Me olime juba ammu sõbrannadega plaaninud tüdrukute reisi ja nüüd oli aeg käes, et reisile minna. Sihtkohaks oli Ahvenamaa (keegi meist ei olnud seal varem käinud). Niisiis tulid mu parimad sõbrannad Tartust bussiga Tallinna (kõik kolm elavad Tartus) ja me võtsime nad bussijaamast peale, et liikuda reisisadamasse. Plaan oli minna krusiisilaevale, mis teeb Mariehamni sadamas peatuse ja laseb meid varahommikul kell 4.25 laevalt maha.
Esimesel õhtul laevas oli meil peen õhtusöök, mida nautisime väga. Kõigil oli tuju üleval, sest käes oli kaua oodatud sõbrannade puhkus!
Hommikul kell 4.25 tegi kruiisilaev kiire peatuse ning lasi meid Ahvenamaal maha. Niisiis võtsime suuna kesklinna poole. Kell oli alles pool ööd ja inimesed oma kodudes alles magasid. Meie olime aga reipalt juba väljas ja põristasime oma kohvriratastega inimeste akende all.
Viisime esimese asjana enda asjad hotelli ja rentisime rattad, millega järgnevad päevad ringi kihutasime. Rattateed on seal taevalikud, kõik on omavahel ühendatud ja rattaga on lausa lust ringi tuisata ja aeg-ajalt oma rattakella helistada. Võtsime rattad ja läksime saart avastama.
Uudistada oli tõesti palju ja vahel meeldib mulle reisidel seda teha nö vanaaegsel viisil, kus võtan suure paberkaardi ette ja siis selle järgi liigume - harrastasime seda ka sellel reisil ja leidsime kõik vajalikud kohad üles. Kogu meeleolu oli lapsepõlvest pärit lastesaatest, mille nime ma ei mäleta, aga kus tegelasteks olid Tjorven ja tema koer Pootsman.
Jana leidis imearmsa kohviku Cafe Viktor Mariehamni kesklinnas, kus veetsime küll vist lausa tunde...
Ühel vihmasemal päeval käisime ka kahes erinevas muuseumis, mis olid väga põnevad. Samuti külastasime kohalikku veekeskust, kus julgemad meist (mitte mina) lasid veetorudest alla. Lustisime veekeskuses ja mõnulesime kõikides (kahes!) saunades, kuniks kõik sisemised patareid olid tühjaks kulutatud.
Puhkepaus!
Lõunapaus!
Ühel õhtul otsustasime, et ostame poest toidud ja sööme hotellis õhtust. Istusime terve õhtu hotelli fuajees, jutustasime ja naersime nii, et pisarad voolasid. See oli üks lõbusamaid õhtuid kogu reisi vältel. Kuna tunneme üksteist juba 16 aastat, siis nalja saab alati palju kui koos oleme, lihtsalt mõnel korral saab seda kohe ekstra palju.
Ühel päeval otsustasime rattamatkale minna. See oli ainuke päev, kus saime ka korralikult vihma, aga meid see ei morjendanud, sest olime ilmateatega kursis ja kilejoped/ keebid kaasas.
Peale nelja päeva taaskord laevas tagasi ja suund kodu poole. Oli tõeliselt mõnus pikemalt koos olla, jutustada, naerda, kaarte mängida, avastada uusi kohti ja lihtsalt nautida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar