästi mugav ja kergesti kättesaadav asukoht. 

Alumises kapis hoiame ka mitmesuguseid paberivarusid. Eestis lahendasin wc-paberi hoiustamise suurema korviga põrandal, kuna mul puudus kapp. Lisaks on valamukapis veel kast varude jaoks. Ma olen suur varude inimene, mis tähendab, et meie kodus on peaaegu igale asjale varu olemas. Kui taskurätipakk saab tühjaks, siis võtan kapist uue, kui tahan hambaharja välja vahetada (või on ööbival külalisel vaja hambaharja) – võtan kapist, kui mõni muu vahend saab otsa – kapist. Mulle ei meeldi see tunne kui midagi saab otsa, et peab selle pärast ekstra kohe poodi tormama. Mõni ütleb, et ei ole väga tark oma kapis sedasi ruumi kinni hoida varude hoidmisega. Mul vannitoas ruumipuudust pole ja seega jätkan oma varude hoiustamist. Suuremad varud hoiangi valamukapis ning pisemate asjade jaoks nagu nt varukreemid, hambaharjad, hambapastad jms hoiustan seinakapis.

Seinakapi ülemisel riiulil on meie reisikotid hügieenitarvete jaoks. Keskmisel riiulil hoiustan varusid ja päevituskreeme (neid siin kulub) ja alumine riiul ongi puhtalt rannarätikute ja ujumisriiete päralt, sest neid läheb üsna sageli vaja ja on mugav kui neil on kindel koht olemas. 

Minu ujumisriided on paigutatud eraldi korvi sisse, et igasugused paelad ja väiksemad esemed laiali ei oleks. Kaspari püksid on lihtsalt rulli keeratud ja riiulile asetatud. 

Rannarätikute silt on külaliste jaoks, kes pikemalt peatuvad, et nad sealt kogemata rätikuid ei haaraks arvates nt, et tegemist on lihtsalt puhaste rätikutega (rannarätikud on meil täiesti eraldi ja neid millekski muuks ei kasuta).

Pesuvahendid on oma koha leidnud vanniäärel. Seal mingit eraldi nippi polegi.

Pesu pesemisega seotud vahendid ja tarvikud on kõik oma koha leidnud pesumasina kohal oleval riiulil. Pesukast on meil juba põhimõtte pärast endiselt truu Xfinity kast, mille kõrval on pesu pesemiseks mõeldud vahendid (üldjuhul ka ikka alati varuga, sest ei ole tüütumat asja kui see, et sul on plaan pesusid pesta ja vahend saab ootamatult otsa). Riiuli külge oleme pannud ka sellise nagi, kus peenemat pesu kuivatan, mis kuivatisse ei lähe.

Valges väikeses korvis (ikka vana hea IKEA Skubb) hoian mõõdukannu valgendaja jaoks ja pesukotte, milles õrnemaid esemeid pesen:

Vannitoa lõhnastamiseks olen kasutanud erinevaid asju. Seinakapi otsas asub automaatne AirWick lõhnastaja. Tualetipotil on olemas tavapärane manuaalne lõhnastaja. Lisaks olen tööpinnale korvi sisse pistnud ka lõhnakotikese, mis eraldab väga õrna ja meeldivat lõhna (mõeldud eelkõige riidekappi pesude juurde) ning seda tunnebki just siis kui käsi pesta ja kraanikausi juures toimetada.

Igal asjal oma koht, et vannituba oleks hästi mugav ja lihtne igapäevaselt korras hoida.

Köögi organiseerimisest kirjutasin SIIN

Magamistoa organiseerimisest saab lugeda SIIT

Vahvat Halloween´i!

Maile

4x Käsperid USA-s

Hea lugeja, kutsun Sind Kaspari vanemate puhkusepäevikust osa saama!

10.10 Jõudsid vanemad Houstonisse ja meie olime nagu 10 kopikat neid lennujaamas tervitamas. 

Vanemaid võttis vastu kuum Houstoni õhk ja tunnine sõit kodu poole võis alata. Peale 13-tunnist lendu olid nad üllatavalt erksad ja ärksad. Haarasime teepealt pitsa ja suundusime koju sööma ja neile nende uut Ameerika elukohta (järgnevaks kaheks nädalaks) tutvustama.

11.10 oli nende esimene puhkepäev, kuhu ma polnud suurt midagi planeerinud, sest polnud kindel, kuidas nad ajavahest toibuvad. Hommikuks olin plaaninud endale ja ämmale pediküüri külastuse ja see oli sisuliselt kogu plaan. Kujunes aga nii, et jõudsime päevitama ja jalutama ning ka esimest korda kaubandusega tutvuma. Ämm oli pediküürist vaimustuses ja ma ise tegelikult ka, sest polnud salongi viimased 3 kuud külastanud. 

Turistid täies hoos!

Ämm ja äi naudivad aeda:

Tõeline daam shoppab kahe kotida, et ikka oleks, kuhu kraam mahutada:

12.10 Veetsime Kaspariga pooliku tööpäeva kontoris ja andsime vanematele võimaluse ise vabalt kodumaja ja aeda avastada. Nad nautisid päikest ja hakkasid end üha enam koduselt tundma:

 Poolest päevast kihutasime outlettidesse, sest ka vanematel oli kindel plaan kogu oma garderoob välja vahetada. Esimeses poes oli ehmatus suur, kui arved küündisid taevasse, sest mis seal salata, Eesti inimene pole harjunud hunnikute viisi riideid ostma. Ehmatusest saadi aga kiiresti üle ja siis läks poodlemine alles täistuuridel käima. Mina keskendusin sellele, et ämma garderoob totaalse uuenduskuuri saaks ja Kaspar hoolitses oma isa garderoobi kaasaegsemaks muutmise eest. Koju jõudsime väga suure hunniku varandusega, väsinud jalgade ja pisut kergema rahakoti, aga rõõmsa meelega.

 Kohvipaus:

13.10 oli äratus väga varajane, sest ees ootas tõsine roadtrip San Antonio linna. Hommikusöögiks sõitsime tõelisse Ameerika dinerisse Ihop ning seejärel võis pikk autosõit alata. 

Sõitsime mööda maapiirkonda, et vanematele Texase loodust ja rantšosid näidata. San Antonio ise on tõeline turismilinn, mis lausa kihab elust. Jalutasime kuulsal Riverwalkil ja einestasime samas restoranis, kus minu ema ja õegagi. Mulle meenus, et seal pakuti väga häid maasika margaritasid ja seega oli ainuõige valik keset päeva seal üks jahutus võtta.

Roadtrip!

San Antonios:

14.10 olime oodatud Merliisile ja Jeffile külla The Woodlandsi. Jeff oli valmistanud 18h suitsuahjus oma kurikuulsat brisketit (veiseliha), mis on parim liha, mida ma eales söönud olen ja sama arvamust jagas ka ülejäänud perekond. Kui jõudsime Merliisi ukse taha, siis peale esmast koputust kostus eriti tige koerahääl toast, ukse avanedes Chulo muidugi enam nii julge ei olnud. Chulo sai Harryga kohe päris suurteks sõpradeks. Merliisi ja Jeffi juurest ära tulles olid kõigil kõhud punnis ees ja tunne oli, et nüüd ei taha kuni ülehomseni süüa…..nali!

15.10 Olime Kaspariga taaskord pooliku päeva kontoris ja vanemad said end kodus mõnusalt tunda. Lõunaks koju tulles ootas meid ees kaetud laud ja triigitud pesud – palun kolige meile! 

Hiljem kihutasime veel autoga linnapeal ja nautisime aias tšillimist.

16.10 ja 17.10 tegime vanematega tõsisemad turismipäevad linnapeal. Kaspar oli pikad päevad kontoris ja mina püüdsin sedapuhku oma giidisoont leida.

Seiklesime bussiga linnas:

Avastasime kaubandust:

Külastasime Kasparit:

 Jalutasime ringi:

Õhtuti kodus:

Igal õhtul oli nobedate näppude ring - siltide lõikamine:

Jalutustiirud meie huudis: 

The Williams Tower:

Uue auto valimine ämmale ja äiale :)

18.10 Tegime Kaspariga mõlemad pooliku kontoripäeva, sest minul olid planeeritud koosolek hommikuks ja veel üht-teist tööasju ning lõunaks kihutasime juba koju pakkima, et suund lennujaama poole võtta, sest ees ootas NEW YORK! Kinkisime koos Kaspari õega vanematele sünnipäevaks New Yorki reisi ja see pidigi keset nende Houstoni puhkust aset leidma. Niisiis ootas meid ees pikk nädalavahetus kõikide linnade linnas. Olin väga elevuses hoolimata sellest, et see oli mul juba kolmas kord New Yorki külastada. Vanemad olid muidugi samuti elevuses.

Lennukisse istudes teatati meile, et hakake aga oma asju pakkima ja välja kolima, sest La Guardia lennujaam (NYC) pole valmis meid siiski liiga vara vastu võtma ja lend lükkub edasi. Minu ainus mõte oli: hakkab jälle peale! Aga tegelikult kulges kogu lugu üsna valutult. Jõudsime vaid lennujaamast soojad võikud haarata kui meid juba lennukile tagasi kamandati. Lennukile uuesti peale kolides tellisime ämmaga esimese asjana endale kangemad veinid ja meie linnapuhkus võis alata! 

3,5h möödudes tervitasidki meid suurlinnatuled ja külmemad temperatuurid. Tellisime uberi ja kihutasime oma hotelli poole, mis asus Brooklyni linnaosas Brooklyn Bridge vahetus läheduses. Meie uberijuht oli mõistlik mees ja teadis, et auto on turiste täis, seega ainuõige otsus oli sõita nii, et suur osa meie teest kulges vaatega Manhattani siluetile:

Hotellituba oli meil võetud topeltvooditega nii, et jagasime kõik koos ühte suurt tuba. Selline korraldus oli meil juba eelnevalt kokku lepitud ja sobis kõikidele osapooltele.

19.10 Hommikul oli varajane äratus, laadisime kõhud hommikusöögilauas korralikult täis ja pisut veel pealegi, pakkisime end soojalt riidesse, sättisime jalga maailma kõige mugavamad sissekantud jalatsid ja korralik linnapäev võis alata.

 Olime vanematele korraliku eeltöö teinud, mis meid New York´is sees ootab (palju kõndimist =mugavad riided + maailma kõige mugavamad jalanõud jalga; külmem ilm = õige riietus; ülerahvastatud tänavad = tasub olla tähelepanelik oma asjade suhtes jms). Meie hotell asus nii, et sai kenasti üle Brooklyn Bridge (Brooklyni sild) kõndida otse vaatega Manhattanile. Ilm oli vapustavalt selge ja vaade lummav. Vanemad olid vaimustuses. Võtsime ette kõik, mis vähegi plaanitud – hea lugeja, tule aga meiega kaasa!

Üle Brooklyn Bridge Manhattani poole!

 Silla peal:

Silla all:

Wall Street´i lõpus vaatega Brooklynile ja Brooklyn Bridge´le:

Äia eluunistus sai teoks - lõpuks ometi sai need kuulsad pulli munad katsutud! (tegemist siis kuulsa Charching Bull ehk Wall Street Bull ehk Börsipulliga Manhattanil)

 Wall Street´il naudib üks mees 100% elu:

Järgnevalt suundume One World Trade Center´i otsa ehk 102- korrusele:

Peale meeletuid rahvamasse ja järjekordades ootamist oleme jõudnud vaateplatvormile, mille vaade oli aimatav, aga reaalsus tahtis jalust nõrgaks võtta. Ükski pilt ei suuda edasi anda seda vaadet. Kes iganes satub New Yorki - see on ootamist ja piletiraha väärt! Täielik must! PS! Aga ainult selge ilmaga.

Seejärel metrooga Times Square´le: 

Times Square´l käisime kuulsas Bubba Gump & Shrip (filmist Forrest Gump tuntuks saanud) restoranis söömas:

Forrest Gump:

Õhtuks näitas kell, et kõnnitud on 31 000 sammu ja peaaegu 19 km, jalatallad olid ümmargused. Uinusime kõik vist poole minutiga.

20.10 Ootas meid ees teine linnapäev. Otsustasime sõita veetaksoga Manhattanile ja sealt jalutada täpselt sinna, kuhu jalad viivad. Mõeldud-tehtud. 

Veetakso pani meid 34 tänava otsas maha ja nii me hakkasime jalutama. Korraga hõiskasin mina: Vaadake, Eesti lipp! Ja tõepoolest ühe maja küljes lehvis meie oma lipp. Järgmisel hetkel oli selge, et tegemist on Eesti Majaga. 

Üks mees sisenes majja ja viipas meile käega: Astume aga sissepoole! Me muidugi läksime. Kõikjal oli kuulda eesti keelt. Kohvikus oli eestkeelne menüü: hernesupp, hapukapsad...No küll oli imelik tunne! Rääkisime pisut inimestega juttu ja astusime edasi. Samal tänaval asub kuulus Empire State Building muideks:

Külastasime muuseumit, jalutasime Central Parkis ja nautisime imelist sügisilma hot dog´ide saatel. 

Pargis pilte tehes astusid meie juurde eestlased, kes olid samuti puhkusel ja kuulsid ootamatult meid emakeeles vestlemas. New York on nii suur turismimagnet, et seal pole imestada, et kohtab ka rohkelt kaasmaalasi.

Central Park´is:

Väsinud turistid:

Tänavatoidu festivalil:

Tõeline fänn on taaskord platsis - The New York Public Library ehk siis New Yorki avalik raamatukogu, kus toimus filmi Sex and the City I osa võtted, ehk siis ärajäänud laulatuse võtted:

Teise päeva lõpuks näitas käekell ligi 21km, mis sai läbi kõnnitud. Jalatallad väitsid 160km.

21.10 oli varajane äratuskell, sest ees ootas lend koju. Olime sel päeval uskumatult produktiivsed ja jõudsime väga palju asju ära teha. Õhtul andis üleväsimus muidugi korralikult tunda.

Käisime Sugar Landis jalutamas ja vaateid nautimas:

22.10 ja 23.10 olid meil samuti vabaks võetud, et vanematega rohkem aega veeta. Käisime Galvestonis:

... ja NASA-s:

Kaspar ja Harry käisid isegi lendamas. Kogemus olevat nii võimas olnud, et Kaspar võttis järgmiseks korraks uueks piletid nii mulle kui talle – appi!

 Kosmonaudid:

Programm oli tihe ja viimasel päeval saime aru, et nii palju oleks veel tahtnud teha, aga aega jäi puudu. Järelikult peavad varsti uuesti tulema! Nautisime koos veedetud aega väga, aga iga hea asi saab liiga kiiresti otsa ja nii saatsimegi vanemad lennukile ja tulime ise koju tagasi. Kodu on maru tühi – peab uuesti harjuma hakkama.

Ilusat nädala lõppu!

Maile