Lõõgastus

Eelmisel laupäeval maal ema juures, kui väljas oli -25C

Olen käesoleval aastal esimest nädalat Ameerikas tagasi ja see nädal on olnud üpris keeruline. Ajavahe on olnud pigem ränk ja ega tööasjadeski armu ei anta. Riiki sisenemine oli sel korral juba ise selline õudusunenägu, et taastusin sellest olukorrast mitu päeva. Tollipunktis kutsuti mind kõrvale ja pidin koos kõikide oma asjadega läbima eraldi kontrolli, kus kõik valgustati läbi ja mitu inimest tegid mulle eraldi ülekuulamise. Suhtumine oli pehmelt öeldes ebaviisakas ja kogu sellest olukorrast õhkus tugevalt "oled valge rämps" hoiakut. Nimelt on minu dokumentidele ilmselt märge juurde pandud, et liigun maru tihedalt edasi-tagasi kahe mandri vahel ja kuna tegemist ei ole väikeste vahemaadega, siis see äratab kahtlust. Kogu sellest ülekuulamisest sain üsna kiiresti aru, et mind kahtlustati milleski illegaalses. Mul polnud varjata midagi ja ladusin kogu oma varanduse letti - otsige aga terviseks. Võitlesin kontrollis olles pisaratega ja pidin endale mitmeid kordi meenutama, et olen täiskasvanud naine. Ma ei hakka sellistes olukordades teiste ees nutma või ei varise kokku. Ilmselt väljapoole polnudki midagi paista. Küll aga sees oli tunne, et kõik keeb. Pigem riivaski mind kogu see suhtumine. Ma ei ole harjunud, et minuga järsult räägitakse või, et seda tehakse lugupidamatult. Kuna ka lend ise oli sel korral ränk ja magada ei saanud ühtegi minutit, siis tegi kindlasti ka üleväsimus enda töö. See oli veider ja vastik kogemus ja mul võttis mitu päeva, et sellest üle saada. 

Kolmapäeva lõunaks oli tunne, et appi, kui ränk üks töönädal siis olla saab? Kaspar tegi ettepaneku minna õhtul Happy Hour jookidele koheselt, kui tööpäev läbi. Kell sai 17 ja me olime juba teel! Oh, need joogid maitsesid taevalikult! 

Valisime kesklinnas peatänaval ühe avatud baari, kus oli elav muusika, nautisime jooke ja tundsin lausa, kuidas stress kehast välja voolas. Leppisime kokku, et reedel tuleb korralik date night jookide ja õhtusöögi ja tantsimisega, sest ees ootab veel hullem pool nädalat. Mõeldud-tehtud!

Reede õhtul tegime koheselt peale tööd trenni ära nagu ikka ja panime end valmis, et välja minna. Umbes aasta tagasi avati kesklinnas uus peen baar-restoran ja sinna me suuna võtsimegi. Me ei olnud meelega lauda kinni pannud, tahtsime hoopis baarileti ääres kokteilid teha. Restoran-baar Moxies on niivõrd suur, et see laiub läbi kahe korruse. Suundusime teisele korrusele ja istusime valju muusika ja rahvasumina keskele baarileti äärde ning tellisime kokteilid. Klaasid, millist jooke serveeriti on sama peened kui koht ise ja meeleolu oli ülev. Meil juttu ja nalja jätkus ja enne kui arugi saime tulid uued joogid ja kerged ampsud. Mingil hetkel oli baar nii paksult rahvast täis, et inimesed olid nagu kilud karbis - küll me ikka jõudsime sinna õigel ajal, kui baarileti ääres oli veel vabu kohti!

Järgmisena liikusime edasi paarsada meetrit eemal asuvasse väliööklubisse Wharfi, kus oli tsirkuse temaatika ning artistid liikusid inimeste vahel ja tegid trikke. Nautisime jooke ja tantsisime ja lihtsalt nautisime õhtut.

Ühel hetkel ütlesin Kasparile, et liigume edasi järgmisse kohta. Nii tegimegi, ja liikusime umbes sada meetrit eemal asuvasse katusebaari-klubisse, kust on imeline vaade linnale. Noh, kurb tõsiasi on nüüd siis see, et mitte üheski kohas meie käest enam dokumente ei küsitud. Me ühes kohas küll esitasime nagu viielised oma juhiload turvamehele ninna ette, aga teda see ei huvitanud, sest meie selja taga olevatelt noortelt oli vaja terase pilguga dokumente skanneerida. Noh, mis siis ikka. Sõitsime liftiga üles ja olimegi katusebaaris, kus sai tantsida ja olemist nautida. 

Kui te arvate, et me peale kogu seda kupatust koju suundusime, siis ei, ei suundunud... meil tuli geniaalne idee Wharfi tagasi minna, sest seal müüakse eraldi alal süüa (kui mugav!) ja loomulikult oli meil vaja midagi süüa! Ainult söömisega asi muidugi ei piirdunud ja oli vaja veel tantsida ja lõbutseda kuniks me mingil hetkel tuimade taldadega kodu poole hakkasime liikuma. Õnneks asuvad kõik kohad kesklinnas ja samuti ka meie kodu nii, et jalutuskäik ei olnud väga pikk. Selline lõbus peoõhtu oli lausa hädavajalik peale kõiki neid vintsutusi möödunud nädalal.