Jõuluaja maagia

Jõulukuu on olnud rohkem kui maagiline. Sel aastal oli planeeritud palju erinevaid pidustusi, kontserte, teatrit ja kokkusaamisi. Oli teada, et jõulukuu tuleb sotsiaalses plaanis äärmiselt tihe ja ma olin selleks valmis. Ühel õhtul, kui järjekordselt sündmuselt taksoga kodu poole sõitsin, siis mõtlesin, et ma igal õhtul muudkui tulen kuskilt uneajaks koju - ühest küljest väsitav, aga teisest küljest väga mõnus. Mulle meeldivad sellised aktiivsed perioodid ja olin eelnevalt oma vaimu selle kõige jaoks täielikult valmis pannud. Jagan teiega erinevaid killukesi sellest perioodist.

Mäletate seda käekotti, mis ma sünnipäevaks sain? See oli mõeldud mu rohelise mantli juurde - käin pühade perioodil ringi nagu kuusepuu :)

Ühel õhtul käisin meie pere lapsi hoidmas, mis oli väga tore, sest ma polnud isiklikult ikka väga ammu täispikkuses kodu mänginud. Kaspari õe koer on nii harjunud, et kui hakkasime 4-aastasega kodu mängima, siis koer tuli kohe juurde ja sättis ennast ka kogu selle nukukraami keskele - eks ta on harjunud väga aktiivset rolli täitma nendes mängudes. Õhtu oli tore ja järgmiseks hommikuks oli mu kuulmine ka kenasti taastunud :D

Ühel õhtul käisime Tuljakus topeltkohtingul koos minu õe ja tema mehega. Tuljak on üks minu lemmikrestorane Tallinnas. Planeerisin selle õhtu meile juba oktoobris ära, sest vastasel juhul on jõulueelsel reedel sinna peaaegu võimatu lauda saada. 

Õed

Üsna mitmel korral käisime Kaspari õe ja tema mehega rongimängu mängimas - see on meie pere lemmik juba aastaid!

Hommikuhetked kodus:

Suguvõssa lisandus ka uus liige ja teeme alati uuele liikmele paki. Üks kingitus, mida olen ikka valinud uutele beebidele on hommikumantel - olen värsketelt emadelt tagasisideks kuulnud, et see on ese, mida ise ei kipu ostma, aga mis saab väga tihedat kasutust kui on olemas.

Enne pühi lõpetas mu õde leerikooli ja saime seda pidulikult tähistada:

Pühadeeelsesse aega jäi mitu kontserti ja esimest korda elus käisin ka jõuluballetil Pähklipurejat koos kolleegiga vaatamas. Mul oli igaks ürituseks kostüümid ja aksessuaarid valmis varutud ja hakkama pandud - võta muudkui ja mine! 

Kolleegiga kohvikus enne balletti:

Mõned päevad enne pühi sõitsime maale ära, et lihtsalt nautida kvaliteetaega Kaspari vanematega ja koeraga, kes on talvel jääkaruks muutunud.

Kaspari vanemad olid väga ilusa kuuse toonud:

Jõulufilmi aeg koos jõulumaiustustega:

23.12 oli aeg kapsaid hakata tegema. Inspektor jälgib muidugi akna taga, et ehk jääb mõni peekonitükk üle ja vajab lähemat inspekteerimist. Kapsad kolisid väga mitmeks tunniks ahju.

Ja kõigest pool päeva hiljem valmis nad ongi!

Jõuluajal pole midagi mõnusamat kui praksuv tuli ahjus ja...

...norskav jääkaru kuuse all

Suurimad sõbrad

Nii mõnus oli paar päeva enne pühi korraks aeg maha võtta ja lihtsalt maal olla. Mul on tunne, et elu läheb iga aastaga aina kiiremaks ja järjest vähem aega jääb nendele asjadele, mis tegelikult loevad. Püüan uuel aastal olla teadlikum sellest ja teha tibusamme selles suunas, et see nii ei oleks.

Kasparipoolses peres on kokku 10 inimest ehk 6 täiskasvanut ja 4 last. Lapsed on juba üsna suured ja selline tunne on, et ruumi kogunemiseks oleks juurde vaja, mistõttu otsustasime ühiselt, et jõuluõhtu vol 1 tuleb Kaspari õe avaras kodus. 24.12 päeval sõitsimegi vanematega maalt Tallinna poole Kaspari õe juurde, et jõuluõhtut hakata pidama. Mul vedas ja sain jõuluõhtul ühe eriti nunnu päkapikuga pilti teha:

Kasparil ka vedas:

Ühiseid jõule on nüüdseks kokku peetud lausa 18!

Meie suur pere ning seekord ühines jõuluõhtul meiega ka Kaspari Mamma:

Loomulikult ei saanud ka ilma rongimänguta:

Kui vanaisa Harry heitis vahepeal põrandale pikali, et verivorstidel oleks parem seeduda, siis Elli ei jätnud juhust kasutamata ja tegi mõned kiired musid vanaisale:

Kingitustega oli jälle nii, et kui lapsed "juhuslikult" koos isaga üleval mängisid, siis käisid päkapikud nii kärmelt kuuse alla pakke toomas, et keegi ei näinud midagi. Meie istusime seal samas laua taga ja ajasime juttu ja ei pannud tähelegi, kui päkapikud olid juba käinud. Alles siis, kui lapsed tulid ülevalt alla ja kõige pisem trepi peal kiljatas pakke nähes, saime ise ka aru, et midagi suurt on vahepeal toimunud. Pere poisid vedasid kiiresti toolid teleka ette ja teatasid, et nemad hakkavad salme küsima ja 4-aastane Stella hakkab neile ükshaaval kuuse alt pakke kätte tooma. Stella oli sellest tähtsast ülesandest nii vaimustuses, sest see on ikka suur õnn, kui saad KÕIKI pakke korraks oma käega puudutada.

Lapsed said ühise paki ja 4-aastane Stella tõi kastanid tulest välja ning alustas "Veere-veere kakku" lauluga, et pakk kätte saada:

25.12 oli aeg suund võtta minu ema juurde maale, sest ees ootas jõuluõhtu vol 2:

Jõuluõhtu ema juures maal:

Päkapikkude aeg!

Laulame

Kui luuletused on kõik otsa saanud, aga pakk on vaja kätte saada:

Järgmine inspektor vaatab pakid üle:

Järgmisel päeval oli vaja end liigutada, et kõik need jõulupraed maha kõndida:

Kui Hugo oli väike, siis meil oli traditsioon koos piparkooke teha ja suviti küpsiseid küpsetada. Tegime ka nüüd piparkooke koos ja kõik said kaunistamisel kätt proovida:

27.12 toimus meil Tartus Meie Klubiga jõulupidu nii nagu igal aastal:

Meie Klubi since 2008:

Aasta hakkas lõppema ning nii jõudsime ka meie Kaspariga ringiga oma Tallinna koju tagasi. Tundus paslik minna hommikusöögile meie lemmikusse - Narva kohvikusse ja saata see aasta ära korraliku tervisesalatiga:

Aasta saadame ära Eestis olles alati traditsiooniliselt Kaspari õe juures, kus on ka minu õde enda perega:

Mõned sportmängud, et salatit allapoole raputada:

Kaspari õemees korraldas meile ka viktoriini, mida tehti meeskondades. Mina olin Kaspari õega ühes tiimis ja panime viktoriini kinni!

Õega hetk enne südaööd:

Tegemist oli ilmselt viimase aastavahetusega, kus olen pere suurematest lastest pikem. Mind hoiab selja tagant kinni peretütar, kes on 11a ja on vaid loetud kuude küsimus, kus ta minust pikemaks kasvab. Oh well, mis seal siis ikka... 4-aastane Stella käib ja kuulutab juba nagunii juba mõnda aega kõlava ja selge häälega ringi, et tädi Maile ei kasva enam kunagi pikemaks. 

Head uut aastat!

Kaspar pidi kahjuks 31.12 varahommikul juba tööasjus lennukile minema, et suund California poole võtta, seega tähistasin mina koos teiste pereliikmetega ja Kaspariga olime ühenduses telefonitsi.

Jäin ööseks Kaspari õe juurde, sest uue aasta esimesel päeval on meil alati traditsiooniline 1. jaanuari matk. Ilm oli täiesti vapustavalt kaunis!

Uuel aastal jätkan enda tervise prioritiseerimisega. 2023 oli keeruline aasta paljudes aspektides, kaasa arvatud tervise poolest. Mul on palju terviseprobleeme ning möödunud aasta pani nii kannatuse, füüsise kui ka vaimse tugevuse korralikult proovile. Enda tervise prioritiseerimine alates möödunud suvest on olnud parim otsus nii iseenda kui ka oma lähedaste suunal ja kavatsen sellega igal juhul jätkata.

04.01.2024 õhtu, väljas on -14C ja meie sätime end õega kõnnitiirule. Väga mõnus oli!

Kas teie annate endale uueks aastaks lubadusi ja kui jah, siis kas olete need ellu ka viinud?

Ilusat alanud aastat ja aitäh, et oled siin, loed ja elad kaasa. See annab innustust meie elu killukesi jätkuvalt jagada :)