Tuur meie kodukeses

Tänase seisuga oleme oma uues kodus elanud täpselt 6 nädalat. Oleme selle aja jooksul koduga väga ilusti harjunud ja kodutunne tuli kiiresti. Päris usinalt oleme ka sisustamisega tegelenud. Ilmselgelt ei ole ükski ruum veel 100% sisustatud, aga omajagu oleme siiski jõudnud teha juba küll. Mulle väga meeldib sisustamine ja kõik sellega seonduv ja kui aus olla, siis naudin protsessi väga. 

Meie kodu plaan, kus ruutmeetreid kokku tervelt 107. Nagu plaanilt näha, siis välisuksest (plaanil Foyer) astud otse eluruumidesse ehk siis meil puudub esik. See on väga tavapärane soojemate piirkondade korteritele, sest sisuliselt sa ei vaja esikut - soojas kliimas ei pea jopet varna riputama. Jalanõude jaoks on meil ukse juurde pandud rest ja väike kapike. Minu hinnangul on müüt, et ameeriklane siseruumides jalanõusid ära ei võta. Tõenäoliselt selliseid inimesi leidub, aga meie ameeriklastest sõprade seas sellist fenomeni ei eksisteeri. Kõikidel on välisuste juures restid, kuhu saad oma jalanõud panna ja siseruumides ollakse ikka ilma. 

Tehke endale mõnus tassike kohvi ja seadke end mugavalt sisse, siin läheb nüüd pisut pikemalt.  Liigume sisustamisega ikka tublid 6 nädalat tagasi ja hakkame vaatama, kuidas meil see protsess täpselt käis.

Päris selge oli see, et eelarvekunnid, nagu me oleme, siis oli vaja teha nimekiri ja eelarve sisustamise jaoks. Sisuliselt tegin igale ruumile eraldi nimekirja + eelarve, et pilt oleks hästi selge. Jah, see polnud mingi kivisse raiutud nimekiri, sest sees elades ideed muutuvad, aga siiski oli üldpilt selge, mida ja kuidas soovime. Samuti soovisime ka numbreid silmade ette, et ei tekiks mingit ebamugavat ja arulagedalt liigset kulutamist. On siililegi selge, et kõiki asju korraga ei saa ja seega oli meie järgmiseks sammuks seada asjad (sellel hetkel) tähtsuse järjekorda. Mis on need asjad, mida vajame eelisjärjekorras ja millised asjad kannatavad pisut oodata. Seega, kõige esimene ost meie koju oli põrandamopp. Soodne ja moodne, aga äärmiselt vajalik tarbeese. Eelmises kodus katsid põrandaid vaibad ja seal polnud mopiga midagi peale hakata. Kui esmane hädavajalik sai soetatud, siis liikusime suuremate mööbliesemeteni.

Niisiis, esimene suur asi oligi diivan. Me teadsime täpselt, et soovime väga suurt nurgadiivanit ja meil oli kindel eelarve, millest keeldusime üle astumast. Järgnesid otsingud. Meie kindel soov ja tahtmine oli ka diivanile ise peale istuda enne, kui selle ära ostame. Kasutasime sellist taktikat, et uurisin erinevaid versioone veebipoodisest ja kiiresti sai selgeks, et suurte nimedega mööblipoodidest (IKEA muidugi välja arvata) vaadata ei maksa, sest seal on numbrid maru suured. Küll aga on siin olemas väga palju nö mitte tuntuid mööblipoode, kus on väga suur ja kena valik, aga kus diivani eest mõnda siseorganit päris hinnaks ei küsita. Katsetasime mitu erinevat diivanit läbi ja kui enda diivanile istusin, siis oli pilt sekundiga selge - selle võtame. Kui õigesti mäletan, siis nii umbes 4 päeva möödudes toodi diivan meile koju, pandi kokku ja me saime rõõmsalt telerit vaadata nagu korralikud inimesed kunagi!

 Vanast kodust tulid lambid ja väikesed lauad meiega kaasa. Viimased plaanime välja vahetada, aga esialgu tundus mõistlik need siiski kaasa võtta, et mitte päris tühjas toas elada:

 Mul oli algusest peale nägemus, et tahan elutoa sisustada hästi mahedalt valge-halliga ja seetõttu läks edaspidine sisutamine juba lihtsalt.

Okei, mul läks lihtsalt....Kasparil mitte nii väga:

 Järgmisena tuligi juurde põrandalamp ja vaip:

 Kohvilaud sai kolimise käigus korraliku hoobi keset lauaplaati, aga seda saab õnneks linikuga vapralt varjata seni, kuni uus laud tuleb:

Diivani taga laiub meil suur valge sein ja mul oli kindel plaan, et sinna tuleb midagi väga suurt, aga samas rahulikku. Läksime IKEA-sse kardinaid ostma ja tagasi tulime täiesti imelise kunstiga, mis kolis meie elutoa seinale:

Sellel hetkel ütles Kaspar, et äkki võiks natuke värvi ka elutuppa sisse tuua. Meil on tegelikult nii, et mina tegelen sisustamisega, aga Kasparile meeldib samuti selles protsessis osaleda ja arvamust avaldada, mis talle meeldiks. Kaks pead on ikka kaks pead ja nii me tõimegi järgmise sammuna killuke tema lemmikvärvi elutuppa:

 Tänase seisuga on elutuba küll veel poolik, aga siiski juba väga mõnusalt hubane:

  Diivani kõrvale valisin pikliku lauakese, kuhu on mugav diivaninurgas istudes kohvitassi asetada ja mis täidab ka sisustuselemendi rolli:

Elutoast saab astuda otse rõdule:

 Ei möödu päevagi, kui me rõdul aega ei veedaks. Toolid on ülimugavad ja seal võiks istuda järjest lausa tunde!

 Elutoa teise seina jääb kööginurk, mis on äärmiselt avar ja üsna mahuka saarega. Köögisaarest olen alati unistanud, aga ei julgenud arvatagi, et oma Florida kodus selle ka kohe saan. Köögisaare äärde ostsime kaks maailma kõige mugavamat pukki ja nüüd ongi nii, et lõviosa oma einetest söömegi saare ääres:

Köögi osas tegimegi sisuliselt vaid kaks suuremat ostu: baaripukid ja prügikast. Meil on alati olnud selline tavamõõdus (väike) prügikast, mis asub kapis. Ehk, kui tahad prügi ära visata, siis tuleb esmalt avada kapiuks ja sinna kuskile alla prügikasti oma asjad visata. Toiduvalmistamise ajaks tõstsin alati prügikasti kapist välja, sest muidu oli ebamugav ja kõige tipuks oli see kast (liialdades) iga 20 minuti järel täis ja vajas tühjendamist. Niisiis, üsna kiirelt sündis otsus, et investeerime väga korralikku ja suurde prügikasti. Mina ei tea, kas ma olen vanaks jäänud või mis, aga ma olen nii õnnelik selle prügikasti üle (ikka veel ka 5 nädalat hiljem), sest kaas sulgub nii vaikselt ja kõik ebameeldivad lõhnad on kindlalt sisse suletud ja nii mugav on kasutada ja ma ei tea... viimsest õnnest oligi vist ainult see prügikast puudu ja nüüd on see olemas :D

 Kohe välisukse kõrval asub söögitoa osa, mis näeb päevasel ajal välja täpselt selline, nagu pildil, selline see päris elu on... mitte klantsitud. Ja ma ei hakka siin illusioone looma, et meil maru korras on kõik koguaeg. Söögitoas on kõik asjad pärit eelmisest kodust, siia me ei ole veel midagi juurde ostnud.

 Söögilaua juures näete mustavat ukseauku, seal asub teine vannituba, mis leiab uskumatult palju kasutust:

Vannitoast väljudes jääb paremat kätt koridor, kus asub kõik vajalik pesu pesemiseks:

 Koridori lõpus asub kontor/külalistetuba:

 Selle toaga on ühendatud ka väga suur garderoob. Hetkel on selle kapi sisu natuke kaootiline, sest ma olen jõudnud seal täpselt null organiseerimist teha ja riided ootavad oma järge, et triikimisele jõuda. Aga, mis ma siin ikka häbenen, vahel on elus natuke rohkem kaost, nagu selles kapiski. Teate,  selline kapp on tegelikult jube mõnus - paned aga oma mopid ja kohvrid ja värgid sinna peitu ära ja kõik ülejäänud kapid saavad kenasti korras ja organiseeritud olla. Ühel hetkel võtan selle kapi ka käsile, aga ilmselt mitte veel.

Soetasime lisaks tavamopile ka aurumopi. No on ikka hea asi leiutatud, mis nii viga põrandaid pesta!

Nüüd viin teid sisuliselt korteri "teise tiiba" ehk siis korteriplaanil magamistuba (master bedroom), kapid ja vannituba, mis asuvad vasakul. Kogu eelpool mainitud kompleks käib eraldi uksega kinni ja seal oled nagu omaette hotellisviidis:

Elutoast viib uks meie "tiiba":

 Selle pildiga oli huvitav lugu - nii, kui seda poes nägin, siis oli tunne nagu see oleks Californias, Malibu Beach´il tehtud. Viimasel reisil olles käisime seal päikeseloojangu ajal Kaspariga jalutamas. No ei saanud seda pilti poodi jätta!

Meie magamistuba:

Ostsime enda magamistuppa uue voodi:

 Siin aga hetkel midagi rohkem jagada ei olegi, sest tuba on omadega alles väga poolik ja ootab rahulikult oma järge.

 Seistes magamistoas voodi juures, siis on näha et magamistuba, kappe ja vannituba ühendab selline väike koridor:

 Meie riidekapp nr 1, mis on väga mahukas ja minu silmis lausa unistuste kapp:

Ukse taga teises seinas on samasugune pikk stange, kus ripuvad pikad riided, mida kasutame siinses kliimas harvem: 

 Väikeses koridoris asuvad vastamisi kaks kappi. All oleval pildil näete (mõõtmetelt kõige väiksemat, aga meie jaoks on ruumi rohkem, kui küllaga) riidekappi nr 2, mis on puhtalt ainult üleriiete jaoks ja mis ilmselgelt siin väga palju kasutust ei leia. Ülikonnad, villased mantlid ja paksud talvejoped hoian eraldi valgetes riidekottides:

 Koridori lõpus asub meie põhivannituba, millesse ma armusin esimesest sekundist, kui korterit vaatamas käisime. Kui nüüd mõtlema hakata, siis see ruum on tegelikult valmis küll. Kogu sisustus rändas eelmisest kodust kaasa, ainult vannikardina(d) ja seinakella ostsime uued:

Merliisi kodust sain väga hea stiilinipi (aitäh, Merliis!), kus vanni sees on kilest kardin, aga vannist väljas ripub kangast dekoratiivne kardin, mis muudab vannitoa automaatselt hubaseks (ja mittekajavaks) toaks. Sisuliselt ühendasime kaks kardinat samade rõngaste külge rippuma (sama tegime ka teises vannitoas):

Ja saigi ring peale meie kodukeses. Sisustamisrõõmu jagub siin veel küllaga :)