Eestis vol 2

 

Uus aasta on olnud väga tegus ja mis seal salata, Eestis oldud aeg kihutab alati liigagi kiiresti eest minema. 

Aasta algas ühise pidulauaga koos isa perega:

Meil on kaks maakodu ja need olid muutunud tõelisteks võlumaadeks. Pean seda kohe teiega jagama:

Täiesti maagiline võlumaa, kui minu käest küsida...

 Eelmise aasta lõpus lisandus vanaema juurde üks kõrvalhoone saunamaja näol ja minu meelest on saunamaja koos valgustuse ja lumemütsiga kuidagi eriliselt muinasjutuline:

Ka elumaja oli muinasjutuline kogu selle lumekorra all:

Vanaema (89):

Aasta esimesel nädalal käisin oma tüdrukutega Taevaskojas matkal. Olime selle juba ammu kokku leppinud ja oli, mida oodata:

Meie Klubi:

Vahepeal tegime väikese puhkepausi kuuma tee ja küpsistega:

Korralikule matkapäevale järgnes (minu hinnangul) maailma kõige nunnuma kohviku külastus Põlvas Tillu kohvikus ning saunaõhtu Mareti juures. See oli tõeline kvaliteetaeg oma tüdrukutega.

Külastasime ka oma teisi sõpru Tartust, kelle juures oli nii uhke vastuvõtt nagu oleksime kuulsused (või mingid muud ülitähtsad inimesed):

Imetlesime Tartu kesklinna, mis oli jutkui muinasjutust välja võetud ja tegime taaskord korraliku saunaõhtu. Hoolimata sellest, et me polnud terve aasta näinud, siis tunne oli ikka selline nagu jätkaksime sealt, kus pooleli jäime. Sellised kohtumised teevad südame alt ikka väga soojaks.

Kohtusime ka ühe pisikese piigaga, kes sündis vahetult peale seda, kui ma eelmisel aastal Eestist ära läksin. Nii kujuneski, et nägin teda päris elus alles nüüd, kui tirts on juba peaaegu aastane. No seda kohtumist tasus oodata, ma pole nii rõõmsameelset last vist varem kohanudki!

Mina, mu õde ja meie sõbranna tütreke:

Möödunud nädalal sõitsime Tallinnasse, sest õed vajasid külastust ja mulle meeldib alati Eestis olles korraks aeg maha võtta, et lastega ja õdedega koos toimetada.

Mängime Hugoga Tsirkust:

Ja veedame õega kvaliteetaega, kus kogu maailm saab ära arutatud:

Lisaks veetsime ka kvaliteetselt aega Kaspari õe perega, kus mõnusa talveilma tõttu muutus lihtne jalutuskäik korralikuks trenniks läbi lume:

Täiesti võimalik (ja ma tahan uskuda, et see nii on), et ma õpetasin meie pere pesamunale Stellale (1) ühe uue sõna juurde ja selleks on "kuku" ja nagu arvata võite, siis selle tarbeks leiutasime me temaga ka vastava mängu, mida on nüüdseks ikka arvukalt mängitud:

Ühel päeval oli miinukraade lausa 12, aga see ei takistanud meid Kaspari õe Heliniga kõnnitiirule minemast:

Isegi ripsmed külmusid ära:

Kui Heliniga kõnnitiirult tagasi tulime, siis ootas kodus meid selline vaatepilt:

Ning alata võis järjekordne saunaõhtu!

Eelmisel nädalal külastasime ka Kaspari vanavanemad ära ning sellel tiirul õnnestus mul elus esimest korda kuu vanuseid kutsikaid süles hoida, no oli see vast elamus!

Jätkub...