Meil käis laupäeva
õhtul päris esimene külaline, kes on nö kohalik eestlane. Olime temaga juba korra varem kohtunud,
kohe alguses, kui siia kolisime, aga vahepeal on nii palju elu juhtunud, et
pole jõudnud kokku saada. Nüüd siis lõpuks jõudsime ja grillisime “kodumaist”
šašlõkki, mis meil juba 48h Santa Maria maitseainetega marineerus. Eelmisel
nädalal üllatas meie armas perekond meid hiiglasliku üllatuspakiga, mis oli
pungil heast ja paremast ning see säästis mind automaatselt ka laupäevasest
koogiteost – ma ei hakka ometi külalisele kooki pakkuma, kui lauale on panna
Kalevi šokolaad ja kodumaised kommid. Prioriteedid on muutunud.
Kaspari suur lemmik:
Loeme kirju kodustelt:
Niisiis, ümmargune on ju ka rannavorm, eks?
Koduse paki saamine on nii hea tunne :)
VastaKustutaMinul saadab ema samuti koduseid ajakirju, mis siia jõudes on juba paar kuud vanad ehk aga eesti keeles lugemine ja selle ajakirja käes hoidmine toob kodule palju lähemale.
On tõesti, eriti veel, kui see üllatusena tuleb. Kusjuures ma olen ajakirjadega sama meelt, et polegi oluline, kui värsked need on, nii hea on lugeda ikka. Eestis elades tellisin endale Kodukirja, see oli mu lemmikajakiri. Kõik sisustamist puudutav on nii mõnus ja huvitav on lugeda, kuidas teised inimesed on oma kodusid sisustanud ja muidugi see kodumaa tunne.... seda kohaliku ajakirjaga ei saavuta.
KustutaKui kõik eestimaine kraam on iga päev poes käeulatuses, siis ei oska seda nii kõrgelt hinnata. Mul elab õde kaugel-kaugel ja seetõttu olen näinud, millise hardusega nad Eestist pärit kraami vaatavad ja söövad. Kahjuks jääb meie sellesügisene reis ära, ei saa külakosti viia. Äkki peaks ka paki teele panema. Kas teie reisiplaane on koroona mõjutanud? Arvata võib tegelikult, et "tavalisel" ajal oleksite Eestis käinud ja teie lähedastel oleks põnev Floridat avastada. H Saaremaalt
VastaKustutaPakk kodumaalt on nagu tükike lähedasi ja kodusoojust. Kõlab ehk imalalt, aga täpselt sellise tunde see tekitab. See pole pelgalt magus suutäis või mõnus lugemine kohvitassi kõrvale, see on midagi palju- palju-palju enamat. Ja praegusel segasel ja ebakindlal ajal on see…ohh, kui eriline. Keeruline on selgitada, aga ilmselt mõistavad seda tunnet kõik need, kes elavad Eestist kaugel.
KustutaKoroona on meie reisiplaane väga tugevalt mõjutanud. Kuna me elame tööviisa alusel USA-s, siis Eestisse me küll saaksime minna, aga tagasi siia enam ei pääse (mis on Kaspari tööd arvestades võimatu “lahendus” ja ilma temata ma ilmselgelt üksinda ka siit Eestisse ei lähe). Vaid elamisloaga/passiga inimesed lastakse riiki sisse, meie nende hulka kahjuks ei kuulu. Praeguse seisuga on olukord selline kuni aasta lõpuni, eks siis vaadatakse edasi, mis saama hakkab. Olukorda arvestades, lähevad asjad iga päevaga kahjuks hullemaks ja ülemäära lootusi me hellitama ei hakka.
Esimesed pereliikmed pidid juba sellel sügisel meile Floridasse külla tulema, aga nüüd jääb see loomulikult ära. Tegelikkuses oli meil päris korralik külaliste “graafik” juba olemas, kellel kõigil oli plaanis meie juurde puhkama tulla. See pidi olema esimene aasta siin elatud aja jooksul, kus me ei pidanud koduigatust/ lähedaste igatsust tundma, sest pidime ise mitu korda aasta jooksul Eestisse minema ja seejärel pidid väga mitmed pereliikmed, sõbrad ja sugulased järgemööda meile lendama. Ilmselgelt on hetkel kõik need plaanid vastu taevast ja ma isegi ei taha liiga palju sellele mõelda, sest see muudab maru kurvaks.
Tundub, et Eestis on inimesed terve suve justkui “normaalset elu” elanud, mis on muidugi tore. Seevastu siin on see hullus ühe jutiga alates märtsist kestnud ja vahepeal poeb juba korralikult naha alla küll. Hirmsasti tahaks normaalset elu tagasi ja oma plaanidega edasi minna.
Vaatan rohelise kadedusega seda kenasti ühes tükis kohaale jõudnud magusasaadetist! Minul nii hästi ei läinud, postitasin iseendale USAsse korraliku kommilaari, kui 2019 suvel Eestis käisin, aga pakk seisis USA tollis kuu aega kinni ja sisu oli selle tulemusena üksainus ülessulanud mömm. Nutt tuli peale, ausõna.
VastaKustutaAga mul on tegelikult hoopiski küsimus, mida juba mitmendat korda ära unustan. Kuna ma pole siin ise säärases kortermajas elanud nagu teie Houstonis või nüüd Floridas, siis äkki passiks paluda, et sa sellest pisut pikemalt kirjutaksid? Mis sorti rahvas te naabrid on? Suuremalt jaolt young professionals nagu teie? Kuidas on lood vaikusega, kas seinad on piisavalt paksud? Kas naabrid omavahel suhtlevad? Ja nii edasi. Mulle kui “maainimesele” :) oleks igatahes huvitav lugemine.
Pakkidega on meil siiani küll väga kenasti läinud tõesti. Üht-teist oli pisut sulanud, aga ei midagi hullu ja maitset see väga ei mõjutanud, kõik läheb nagu kuumale kerisele :D
KustutaAitäh, et avaldad arvamust teemade suhtles, millest võiks kirjutada. Ma ei oleks ise selle peale tulnudki, et selline teema võiks lugejale huvi pakkuda. Kirjutan sellest tulevikus kindlasti pikemalt.