pühapäev, 25. detsember 2022

Ootusärevus vol 9

On taaskord aeg tunda ootusärevust, sest meie juurde saabuvad pereliikmed! Kaspari õde tuleb koos abikaasa ja lastega puhkusele 25.12 õhtul. Nad käisid meil külas ka Houstonis 2020 talvel täpselt enne suure Viiruse algust. Nii, kui nad koju tagasi jõudsid, pandi maailm lukku. Tookord oli meil ühe magamistoa ja ühe vannitoaga korter, kuhu kõik kenasti ära mahtusime (neid on kokku 6). Nende kõige väiksem laps oli siis alles väike beebi ja ega ta eriti ruumi ei võtnudki. Siiski, meid oli kokku 8 inimest ja mulle ei meenu, et oleks vannitoa osas suuri järjekordi olnud või kuidagi tohutult kitsas olnud. Mina olen õega kitsastes oludes üles kasvanud ning Kaspar oma õega täpselt samuti ehk siis saab igasuguse ruumiga hakkama, kui vaja. 

Seekord pole muretsemiseks tegelikult üldse põhjust, sest olgugi, et meid on kohe siin korteris kokku 8, siis on meil ka päris palju ruumi. Otsustasime enda tiiva neile anda ehk siis enda suure magamistoa, vannitoa ja garderoobi. Neid on 6 ja meid kõigest kaks ja tundus loogiline, et kolime ise pisemasse kontorituppa ja väiksesse vannituppa. 

Kolisime kõik enda asjad magamistoast ja vannitoast välja ning jätsime sinna vaid selle, mis ongi neile kasutamiseks mõeldud. Soovime, et nad tunneksid ennast koduselt ja neil oleks ruumi, kus ennast lahti pakkida ja olla. Teen teile fototuuri.

Alustuseks tegime lastele enda jalanõude sahtli esikualasse. Meid on siin kohe 8 inimest ja see tähendab palju jalanõusid. 

Poisid said ülemise sahtli ja tüdrukud alumise. Kuna kõige väiksem preili ei oska veel lugeda ja ta nimi on Stella (tõlkes: Täht), siis joonistasin tema nime asemele tähe:
Edasi liigume nende sviiti:
Tõstsime voodi ümber nii, et suur madrats mahuks voodi kõrvale maha ning, et toa etteossa jääks vaba ruumi, kus liikuda vannituppa ja ei peaks kuidagi üle voodite ronima. Tühjendasime ka kapis kõik sahtlid, et nad saaksid mõnusalt end lahti pakkida.

Käisime sügisel perega fotosessioonil ja üks mu lemmikpilte on koos lastega tehtud. See pilt on meil tavapäraselt kontoris, aga otsustasin selle praegu nende tuppa tõsta, siis on lastel ka tore ennast ise pildilt näha.
Kõige väiksem preili läheb ema ja isaga voodisse ning kolm suuremat last siis põrandale madratsile. See oli parim plaan ja paigutus, mille suutsime välja mõelda.
Loomulikult ka väikesed tervituskorvid suurtele ja väikestele ehk siis maiustused, vinnutatud liha, valuvaigistid, des.vahendid käekotti panemiseks, taskurätid, nätsud ja loomulikult erineva tugevusega päikesekreemid:
Rannamänguasjad liivas ehitamiseks on pigem pisikestele, aga ilmselgelt ehitavad nad seal lõpuks ikka kõik koos ning lisaks mõned maiustused. Ekstra vürtsikad krõpsud on kõige vanema lapse unistus (ta proovis neid 3a tagasi Houstonis ja räägib sellest siiani):
Magamistoast otse viib suurde vannituppa, kus pisemad saavad vannis mõnusalt sulistada ning ka kraanikausse on rohkem, et kõik kenasti toimetama mahuksid.
Ühe kraanikausi juurde panin lastele mõeldud hambapasta ja harjade topsi ja teise kraanikausi juurde täiskasvanute pasta ja topsi harjade jaoks.
Pumbaga pudelis on ihupiim, kaanega topsis on vatitikud ja näovatid, lisaks veel kuivšampoon ja taskurätid. Igaks juhuks varusin juba lõbusate piltidega plaastrid ka ette ära, sest noh neli last ja elu...
Kõigile on oma saunalina ja juurde ostsin uue pesukäsna. Kõige mugavamal kõrgusel oleva riiuli jätsin vabaks, et nad saaksid sinna enda asjad panna. Kahel alumisel riiulil on puhtad käterätikud ja lisavoodipesud igaks kümneks juhuks.
Kraanikausi all kapis on rannarätikud - jällegi kõigile oma:
Alumised kapid tegin varude jaoks, mida saab kasutada (taskurätid, prügikotid, näovatid jms). Lisaks on ühes kapis föön, hügieenitarbed ja wc-paber.
Pesunurga küürisin läikima ja asetasin sinna erinevad pesemisvahendid suurtele ja väikestele poistele ja tüdrukutele:
Kõige pisematele panin vanninurka pisaravaba šampooni ja uue pesukäsna:
Vannitoast saab omakorda otse suurde garderoobi, mille nende jaoks võimalikult tühjaks tegime.
Asetasin kappi riidepuid, et nad saavad ennast mõnusalt lahti pakkida. Lisaks tekitasin põrandale suure kasti erinevate basseini- ja rannamängudega ning panin sinna ka Kaspari väikese piljardilaua, sest tean, et suuremad lapsed on kindlasti huvitatud sellega mängimisest.

Kappi panin ka karbi taskurätikutega ning pumbaga des. vahendi, mille nad saavad enda rendiautosse panna.
Samuti on kapis olemas ratastel suur pesukorv, millega on mugav pesumasina juurde liikuda ning pesukauss millega on mugav kuivatist puhtad pesud võtta ja liikuda sinna, kus on soov riided kokku voltida. 
Kööki tekitasin külmiku ukse sisse lastele snäkisahtli, kus on jogurtijoogid ja juustupulgad. Lõikusin pakenditelt pildid ära ja kleepisin teibiga pildid ukse sisse, et oleks toredam. Lasteaiaõpetaja elu tuli selle lõikumise ja kleepimisega meelde kohe.

Lisaks tekitasin kööki ka lastele hommikusöögibaari, kus on kuuma šokolaadi kuulid, mille seest tulevad vahukommid välja, piimakõrred ja erinevad hommikuhelbed. Kuna lapsi on neli, siis ostsime hiiglasliku krõbinapaki ja vajadusel saab siis iga 6 minuti järel Ikea konteinerit täita :D Lisaks on varutud muidugi ka putru ja moosi.

On üsna võimalik, et me pole suutnud kõigele mõelda, eriti mis puudutab lapsi, aga andsime endast parima ja loodetavasti nad tunnevad ennast mugavalt. Ootame neid juba suure põnevusega :)

teisipäev, 20. detsember 2022

Kuidas hapukapsaid ise teha?

Mai küsis ühe postituse all kommentaarina pisut nõu hapukapsaste osas. Otsustasin eraldi sellest kirjutada.

Aastal 2017 kinkis mu hea sõbranna Houstonist hapukapsaste tegemise komplekti. Kaspar on maailma suurim hapukapsa fänn nr 1 ja ma ise ka armastan kapsast väga. Ameerikas on poelettidel mingisugust hapukapsast saada küll, aga no see pole see ikka. Olen proovinud igas versioonis läbi hautada ja keeta ja küpsetada mee ja peekoni ja veel 105 erineva asjaga, aga no ei. 

Ma olin super-elevuses, kui sõbranna selle komplekti kinkis, sest lõpuks ometi sai õiget kapsast! Komplektis oli kohe värske kapsas koos individuaalse koolitusega, seega tegime esimese ringi kapsaid kohe koos sisse. Oleme sellest ajast saadik (2017) teinud ikka väga palju kapsaid ja minu hinnangul on see ideaalne komplekt. Tegemist on suure klaasist purgiga (2,5l), keeratava korgiga, mille keskel on auk. Sinna auku läheb sisuliselt S-kujuline õhulukk, kuhu tuleb pisut vett sisse panna. 

Kapsaste tegu:

1) Pese enda käed hoolikalt (baktereid kapsateo vahele lasta ei tohi)!

2) Vajad 2 suurt peakapsast. Eemalda kapsastelt mõned puhtad suured lehed, sest vajad neid hiljem.

3) Riivi või haki kapsad ülipeeneteks ribadeks madalasse suurde anumasse, kus saad kapsaid tampida (nt lihahaamriga) ja pigistada käte vahel (vesi tuleb riivitud kapsastest välja pigistada).

3) Lisa hakitud kapsastele soola nii palju, et maitstes on kapsad pigem soolased ning muudkui pigista riivitud kapsaid nii kaua, kuni vesi on väljas. 

4) Pese purk + kõik kompekti kuuluvad osad väga hoolikalt kuuma veega.

5) Keeda kapsakivi (tavaline suurem raske kivi) läbi, et hävitada bakterid ning käsitle kivi edaspidi nt tangidega.

6) Kui kapsad on tambitud ja pigistatud (nii, et kogu vedelik on nendest väljas), siis suru need tihedalt purki. Kõige peale suru suured kapsalehed, mis katavad kapsaid ning nende peale omakorda läheb kapsakivi.

7) Vala ka kapsaste pressimisest tekkinud vesi purki ning keera purgile kaas peale ning aseta õhulukk kaanele (lisa sinna pisut vett sisse). 

Purk peaks olema täitunud kapsastega u 85%, 10% jääb kapsaveele ja u 5% peaks jääma vabaks, sest veetase hakkab kõikuma gaaside tekkimisel.

8) Aseta kapsapurk taldrikule (võib u 12h möödudes hakata suure hooga vett välja ajama, kui purk sai liiga täis). Hoia kapsapurgil silma peal ja vala vajadusel vett vähemaks. Kui edaspidi tekivad õhumullid ja õhulukus olev vesi hakkab liikuma, siis on kõik õige.

8) Hapenda kapsaid minimaalselt 3 nädalat. Ideaalne vahemik on 3-4nädalat.

9) Kui kapsad on valmis, siis võta nad purgist välja ning maitse. Kui tundub liiga hapu, siis pese kapsad veega läbi. 

10) Aseta kapsad ahjuvormi, sega hulka 4-5spl mett ning 500gr suitsupeekonit. Sega kõik omavahel läbi.

11) 2 suurt peakapsast küpsevad ahjus kokku 5h/390F/ 200C. Sega kapsaid iga tunni möödudes. 

Paar päeva peale purki panekut:

Kolme nädala möödudes:

Saan aru, et kapsaste tegemiseks ongi kõigil enda retsept ja enda meetod. Jagan vaid enda ema retsepti, mida olen pisut kohandanud ja mis sobib meie perele kõige paremini. Laupäeval kolivad kapsad ahju viieks tunniks ja eks siis ole näha, kuidas seekord välja tulevad.

pühapäev, 18. detsember 2022

Töönädala eriväljaanne vol 5 - reede, 16.12

Äratus on 7:30, lükkan edasi. Ajan ennast 7:50 voodist välja, hommikumantel peale ja sammun otsejoones kontorisse. Äratuskella edasilükkamise hind on see, et enese korda seadmine peab ootama. Teen ühe hingetõmbega 1,5h tööd ja alles siis sean sammud vannituppa, et end korda teha. Valmistan hommikusöögi ja suundun kontorisse tagasi. Viimased 3 nädalat olen hommikuti täpselt sama asja söönud - puder värskete marjadega. Igal hommikul on selle järgi nii suur isu, nagu sööks elus esimest korda.

Algab pikem koosolek ja kuna Kasparil juba koosolek kestab, siis hiilin vaikselt enda arvutiga kööki. Kodukontori glamuur. 

Lõunasöögiks on mul einevõileib ja Kaspar teeb külmiku mixi sellest, mis seal veel alles on. Reedese päeva glamuur.

Peale tööpäeva lõppu seame sammud jõusaali ja teeme trenni ära, mis on ideaalne punkt tööpäevale. On maru palju teooriaid selle kohta, millisel ajal päevast oleks ikka kõige parem trenni teha ja eks erinevatele inimestele sobivadki erinevad ajad, aga minu lemmik on siiski peale tööpäeva. Mul on vaja seda eraldajat tööpäeva ja vaba aja vahele (ka ülikoolis kohapeal olles) ja trenn täidab seda eesmärki ideaalselt.

Peale trenni tuli muidugi päeva kõige oodatum osa. Suundume kohtinguõhtule kesklinna. Eelmisel kevadel avati uus koht ja lõpuks ometi läheme sinna. Kaspar on karjääriredelil suured hüpped edasi liikunud ja läheme tähistame tema edu. Sõnadega on raske anda edasi seda, kui uhke ma ta üle olen. Tema tööeetika, töökus, sihikindlus ja enesekindlus üleüldiselt on mulle tohutuks eeskujuks. Ta on vaieldamatult kõige töökam inimene keda ma tean. 

Maailmast tuleb nii palju müra, mida kõike justkui sunnitakse kuulama, sest kõigil on tohutult palju arvamusi iga asja kohta. Kaspar on õpetanud mulle seda müra eirama ja minema sellises suunas nagu endale kõige õigem tundub. Mitte keegi teine ei saa ju su soove ja vajadusi ja unistusi paremini teada kui sa ise. Päeva lõpuks elad vaid sina ise enda elu, mitte keegi teine. 

Sõin oma elu parimat paellat. Võiks ju arvata koguse järgi, et see on kahele, aga ei kallid sõbrad, siinkohal te eksite rängalt - kõik oli ainult mulle!
Margaritad maitsesid ka maru hästi ... liigagi hästi.
Väga mõnus õhtu linnapeal parimas seltskonnas - ideaalne punkt töönädalale.

reede, 16. detsember 2022

Töönädala eriväljaanne vol 4 - neljapäev, 15.12

Äratus on kell 6:15. Olen sekundist üleval ja kõnnin vannituppa. Esimene kohv ja kontorisse. Kell 7:15 algab suuline eksam tudengitel. Tegemist on süvakursusega, ehk siis oleme koos käinud igal neljapäeval 4h ja nii 11 nädalat järjest. Täna on viimane kohtumine ja kurb tunne on. Mul on alati nii, et esialgu õpin tudengeid tundma ja siis nad saavad nii omaks, et kahju on kui läbi saab. 

Ühtlasi oli ka see selle aasta viimane eksam. Uued eksamid juba uue aasta alguses. Püüan alati oma ainetes (kui vähegi võimalik) sättida nii, et eksamid oleksid enne jõule ära. Nii saavad tudengid rahuliku südamega pühi pidada ja ei pea sellel ajal enam õppimisega tegelema. Samuti sätin ka kevadel eksamid pigem varasemaks, mitte mai lõppu, kus niigi on paras hullumaja ülikoolis. Nüüd on vaja vaid kõik selle aasta numbri sees tehtud eksamitööd ära hinnata ja sisestada süsteemi. Õnneks midagi hullu selles osas pole, sest üllatus-üllatus, mul on siingi oma süsteemid, et asjadega järje peal olla ja, et tudengid ei peaks määramata pikka aega tulemusi ootama. 

Lõpuks ometi märkan, et ülesanded töökalendris hakkavad pisut hõredamaks muutuma ja saab vaikselt hakata selle semestriga otsi kokku tõmbama.

Õppejõu elu on justkui faasidena - sügissemester ja kevadsemester. Kaks korda aastas on vaja otsad kokku tõmmata ja kontrollida, kas kõik on joone peal. Jaanuaris loenguid ei toimu ja siis saab eksamite kõrvalt kevadsemestriks ettevalmistusi teha. 

Naudin väga oma tööd ja eriti just otsest tööd tudengitega. Tunnen endiselt, et teen täpselt seda, mida olengi määratud tegema. Jube raske selgitada nii, et adekvaatselt kõlaks, aga täpselt nii ma tunnen vähemalt hetkel. Ma naudin isegi seda suurt väsimust, mis peale sisukaid tööpäevi on, sest tean, et midagi olulist on tänase päevaga ära tehtud. 

6:45 enne tänast eksamit. Ma kardan, et tudengid muidugi sellise rõõmu ja vaimustusega eksamile ei tulnud nagu mina:

Kuna töögraafik on muutunud hõredamaks, siis saab keset päeva ka muude ülesannetega tegeleda, mis juba ammu oma järge on oodanud. Pean ühed püksid ära nõeluma, millel on õmblus lahti tulnud. Appi! Mulle ei meeldi õmmelda ja ei oska ka eriti, aga püksid on ühed suured lemmikud ja seega tuleb see töö kuidagi ära teha. Tavaliselt aitavad ämm või sõbranna Jana selle küsimusega hädast välja, aga nad on hetkel valel mandril...

Õhtuste kohustuste hulgas on paaris poes käimine. Valmistume külaliste tulekuks ja pühadeks ning see tähendab, et mul on nimekirjad, millega tuleb tegeleda. Nüüd on mõnusalt aega kõike rahulikult läbi mõelda ja sättida. Tuuseldame Kaspariga poes riiulite vahel ja ajame nimekirjast näpuga järge. Mulle tegelikult ei meeldi õhtusel ajal Walmarti minna, sest siis on seal ikka väga palju igasuguseid karvaseid ja sulelisi koos ja ma tunnen ennast ebamugavalt kohati. Suures pildis on nendes asjades juba piisavalt paks nahk kasvatatud, aga siiski tuleb olla arukas, sest nii kui ma üksi kuskile riiulite vahele ära kaon on järjekordne kerjus käsi pikalt ees mu teel. Aga... Walmartist me ei loobu, sest kraam on hea ja hinnad veelgi paremad. Toidukaupade hinnad on niigi ulmeliselt tõusnud ja ma isegi ei taha teada, mis toidukorvi hind mujal poes oleks. Lisaks asub pood meie maja kõrval, mis on eriti mugav ja aitab aega säästa. 

Jõuame oma kuue kotiga koju tagasi ja paigutame asjad ära. Õhtusöögi aeg! Peale õhtusööki tunnen, et kett käis totaalselt maha. Kell on 8 ja sinnamaani on päevad alati jooksval tempol läinud ning õhtuks on patarei ikka päris tühi. Siiski, tunne on ülimõnus, sest päev oli produktiivne.


Töönädala eriväljaanne vol 3 - kolmapäev, 14.12

Äratus kell 7:30, mille lükkan sujuvalt 20 minutit edasi. Jube raske on tõusta. Uus kattemadrats on nii mugav, et uinume õhtul sekundiga ja hommikul on nii raske ennast voodist välja ajada. 

Okei, ajan ennast siiski üles ja lohistan oma sussid vannituppa. Esimene kohv ja kontorisse, kus Kaspar vehib juba rõõmsalt vähemalt tunni jagu tööd teha. No on mõni inimene alles usin!

Avan ettevaatlikult postkasti, et kirjade kuhi esimese hooga mind pikali ei paiskaks. Õnneks polegi olukord väga hull. Õige pea algab koosolek ja seejärel saab keskenduda eksamitööde parandamisele. Koosolek oli väga edukas. Olen terve sügissemestri lisaprojekti raames tegevõpetajatele koolitusi andnud ning see on olnud väga edukas ettevõtmine. Tehakse ettepanek koolitusprogrammiga ka kevadel jätkata. See on mõte, mida tasub tõesti edasi mõelda. 

Enne kui arugi saan, on tööpäeva lõpp ja aeg sammud jõusaali poole seada. Olen peale haigust saanud nüüd nädala jooksul trenni teha ja inimese tunne hakkab tagasi tulema. See hea ja energiline tunne, kui saab oma keha liigutada. Ma tunnen, et olen igas mõttes kohe parem inimene, kui saan ennast normaalselt liigutada. 

Jooksulindil:

Õhtusöögiks teeb Kaspar maailma parimat omletti ja umbes kella 20 ajal saame lõpuks diivanile istuda ning paneme paika järgmise päeva/ õhtu plaanid.

Hommikul ootab ees järgmine eksam, mis tähendab ka varasemat äratust (aga õnneks mitte päris öist).

neljapäev, 15. detsember 2022

Töönädala eriväljaanne vol 2 - teisipäev, 13.12

Äratus on kell 2:20. 

Ma ei suuda. 

Sa suudad. 

Ma ei suuda. 

Sa suudad. 

Ma ei suuda. 

Tõuse. 

Tõuse! 

Hiilin kobamisi hiirvaikselt magamistoast välja teise vannitoa poole kuhu olen eelmisel õhtul riideid jms valmis viinud. Sätin ennast enam-vähem inimväärsesse olekusse ja suundun kontorisse. Arvuti lahti, kaamera tööle ja eksam võib alata. Järgnevad kolm tundi tuleb olla ergas ja 125% tudengite jaoks kohal. Aeg lendab kiiresti ning enne kui arugi saan on eksamikohtumine lõppenud. Õnneks on Eestis ilm rahulikum ja kõik said kenasti osaleda. Tänasin tudengeid aktiivse osavõtu eest selles aines ja tehtud ta oligi. 

Nii, kell on 6 hommikul ja väljas on alles kottpime. Viskun kogu meigiga kontoris asuvale voodile pikali (kui mugav eksole!), järgmine äratus on 7:30. Kolme sekundi möödudes karjub äratuskell. Löön selle esimese hoobiga kinni... ja ka teise hoobiga. Mingil hetkel hiilib Kaspar kontorisse ja tuleb mind äratama ning läheb ise kohvi tegema. Tõusen ja proovin aru saada, mis päev on ja kus planeedil ma olen. Joome kohvi, sööme koos hommikust ja liigume alla autosse. 

Kell 9:15 peame olema ARK-is, et juhilube uuendada. Seoses viisade lõppemisega, lõppesid ka meie load ning need oli vaja nüüd pikendada. Tänaseks on meil rohelised kaardid ja kõik dokumendid peavad omavahel kooskõlas olema. Siinsed süsteemid on pehmelt öeldes eelmises sajandis ja kõik võtab meeletult aega. Meil oli küll aeg kirja pandud, aga ARK-i ametnike poolt oli mingi segadus ja kohapeal selgub, et kirja pandud aeg siiski puudub. Ega siis midagi, astume aga elavasse järjekorda, mis on pool kilomeetrit pikk. Lõpuks jõuab kord meie kätte, laon kõik vajalikud dokumendid letti ja järgmise sammuna tehakse minust uus dokumendipilt. Ütlen ametnikuhärrale, et näen sellel pildil välja nagu tulnukas ja kas palun saaks uue pildi teha. Ametnik purskab naerma ja teeme uue pildi. Pisut veel ootamist ja väljun oma tutikate lubadega, mis kehtivad järgnevad 10 aastat. Kokku kulub 1h 40minutit, mis on isegi päris hästi. Jess, nüüd on üks mure vähem!

Sõidame koju tagasi ja teeme uued kohvid. Suundun tassiga kontorisse ja tegelen tulekahjudega. Tänane eesmärk on maksimaalselt eksamitöid parandada. 

Kell 14 vajuvad silmad kinni ja tunnen, et ei jaksa enam istuda. Pean pikutama natuke ning uinun sekundiga umbes pooleks tunniks, kuni ülemiste naabrite väga vali kisa mind äratab. Mis seal toimub?!

Kell saab 17 ja tunnen, et mul on taaskord energiat. Suundume alla autosse. Täna tuleb väga tore õhtu, sest meil on plaanis oma iga-aastast traditsiooni järgida. Igal aastal detsembrikuus võtame kuumad šokolaadid, paneme autos jõulumuusika mängima ning suundume jõulutulesid mööda rannikuäärseid elamurajoone vaatama. 



Kõikjal on palmitüved kaunistatud

Eramajade hekid on väga paljudes aedades kaunistatud
Eramaja


Maagiline nagu mõnes jõulufilmis!


Eramaja hoov (ühel pool tänavat on elumaja ja teisel pool selle sama maja juurde kuuluv paadimaja, sest sõidame hetkel ookeani ja kanali vahelisel alal ning kui sul on uhke häärber, siis on sul ka paadimaja ja oma paadisild ja uhke jaht):
Kortermajade esised on väga ilusti kõikjal tuledes:

Vabandan uduste piltide eest, tegin need liikumise pealt, aga jätan siiski siia, et saaksite aimu kaunistuste grandioossusest ja skaalast:







Väga tegus ja mõnus teisipäev oli!