Raha VI – ülejäänud sammud

Dave Ramsey plaani esimesed kolm sammu on:

1)      $1000

2)   Maksa võimalikult kiiresti ära KÕIK oma võlad peale kodulaenu (ehk siis autoliising, järelmaksud, õppelaenud, väikelaenud, krediidivõlad jne)

3)      Kogu kokku 3-6 kuu elamiskulude varu

Tema plaani 4.-6. samm teostatakse samaaegselt.

NELJAS SAMM on investeerida 15% igakuisest sissetulekust. Kui investeerimine tekitab täpid ja ruudud silmade ette, siis võtke seda sammu kui säästmist – 15% tuleks säästa igal kuul. See on nüüd see koht, kus te hakkate reaalselt enda tuleviku eest suurte sammudega hoolitsema. See on see raha, mida te säästate parema tuleviku heaks. Jah, ikka veel ei torma te säästetud raha eest poodlema, ikka veel (ja loodetavasti mitte kunagi enam) ei võta te uhket autot liisingusse, ikka veel elate te nö tagasihoidlikult. Tegemist on siis üsna algelise matemaatikaga – kulutada tuleb vähem, kui on sissetulev summa. Hästi lihtne, kas pole? No sellisel juhul oleksid kõik ilmselt juba ammu miljonärid 😊 Kõik sammud, sellest programmist ongi lihtsad, kõige keerulisem kogu asja juures on rajal püsida ja seda järgida. Ramsey ise võrdleb seda kaalulangusega: sa pead kulutama rohkem energiat, kui endale sisse sööd, see on ainuke viis, kuidas kaal langeb. Nii, kui sa seda ei tee, peatub ka kaalulangus. Kõik teavad seda, aga ometigi ei ole just ülemäära palju tervisliku kehakaaluga inimesi – miks? Sest mitte ükski distsipliin ei ole ülemäära põnev ega lihtne. Ramsey terve programmi puhul on tegemist samuti distsipliini, rahalise dieediga, mis esimestel kuudel on maru raske aga ajapikku läheb üha kergemaks ja ühel hetkel on vägagi meeldiv (kohe, kui hakkate tulemusi nägema).

Niisiis, olete neljanda sammu lävel. Olete suure vaevaga kokku kogunud 1000 eurot, olete hambad ristis oma võlgadest vabanenud ja tohutu pingutuse läbi kokku kogunud poole aasta elamiskulde raha ja ikka veel ei saa hakata “elu nautima”? Ikka veel peab midagi ootama?! Mulle aitab!

Rahu, ainult rahu.

Hea uudis on see, et neljandaks sammuks olete tõenäoliselt vägagi harjunud eelarve järgi elama. Olen teiega aus – on üsna kindel, et selleks hetkeks teile lausa meeldib eelarve järgi elada, sest te olete selle võlust aru saanud. See teeb aga neljanda sammu järgimise tegelikult kordades lihtsamaks, kui võiks esialgu arvata. Nüüd kujutage ette ka seda, et neljanda sammu ajaks ei ole teil enam ühtegi võlga, ühtegi liigset kohustust peale kodulaenu, seega on selle 15% säästmine juba lihtsam, kas pole? On küll.

VIIES SAMM – laste ülikoolifondi jaoks kogumine. Ameerikas on kõrgharidus tasuline ja need tasud on väga kõrged, seega on üsna tavapärane, et kui perre sünnib laps, siis rajatakse lapsele ülikoolifond, kuhu vanemad igal kuul raha panevad, et säästa selleks hetkeks, kui laps ülikooli alustab. Seda sama võib ka vabalt Eestis teha, et lapsel oleks oma elu lihtsam alustada, aga kuna kõrgharidus on kodumaal (nüüd) tasuta, siis võib soovi korral ka selle sammu vahele jätta.

KUUES SAMM – kodulaenu enneaegne maksmine. Samal ajal, kui investeerite/säästate igal kuul 15%, samal ajal kogute ka kodulaenu enneaegse tagasimaksmise jaoks raha. Nüüd on seda juba kordades lihtsam teha, sest teil ei ole enam võlgu ega autoliisingut, teil on varutud korralik puhver seljataha ja te saate suurte sammudega oma kodulaenu rünnata. Siiski, ei tohiks unustada ka seda 15% investeerimist/säästmist, sest see on teie enda tuleviku (nt pensioni) jaoks vägagi vajalik samm. Kodulaenu tagasimaksmine on suur ettevõtmine, aga kui rünnata seda sammu nii, nagu tegutsesite kolme esimese sammuga, siis saate sellest jagu. Kodulaen ei pea kestma 25+ aastat, selle saab varem ära maksta, küsimus on selles, kui väga seda teha tahetakse. Mentaalselt võib olla üsna keeruline mitmeid aastaid järjest lõviosa oma sissetulekust nö ära anda ja siinkohal ma ei saa enam isiklikust kogemusest kaasa rääkida - meil ei ole kodulaenu.

Alustasime oma majanduslikku dieeti täpselt 16 kuud tagasi. Olime kõrvuni võlgades, no ikka nii kõrvuni, et meie võlad võrdusid näiteks korraliku kolmetoalise korteri arvestatava sissemaksu summaga. 16 kuud tagasi polnud meil aimugi, kui palju me kulutame ja millele me täpsemalt kulutame. Palgapäeval oli meri põlvini, poed valla ja andsime tuld! Häbeneda pole siin midagi, täpselt selline oli elu. Täna, 16 kuud hiljem, oleme me Dave Ramsey plaani neljanda, viienda ja kuuenda sammu juures (neid tehakse samaaegselt) ja ei saaks rohkem rahul ollagi. Lapsi ega kodulaenu meil ei ole, seega viies ja kuues samm võiks jääda kõrvale? Ei. See ei tähenda, et me ei peaks rohkem investeerima enda tuleviku jaoks, kui vaid 15%. Siin on oluline meeles pidada, et see on ju meie enda tulevik, mille jaoks me säästame ja kui see aitab meil ühel hetkel ehk vältida 30-aastast kodulaenu vms, siis seda me enda heaks ka teeme. Küll aga ei tasu kindlasti ka säästmisega hulluks minna ja nüüd on aeg ka elu nautida, sest kui võlad kuklas ei tiksu, siis on ka eelarve meie vastu kõvasti lahkem, kui vanasti 😊

Mu jutu mõte on selles, et kui ka esialgu tundub, et olete suures augus ja väljapääs on kümne valgusaasta kaugusel, siis tegelikkus ei pruugi päris selline olla. Plaani järgi tegutsedes võivad tulemused teieni jõuda kiiremini, kui arvatagi oskate. Nagu ikka, siis võtmesõnaks on EELARVE  ja tegelikult ka kannatlikkus. Kannatlik inimene ei kipu oma elujärge parandama kohe, kui sissetulek suureneb, vaid suunab selle raha sinna, kus tal sellest maksimaalne kasu oleks (nt võlgade tasumine, auto täielik maksmine, meelerahufondi kogumine, remondifondi kogumine jms). Meie oleme olnud 16 kuud kannatlikud, elanud majas, mis meile juba ammu enam ei meeldi (aga üür on odav); käinud jala igal pühapäeval toidupoes, mida ammu juba ei sooviks teha; loobunud ühest ja teisest selleks, et olla täna, 16 kuud hiljem siin, neljandas (ja viiendas ja kuuendas) sammus. Hetkes elamine on oluline, aga kui võlad on kukil ja suur autoliising vajab tasumist, siis ei tasu endale seda “elan vaid korra” mantrat liiga tugevalt korrutada. Uskuge mind, see aeg saabub ja varem, kui te arvatagi oskate, praegu on aga aeg tegutseda.

Mida siis nende säästudega peale hakata? Siin on mitmeid võimalusi.

a)       Ameerikas on kõik, mis puudutab ravi, väga kallis. Meil on üks parimaid ravikindlustusi, aga sellegi poolest on endal vaja teatud osa summast tasuda ja need summad ei ole väikesed. Kui säästate igal kuul 15%, siis aitab see korralikult kaasa puhvri loomisele teie ja haiglaarvete vahel.

b)      Kaspar tegeleb väga aktiivselt investeerimisega, et olemasolev raha meie jaoks tööle panna tulevikuks.

c)       Oleme 4.-6. sammuga juba mõnda aega tegelenud ja tegelikkus on selline, et me oleme endale moodustanud mitmeid erinevaid säästupuhvreid. Näiteks üks (minu lemmikpuhver) on REISIMINE ehk siis igal palgapäeval läheb teatud kindel summa reisifondi. Mis sellest, et meil pole järgmine reis veel planeeritud, aga mõelge, kui hea seda on iga kell teha, kui on olemas reisifond, mis igal kuul vaikselt suuremaks paisub. Iga pere saabki koostada just nende vajadustest lähtuvaid erinevaid nö säästupuhvreid.

d)      Sellest võib saada teie pensionitagala, uue kodu sissemaksu raha, teie uue välja ostetud auto raha. Sellest säästetud rahast saab tulevikus teile täielik hingerahu ja meelekindlus. See on elustiil, mida te ei lõpeta, vaid jätkate igal kuul, igal aastal. Toon teile ühe näite: Olete võtnud endale liisingusse auto, mille liisingumakse on 250 eurot/kuus. Auto on võetud viie aasta peale ehk siis lihtne matemaatika ütleb, et aastas maksate oma autot 250 x 12 = 3000 eurot. Viie aastaga maksate ära 15 000 eurot. Kas see auto on viie aasta pärast 15 000 eurot väärt, mitme euroga te siis selle saaksite maha müüa? Tõenäoliselt ehk umbes poole selle hinna eest. Nüüd mõelge aga, et teil ei ole liisingus seda autot ja te saate säästa oma tänasest sissetulekust selle sama summa ja see raha on teie oma. Jällegi – ma ei ütle, et kõik, kes liisivad autot, teevad vea. Lihtsalt teinekord tasub neid asju läbi arvutada ja mõelda, mida “tuleviku teie” päriselt sooviks? Milline elustiil ja meeleseisund on see, kus te 1, 3, või 5 aasta pärast soovite olla?

SEITSMES SAMM – “Now you can live and give like no one else.” Nüüd lõpuks sa saad elada nii nagu sa tahad, mitte nii nagu sa pead. Head elu nautimist!

YouTubes on üleval Dave Ramsey Debt Free Screams saatelõigud, kus tavalised inimesed, kes on ära maksnud suurtes kogustes õppelaene, autoliisinguid, krediitkaardivõlgu, räägivad, kuidas nad seda tegid ja hõiskavad seal suurest rõõmust, et on võlast vabad. Need saated on nii innustavad! Üks mees ütles, et ta on juba mitu kuud igasugustest võlgadest vaba ja palgapäeval ta ei teagi kohe, mida selle rahaga peale hakata – auto on välja ostetud, ühtegi laenu/liisingut ei ole. Ma lihtsalt säästan, reisin ja naudin ise oma teenitud raha! See on innustav!

 “Ela ära vähemast, kui sa teenid. Maksa ära oma võlad/laenud. Säästa raha. Kui elad praegu nii nagu mitte keegi teine, siis saad hiljem elada nii, nagu mitte keegi teine. ” – see on põhimõte, mis on Dave Ramsey õpetusega sisse sööbinud, ajuloputuse mulle teinud ma ei taha enam tagasi minna sinna, kus ma olin. Ma räägin küll ainsuses, aga oleme selles Kaspariga koos. Ma olen ilmselt suurem entusiast ja lähen asjadest tulisemalt põlema, kui tema. Ta on väga rahuliku loomuga inimene, aga me oleme selles 100% koos ja ühel nõul, vastasel juhul see ei saaks ühes majapidamises ka toimida. Kui puuduvad igakuised laenu/auto vms maksed (välja arvatud kodu), siis on ka rohkem võimalusi, et säästa, et tulevikus investeerida, et elada muretumalt, et nautida elu. Ei saa kulutada rohkem või sama palju, kui on sissetulek ja siis loota, et midagi jääb üle. Ei jää. Ilma plaanita (loe: eelarveta) ei jää ega hakkagi jääma midagi üle.

Dave Ramsey ütleb, et inimesed hakkavad oma rahaasjades midagi muutma, kui ollakse väsinud olemast väsinud ko-gu-aeg! (If you´re tired of being sick and tired all-the-time!) See on 100% tõsi! Me olime väsinud sellest, et kogu meie raha kulus ära enne, kui jõudsime peadki pöörata, teadma, kuhu see alati täpselt läks (loomulikult maksud ja liisingud, aga ka liialt palju poodlemist, tillukesed ostud siin ja seal, liigne väljas söömine ja kiirtoit, liiga palju kohvi kaasa haaramist siit ja sealt jne jne). Sain šoki sellest, kui hakkasime ost-ostu haaval vaatama, mida me igapäevaselt ostame. Väikesed ostud $5-$20! Olin šokis! Misasjad need kõik on üldse? Mida me koguaeg ostnud oleme? Väljas söömised, kaasa haaramised. Tule taevas appi! Kas ma lasen sellisel pudi-padil mõjutada suurt pilti? Ei! Enam mitte! Ja sellest hetkest sai alguse väga suur muutus. Ei mingit arulagedat kulutamist tühjale-tähjale. Alustasime eelarve pidamist, kus oli koht ka väikestele asjadele, ka väljas söömisele, lõbutsemisele, shoppamisele jms. Mitte midagi ei võetud ära, aga igale kategooria sai oma vahemiku. Kõike saab teha, aga piiratud summa sees, mis on nagu taevaõnnistus, ausalt. Mõtlen nüüd oma oste palju põhjalikumalt läbi, kui varem. Väljas söömine on palju nauditavam. Ma isegi ei tea miks see nii on, lihtsalt on. Eelarve pidamine on nii mõnus! Jah, see on kohati raske, aga üldjuhul on see väga mõnus ja me oleme nii uhked selle üle. Tänu sellele me säästame täiesti utoopilisi summasid ja see tunne on imeline! See on meil tõsine pereprojekt ja me ei saaks selles rohkem sees ollagi. Meie omavaheline suhe oli varem päris hea, aga kogu see eelarvemajandus ja igakuine reaalne säästmine on kuidagi erilise boosti meile juurde andnud. Mul on tunne nagu oleksin uuesti armunud omaenda mehesse. Need otsused, mis me viimase 16 kuuga oleme vastu võtnud, muudavad ta minu jaoks täielikuks supermeheks ja ma naudin seda tunnet väga. Millest see tuleb? Sellest, et iga vestlus, mis puudutab raha on rahulik, enam pole selles teemas mingit pingelist momenti. Meil on ühine siht ja ühine arusaam, kuidas liikuda. Oleme valmis ootamatusteks - las tulevad, oleme valmis!

 Me olime väsinud sellest pingelisest ja ärevast tundest, mida raha teema tekitas. Meil on korralik sissetulek ja lausrumalus on seda mitte targalt kasutada, mitte targalt suunata enda tuleviku jaoks. Kui me tahame, et meie tulevik oleks veelgi parem, kui seda on olevik, siis peame tegutsema täna. Meie ise peame tegutsema, mitte keegi teine. Mitte keegi pole süüdi selles, mis elu me täna elame. Meie ise defineerime selle, mis elu me täna elame ja mis elu me homme saame elada.