Otse põhisisu juurde

Postitused

Sissejuhatus blogisse: Mis koht see Houston on?

Hea lugeja,

aastal 2015 hakkas mu teine pool igapäevaste vestluste sisse poetama lauseid stiilis a`la "Mis sa arvad, kui läheks avastaks natuke maailma?" või keset õhtusööki nagu muuseas:"Tead, Tartu on ikka päris väike ja rahulik. Me peame ikka tulevikus verandal jalgu kõlgutades oma lastelastele elu seiklustest ka rääkima. Tartus ei toimu ju midagi, me peame ise midagi ette võtma."

Kui aus olla, siis ma alguses vältisin neid "juhuslikke" lauseid meie igapäevaelus. Tõttöelda ma armastasin meie elu Tartus. Kui oled 8 aastat ühes linnas elanud, seal endale maailma parimad sõbrad leidnud, siis ei taha sa sealt lahkumisest kuuldagi. Mis maailma avastama? Me veetsime 2 suve Hispaanias, töötasime nagu hullud ja nutsime kodu taga. Loomulikult oli tore, aga see meeletu koduigatsus ja võitlus prussakatega. Avastasime ära juba, aitab küll, hakkame nüüd kodu punuma. Hakkame tegema nüüd neid asju nagu peaks: abielu, lapsed, aiaga majake ja koer ja kass ka sinna siss…
Hiljutised postitused

Welcome to Miami vol 2 – sünnipäev

Meie Miami reisi esimest osa saab lugeda SIIT
Reede hommikul äratati mind lauluga üles ja korraga olingi 31! Ma mäletan väga selgelt, kui sain 21. Olin siis teise kursuse tudeng ja õhtul korraldasin enda ühikatoas peo, kus kohustuslikus korras suundusime keskööl klubisse (kus mu sall ja nahkkindad ära varastati). Maru täiskasvanu oli olla ja meri oli põlvini. Kui keegi oleks mulle 10 aastat tagasi öelnud, kus ja kuidas ma oma 31. sünnipäeva tähistan, siis ma oleksin suure häälega naerma hakanud. Tollel ajal olin reisinud nii palju, kui 1x Soome, mõned korrad Rootsi (kruiis) ja 2x Hispaaniasse (kus elasime ja töötasime kaks suve), sinna otsa veel ehk ka klassiekskursioon Lätti ja kogu lugu. Muust reisimisest võisin vaid unistada. Õnneks midagi hullu tegelikult ei olnud, sest mu parimad sõbrannad ei reisinud samuti rohkem, kui nädalavahetustel ema juurde musta pesu pesema ja keldrist moosipurke ja kartuleid ühikasse tooma, seega ei osanud nagu ülemäära tahta ka. Ega suuremaks unistamise…

Welcome to Miami!

Enne Ameerikasse kolimist mõtlesime, et elame siin ühe (!) aasta, selle aja jooksul reisime, kogume raha, maksame õppelaenud ära, saame rikkaks jne jne jne (nimekiri oli üsna pikk). Nüüd loomulikult naerame selle üle lõbusalt, sest ilmselgelt ei olnud meie ootused päris reaalsed. Keegi pudrumägedega ees ei oodanud ja kuna köögikappides puudus kasvõi üksainus lusikas, millega putru segada, siis tuli alustada sõna otseses mõttes algusest.

Teate, selline puhtalt lehelt alustamine on väga hea! See on nii värskendav ja õpetlik. Jah, esialgu tirib juuripidi vanast heast ja mugavast rütmist välja, seejärel lükkab maoli maha ja kui hakkad tõusma, siis lükatakse veel korduvalt pikali, aga ühel hetkel saad aru, et enam ei lükata. Võid rahus põlved puhtaks pühkida ja püsti tõusta, sest kõik on hästi.
Ameerikasse kolides koostasime nimekirja kohtadest, mida me kõike siin mandril külastada soovime ja hakkasime aga otsast minema. Kolme aastaga oleme sellest nimekirjast peaaegu kõik sihtkohad ära kül…

Hullu novembri kokkuvõte

Kuu aega tagasi võtsime plaani teha novembrist enda jaoks ekstreemne kuu ehk hull november. Elame igapäevaselt eelarve järgi, aga novembrikuus tegime endale eriliselt ekstreemse eelarve, kus pigistasime kokku kõikidest võimalikest ja võimatutest kohtadest. Meil oli kindel number silme ees, mille tahtsime novembrikuuga säästa ja seega oli meil ka väga kindel summa, mis oli mõeldud elamiseks ja kulutamiseks. Vaim oli valmis ja nii me startisimegi. Eesmärk oli seda teha 01.11-27.11.
Miks me seda tegime?  Meie suurem eesmärk on saada säästupuhvrisse aasta viimase päeva seisuga X summa kokku ja tundsime, et selline ekstreemne kuu aitab kohe mõnusate suurte hüpetega selle eesmärgini jõuda.
Kui nüüd päris aus olla, siis november ei olnud raske. Esimesest kahest nädalast kirjutasin SIIN. Tõsi, me ei käinud restoranis ega kinos vms, seevastu aga saime mitmel korral oma heade sõpradega kokku, lasime ennast võõrustada ja võõrustasime ka ise (mis ei pea sugugi väga kulukas ettevõtmine olema). Nauti…

What a day!

Eile hommikul ärkasin üles ja suundusin kööki hommikusöögile nagu ikka. Köögi tööpinnal ootas mind aga üllatus. Olin sekundiga ärkvel. Üllatus? Mulle? Mille puhul? Olin päris rabatud kohe. 


Ma pole veel kunagi sünnipäevanädalat, kui sellist varem tähistanud. Komplekti kohta lisan, et tegemist on minu absoluutse lemmikuga kehatoodete valdkonnast ja ma olen ilmselt üks suurimaid kookosefänne maailmas. Ma jumaldan seda kehakreemi ja kui esimesel aastal siia kolides oli The Body Shopi tooteid vabalt riiulitelt leida, siis viimastel aastatel see enam nii pole olnud, aja teisi nagu tikutulega poest taga. Ma räägin siinjuures muidugi oma lemmikpoest TjMaxxist, kus asjad on soodsate hindadega, mitte The Body Shopi enda poest, kus neid samu kreeme võib samal hinnaskaalal osta, mis Eestiski – no thank you! Kilkasin mööda tuba suurest elevusest ja olin üllatusest ikka väga rabatud. Esmaspäev muutus hoobilt väga ilusaks!
Kaspar läks kontorise ja mina asusin kodukontoris tegudele. Vaatasin märkmiku…

Hapukapsaid ja seapraadi, palun!

Kolm nädalat tagasi panime kapsad käima ja nädalavahetusel oli täpselt õige aeg need ära teha. Merliis teatas, et soovib külla tulla ja ajastus poleks saanudki rohkem ideaalsem olla, sest ta polnud veel meie tehtud kapsaid maitsta saanud. Mõtlesin, et kui juba kapsaid teha, siis oleks paslik ikka korralik seapraad ka sinna juurde küpsetada. Mõeldud – tehtud. 
Kuna kapsad peavad viis tundi ahjus olema, aga seapraad kolm, siis plaanisin oma käigud ette ja alustasin kapsastega juba reedel. Iseenesest neid ei ole sugugi keeruline teha, lihtsalt ajakulu on tohutu. Mina tegin aga reedel kodukontoris tööd ja seega polnud eriliselt keeruline iga tunni tagant kapsaid segada.

 Before:
After:
Laupäeva hommikul mudisin sealiha korralikult soola, pipra, mee ja Põltsamaa kange sinepiga kokku. 

Seapraad rändas kolmeks tunniks ahju ja üsna varsti tuligi Merliis. Tähistasime minu sünnipäeva, tänupühi ja isegi jõule, sest tõenäoliselt ei õnnestu meil enne Eestisse minekut seda enam korralikult teha. Aeg…