esmaspäev, 25. aprill 2022

Raske käivitumine

Peale puhkust on olnud äärmiselt raske ennast töölainele saada. Kas teil on ka nii?

Tööd on palju ja uimerdamiseks just palju aega pole antud, aga siiski on enesesund siin korralikult omal kohal olnud. Eelmise nädala keskel tundsin, kuidas ärevus hakkab muudkui kerima. Reedel ja laupäeval ootasid ees minu jaoks täiesti uute gruppidega seminarid ja teemad olid ka sellised, kus ma ennast ülemäära koduselt ei tunne. Valmistan oma seminarid/ loengud alati väga põhjalikult ette, aga ärevus oli ikka sees. Mida päev edasi, seda suuremaks äravus paisus. Neljapäeval oli ikka väga ebamugav juba olla. Kaspar ütleb mulle pidevalt, et need olukorrad kasvatavad mind tugevamaks ja iga ülesanne, mis on mugavustsoonist väljas, on hea, sest seal toimub areng. Jah, ma tean seda kõike, aga... mugavustsoonist väljas on ju ebamugav ja raske ja... aga arengut tahan ka, seega pole midagi parata. Tuleb olla täiskasvanu ja hakkama saada. 

Reedel helises äratuskell kell 6.00 ning oli aeg end valmis seada, seminar algas kell 7 (minu aja järgi). Nagu olen ka varem maininud, siis mul on tavapäraselt mammutseminarid mis kestavad 90min x 2 + vahepaus. Kui kõik läbi sai, siis tundsin, et olen täiesti väsinud. Mul on peale seminari alati patarei täiesti tühi ja pean mõnda aega ennast laadima. 

Sama asi tuli läbi teha ka veel laupäeva hommikul. Ma ei tea miks, aga ikka olin närvis. Kõik läks väga kenasti ja tudengite tagasiside oli ülimalt positiivne. Ma ei tea, ehk mõtlen neid asju enda jaoks üle, aga ma veel ei oska teisiti.

Minu nädalavahetus algas laupäeval kell 10.30, kui seminar oli lõppenud. Kaspar oli selleks ajaks laua katnud ja mina kihutasin ühe hingetõmbega selle pannkoogi ja kohvi endale sisse. Vaikides vedasin end diivanile ja vajusin umbes sekundiga unne - mu akud vajasid laadimist. Tunni möödudes äratas Kaspar mu lausega: "Kas sa poodidesse tahaksid minna?" Mu uni oli sekundiga pühitud ja olin valmis tegudeks. Pealegi, mul polnudki plaanis kogu laupäeva maha magada. 

Käisime poodides ja lõunal, sõitsime ringi ja õhtul läksime kinno. Peale kino haarasime ühed hilisõhtused friikartulid ja võtsime suuna kodu poole. Väga mõnus laupäev oli ja viis kiiresti mõtted tööst eemale.

Pühapäeval sõitsime kõrvallinna West Palm Beachile:







Sammud vajasid tegemist ja mõtlesime, et miks mitte neid hoopis teises linnas teha ja ühtlasi seal ka lõunatada. Mõeldud-tehtud. Mul tekkis seal linnas nii välismaa tunne kuidagi. Selline tunne, nagu oleks kuhugi reisile läinud:




Hei!

teisipäev, 19. aprill 2022

Puhkuseseiklused

Olin terve eelmise nädala puhkusel ja kui aus olla, siis oli see juba ammu oodatud. Seoses kolimise, öiste loengute ja kogu muu eluga tundsin juba mõnda aega, et ma olen väsinud ja tahaksin mitte midagi teha. Ma olen oma loomult üldiselt tegutseja ja mulle ei meeldi liiga pikalt tegevusetult olla. Siiski, suure väsimuse korral naudin väga nö mitte midagi tegemist. 

Niisiis algas puhkus ja seda tuli tähistada! Kohe esimesel nädalavahetusel otsustasime selleks puhuks välja minna. Meie eestlasest sõber, kes elab Miamis, liitus samuti meiega. Läksime restorani õhtusöögile ja peale seda suundusime mitmeks tunniks tantsima. Fort Lauderdale´i kesklinnas on Wharf, mis on sisuliselt ööklubi lageda taeva all. Ruumi on palju, muusikat on palju ja kõike muud sellega kaasnevat. Meil oli tõeliselt tore õhtu!


No on siililegi selge, et siin on meeleolu juba ülev ja lõbus õhtu kestab :D
Järgmisel hommikul oli paslik ülimalt tervislik hommikusöök haarata, et "tervist turgutada"
Meil on juba mõnda aega käsil ka uue traditsiooni juurutamine, mille kohaselt proovime pühapäeviti maksimaalselt aega väljas liikudes veeta. Seekord käisime Miami Beachil kõndimas ja imelist ümbrust nautimas:






Esmaspäevast algas Kasparil töönädal, aga minul teadupärast mitte. Magasin hommikuti kaua, sõin pikalt hommikust mõnusate filmidega, käisin päevitamas, poodides ja maniküüris-pediküüris. Tegin lihtsalt mõnusaid asju E-K ja nautisin ikka väga:




Neljapäeval oli aga kell 4:00 äratus ja aeg oli lennujaama poole sammud seada. Kaspar võttis samuti töölt end vabaks ja nii saime puhkust ka koos nautida. Eks selle puhkusega on nii, et kodus on mõnus olla, aga he aon korraks argisest keskkonnast välja ka saada. Seekord viis meid puhkus tagasi meie eelmisse kodukanti Houstonisse. Otsustasime oma sõpru külastada ja vaadata, kas ja kui palju Houston kahe aastaga muutunud on.

Elevil turistid liiguvad taksosse:
Tere, Houston!


Kesklinn

Võtsime esialgu suuna loomulikult oma eelmisesse kodukanti Uptowni linnaossa ja sõime seal hommikust. Loomulikult äärmiselt tervislikult, nagu puhkusel ikka kombeks:

Sirutasime jalgu ja jalutasime nendel samadel tänavatel, kus oleme vähemalt sada korda juba kõndinud (kui mitte rohkem). Nagu piltidelt näha, siis suur erinevus Texase ja Florida vahel on see, et ühes osariigis on tänavad kondimootoril liikuvaid inimesi täis ja teisel mitte.

Seal ta on oma täies hiilguses - meie eelmine koduke! Ja teate kuhu me oma hotellitoa võtsime? Täpselt üle tee meie eelmisest kodust. Tahtsime ühe öö veeta täpselt selles samas piirkonnas, kus elasime 3,5 aastat.


Nii mõnus oli nendel tuttavatel tänavatel ringi jalutada. Täielik ajas tagasi reisimise tunne oli. Eriti vahva oli see, et Houstonis oli nii kevade hõng. Loomulikult oli seal suur suvekuumus, aga puudel olid väikesed helerohelised lehed ja see tekitas kevadetunde.



Muidugi kohtasime ka omajagu pühadekaunistusi ja nagu te teate, siis Texases on kõik suurem:

Minu selja taga on meie eelmine kodu:


Neljapäeva õhtul käisime vanas tuttavas Mehhiko-urkas, kus joogid olid endiselt sama head ja toidud veelgi paremad kui vanasti. Taaskord - totaalne ajarännak!

Peale õhtusööki jalutasime oma endises kodukandis ringi ja lihtsalt nautisime õhtut. Nii palju mälestusi ja tundeid kerkis korraga esile.

Järgmisel hommikul tegime veel ühe jalutustiiru...




...ja oligi aeg autole hääled sisse panna ja kohtuda oma sõpradega. Esmalt saime kokku Yangidega, keda oli tõeliselt tore üle pika aja kohata!
Ning siis oli aeg sealmaal, kus Tim ja Jessica juba ootasid meid oma kodus. Pidimegi järgnevad kaks ööd neil peatuma ja koos asju ette võtma. See vastuvõtt, mis meid nende kodus ootas oli täiesti jalust rabav! Pererahvas oli kokanud tervele armeele väga uhke pidusöögi nii, et terve maja lõhnas imeliselt. Meie toas voodi peal ootasid meid pühadekorvid üllatustega. Ma tundsin ennast nagu väike laps!
Tim oli küpsetanud brisketit, mis on teadupärast maailma kõige maitsvam praad (minu hinnangul):


Suured sõbrad Kaspar ja Liam said üle pika aja taas kokku:
Mõlemad oli muidugi üliõnnelikud ja mängisid vahetpidamata terve nädalavahetuse:
Viisime Liamile kingituseks selle kollase pardi, mis kestis kokku oma tubli 3 minutit, enne kui tükid olid taga :D
Lisaks tordile oli perenaine isegi küpsised ise teinud ja olid need alles head! Viisime neile kingituseks uue lauamängu Triominos ja nad olid sellest vaimustuses (nii nagu oleme ka meie). Mängisime veel muidki lauamänge ja veetsime koos ülitoreda õhtu.
Laupäeva hommikul käisime kõik koos brunchil, sest nagu pildiltki näha võite, siis tervisesalat on õige päeva alus.
Laupäeval korraldasid võõrustajad meile munajahi, mis oli väga lõbus. Otsisime Kaspariga mööda maja värvilise mune taga ning iga muna sees oli vihje, mis viis järgmise munani. Kõige lõpus ootasid meid kingitused, kus mulle olid imekaunid kõrvarõngad ja Kasparile graveeritud initsiaalidega metallist sügavkülmutatavad viskijahutuskuubikud. Olime ilmselgelt sellisest üllatusest šokis!

Laupäeva õhtupoolikuks olid Tim ja Jessica meile organiseerinud tennise eratunni treeneriga ja oli see vast trenn! Me oleme vaimustuses! See oli nii tore ja nii intensiivne trenn, et järgmisel päeval valutasid ka need lihased mille olemasolust mul polnud aimugi varem. 

Pühapäeval oli aeg varakult lennujaama poole kihutada ja koju tulla. Tõeliselt tore oli sõpradega koos olla ja aega veeta. Peale sellist nädalavahetust tundus igati paslik pühapäeva õhtul aedviljasuppi keeta...

Ilusat nädalat!