Puhume puhkuse juttu

Esmaspäevad on alati sinised, kohe tumesinised. Nädalavahetus on läbi ja kuidagi jube raske on esmaspäeva hommikuti istuda arvuti taha ja hakata tööd tegema. Kell 8.00 (meie aja järgi) oli mul järjekorde Skype koosolek juhendajatega ja see tõmbab alati motivatsiooni ja tahtmist paar pügalat allapoole. Sel esmaspäeval oli aga kõik teisiti. Koosolek toimus küll aga tuju see alla ei viinud, lausa vastupidi. Ehk oli asi selles, et tegemist oli viimase koosolekuga enne suurt suvepuhkust? Ajastame igal aastal juhendajaga puhkused enam-vähem samasse aega, sest üsna võimatu oleks olukord, kus üks puhkab aga teine teeb tööd ja kellegi käest pole midagi küsida. Tavapäraselt olen puhanud juulis aga kuna sel aastal on selline erandolukord, siis hakkan puhkama poolest juulist ja kuni augusti lõpuni välja. Kaspar saab esimesel tööaastal 2 nädalat puhkust (USA-s täiesti tavaline nähtus) ja planeeris selle nii, et esimene puhkusenädal on juuli lõpus ja teine augusti teises pooles ning vahepeal teeb paar nädalat hoopis Eestist tööd. Kui nüüd tekib küsimus, et miks ta siis koguaeg ei saaks Eestist tööd teha, siis nii lihtne ja lill asi siiski kahjuks ei ole. Nimelt peab ta väga tihti käima klientide juures kohapeal ning kliendid asuvad Ameerikas (nt kolmapäeva hommikul kell 3:00 oli äratus ja oli tarvis lennata 3 päevaks riigi põhjaossa Milwaukee´sse, järgmine nädal on vaja olla 2 päeva riigi lõunaosas - Dallases).

Puhkusest veel nii palju, et keskmine ameeriklane ei võta üldjuhul välja korraga 4 nädalat puhkust ja seda päris mitmel põhjusel:

1) Puhkust üldjuhul ongi aastas 2-3, harvematel juhtudel ka 4 nädalat (oleneb töökohast ja sellest kui kaua ollakse juba vastaval ametikohal);

2) Ameeriklane puhkab pigem nädalalõppudel ja teeb nö pikki nädalalõppe, kus võtab nt reede ja esmaspäeva vabaks ja saab kokku 4 puhkepäeva. Miks nii? Ameerika on väga suur ja lai. Võib ju mõelda, et see on üks riik ja kui vanemad või sõbrad elavad riigi teises otsas, siis mis seal ikka- sõidan reede õhtul neile külla ja pühapäevaks olen tagasi (nagu Eestis saab teha). Nii see aga kahjuks ei ole. Idakaldalt (nt New York´ist) läänekaldale (nt San Fransiscosse) on ümmarguselt 8h lennusõitu, ehk siis kui sõita laiupidi riik läbi LENNUKIGA, siis kulub ainult ühe otsa läbimiseks 8h. Ameerikas on töö tõttu kolimine väga tavaline ja seega ei ole mingi erand kui ise elad riigi ühes otsas aga su vanemad elavad riigi teises otsas ja nt abikaasa vanemad hoopis riigi keskel. See tähendab aga seda, et kui soovid perele külla sõita, siis jääb tavapärasest nädalavahetusest väheks. Mis ühtlasi juhatab ka kolmanda punktini:

3) Puhkust võetakse välja aastaringselt mitte kõik korraga ainult suvel (nagu üldjuhul Eestis kombeks) eks ikka selle sama põhjuse tõttu, et külastatakse sõpru ja perekondi, kes võivad elada riigi teises otsas, kuhu tuleb lennukiga lennata ja sinna tahaks ju minna ikka rohkem kui vaid ühe korra aastas suvepuhkusel olles.

Eks neid põhjuseid on veelgi ja kindlasti erand kinnitab reeglit ehk siis kahtlemata on ka neid, kes võtavad korraga oma puhkuse välja aga üldjuhul kipub siin siiski teisiti olema.

Mina, eestlasena, olin alati maru kärme vinguma ja virisema kõige üle (esmajärjekorras muidugi ilma üle) aga siin elades mõistan, et Eestis on suur privileeg saada enamikes ametikohtades korraga 4 nädalat puhata. Kahjuks on üsna levinud ikka see, et suve hakul ollakse surmväsinud ja kui see kaua oodatud puhkus kätte jõuab, siis on tuju ikka halb, sest ilm on halb ja siis on põhjust veelgi rohkem mossis olla ja nii see ratas veereb ja veereb. Ehk oleks asjalik võtta eeskuju ja puhata vahepeal ka talvel? Muidugi tekib siis küsimus, et mis ma selle puhkusega Eestis elades talvel peale hakkan? Soojamaareisid/SPA-d on maru kulukad ja Eestis on üldjuhul ikka selline vihmane ja halb suusailm. Eks ta tõsi ole muidugi. Hea lihtne ju soovitada, et võta veebruaris nädalake puhkust ja sõida kuskile päikese alla aga kellel neid võimalusi ikka nii väga on? Eks see ongi selline mõtlemise koht ja igaüks peab leidma enda võimalustele sobiva lahenduse.

Mõistan alles siin elades, et eestlastel on lisaks pikale puhkusele (aastalõikes) väga suur eelis Ameerika ees selles osas, et oma perekonda ja sõpru saab igal ajal külastada  ehk selleks ei kulu mingeid suuri ressursse nii ajaliselt kui rahaliselt, sest vahemaad on väikesed. Mis vahemaa on Tartu ja Mäo vahel? Olematu. Mul on siin elades Eesti sõbranna, kes elab minust 50 min autosõidu kaugusel ja me elame täpselt samas linnas. Ma ei saaks enam rohkem õnnelikum olla, et siin on teine eestlane, keda saan oma sõbraks nimetada ja 50 min autosõitu tundub üsna tühine. Mõne asjaga on kohe nii, et kui see sul nina ees vedeleb, siis näed seda asja ainult ühe külje pealt, ikka selle sama külje, mis su ees on. Kui see sama asi tõstetakse aga jupp maad kaugemale, siis muutub vaade avaramaks ja näed ka teisi tahke.

Mõnusat reedet!

Maile