Organiseerimisvõtted 2024

Eelmise aasta lõpus mõtlesin, et tahan enda elu senisest paremini organiseerida ja olla erinevateks elusündmusteks ja igapäevaeluks paremini valmistunud. Olen mõned uued võtted/ põhimõtted enda senistele toimivatele süsteemide lisaks juurde liitnud ja mõtlesin neid ka teiega jagada. 

1) Kingituste dokument

Igal aastal hakkan jõulukingitustega tegelema juba väga varakult. Mu eesmärk on, et esimeseks detsembriks on jõulukingitused ostetud ja olemas. Ühel aastal tegin isegi nii, et pooleks novembriks oli kõik olemas - väga mõnus oli. Küll aga tekitab teinekord peavalu, mida kellelegi kinkida. Ja see ei puuduta vaid jõule vaid ka sünnipäevi või muid tähtpäevi. Seega viisin aasta lõpus sisse dokumendi iseenda jaoks, kuhu panin kirja lähedaste inimeste nimed, kellele ma erinevateks tähtpäevadeks kingitusi teen ja hakkasin sinna lisama erinevaid asju, mis nt jõulunimekirjast välja jäid või mida ühes või teises vestluses kõrva taha olen pannud. Nii saan järgneva tähtpäeva lähenedes minna enda dokumenti, valida sealt juba eelnevalt kirja pandud asjade seast vajaliku välja ja inimesele teha kingituse, mida ta on endale soovinud. Selles samas nimekirjas on ka minu enda nimi juhuks, kui enne sünnipäeva või jõule küsitakse soove, siis olen aja jooksul kirja pannud, mida ma olen soovinud ja kohe on hea konkreetne soov edastada ja kõikide osapoolte elu lihtsamaks teha.

2) Aktiivne tegevuskalender

Teine muudatus, mille olen sisse viinud koos Kaspariga on see, et tegime endale selleks aastal aktiivsete tegevuste kalendri, kuhu panime kvartalite lõikes kirja plaanid, mida soovime teostada just vabal ajal. esialgu on täidetud esimene kvartal ja jooksvalt juba plaane lisandunud ka järgmisesse. Mõte ongi selles, et kalender täitub aja jooksul. Oleme tundnud, et võiksime vabal ajal rohkem asju ühiselt ette võtta ja see vajas loomulikult korralikku plaani, sest kui on plaan, siis see on mõõdetav ja kõik, mida me saame mõõta, me saame ka kontrollida - see pole enam ebamäärane või ähmane mõte. Selles kalendris on nii sotsiaalsed tegevused kui ka sportlikud ning ka kultuursed üritused. 

Juba toimivad plaanid, millega jätkan:

3) Kõike, mida saan mõõta, saan kontrollida

Kolmas asi, mis pole küll uus, vaid pigem jätkuplaan, on oma tervisega aktiivselt edasi tegeleda. Jälgida seda, mis suust sisse läheb ja kui palju keha saab eesmärgipärast liikumist. Eelmisel poolaastal teenis see minu füüsilist ja vaimset tervist suurepäraselt ja jätkan samas vaimus edasi. Et asi huvitavam oleks, lisame aeg-ajal sisse mõned väljakutsed iseendale. Nt alustasimegi aastat sammude väljakutsega, mis kestis 7 päeva - ikka vana hea 10 000 sammu päevas. Lihtne ja kulunud mõte, kas pole? Ei, ei ole kui sa töötad kodukontoris - aja aga tagumik laua tagant püsti ja mine lisaks trennile kõndima. Vahel muutun mugavaks ja kipuvad need vanad ja kulunud tõed natuke "ununema". 

4) Nädala menüü ja 1x nädalas poes käimine

Olen juba aastaid rääkinud sellest, kuidas käime korra nädalas poes ja kuidas planeerime oma eined nädalamenüüd tehes. See plaan on endiselt nii hea, et siin polegi vaja meie jaoks midagi muuta. Endiselt teeme suure poeskäigu pühapäeval ning suurema kokkamise samuti pühapäeval (kõik nädala lõunasöögid) ja teise suurema kokkamise esmaspäeval (kõik nädala õhtusöögid). Selliselt toimetades kulutame pühapäeval ja esmaspäeval aega köögis, aga sealt edasi kuni laupäevani pole muud kui soojendamise "vaev" ja värske salati kokku tegemine, mis ei nõua eriti suurt pingutust. Eks see on teema, mis tekitab vastakaid tundeid ja olen aastate jooksul palju kohanud suhtumist - appi, 4-5 päeva sööte sama toitu?! Meile see sobib ideaalselt, sest hoiab tohutult aega, vaeva ja raha kokku. Meile ei meeldi kokata ja aeg on kulla hinnaga, seega oleme leidnud endale süsteemi, mis sobib ideaalselt. Olen mõlemasse koju varunud väga head klaasist säilituskarbid, milles toit püsib värske niivõrd pikalt ja mingeid probleeme selles osas ei esine. 

Pühapäeva õhtu meie majas:

Väga sageli duubeldame retsepte ja teeme ühte toitu väga suure koguse:

Minu kotletid, kus retsept on duubeldatud:

Kaspari special ahjukartulid ürtide ja küüslauguga:

Ahjujuurviljad:

Hommikusöögid teeme igal hommikul, sest sööme siin mandril sageli kas putru või proteiinismuutit, aga see ei tekita mingit stressi või pinget meile. 

Minu tavapärane hommikusöök siin on puder marjadega:

Meil on Kaspariga vastutusrikkad ametid, millega kaasneb igapäevaellu üsna arvestatav kogus stressi ning ma teen kõik selleks, et anda endast parim, et stressiallikad, mida mina saan mõjutada, eemaldada. Igal õhtul mõelda - mis täna küll õhtusöögiks saab? - tundub mulle juba palja mõttena stressiallikas ja ma ei soovi seda meie argipäeva õhtutesse. Tahame peale tööpäeva trenni minna ja peale trenni nautida vaba aega ja õhtusööki ilma igasuguse stressita.

5) Planeerin oma järgmise nädala sellel nädalal!

Olen juba aastaid järginud põhimõtet planeerida järgmine nädal sellel nädalal. Minu ametit arvestades on see vältimatu, aga mõtlen eelkõige siin ka tööväliseid asju. Siia alla liigitub kenasti nii eelmine toidupunkt, kui ka kõik, mis puudutab erinevaid kohustusi ja vaba aja veetmist. Elan ja hingan oma märkmikuga ühes rütmis, kus kõik vajalik on peensusteni kirjas. Tegin oma märkmikusse hiljuti muudatuse. Kui seni toimis märkmik, kus kogu nädal oli korraga silme ette laotatud, siis juba mõnda aega tundsin, et vajan ühele päevale rohkem ruumi. Nüüdsest ongi töös märkmik kus 1lk on üks päev ja kõik vajalik mahub kenasti ära. Ehk siis kõige olulisem ongi leida enda jaoks toimiv süsteem, mitte mõelda sellele, mis on trend/ moekas vms. Ma tean väga täpselt, milline mu järgmine nädal välja näeb ja ma saan sinna planeerida tegevusi äärmise ajalise täpsusega ilma, et see segadust või stressi tekitaks (nt millal on iluprotseduurid, millal trennid, kokkusaamised jne).

6) Planeerin oma homse juba täna!

See on uskumatult vajalik tööriist, mida enda ellu lisada ja kui keegi pole seda veel teinud, siis soovitan soojalt. Mida see homse planeerimine siis tähendab? Üks asi on see, et ma tean täna täpselt, kus ja mis kell ma homme olema pean, aga see on ka palju enamat kui lihtsalt see. Kui ma täna valmistun homseks (panen enda riided ja ehted õhtul vannituppa hommikuks valmis; pakin enda lõunasöögi eelmisel päeval külmikusse valmis; panen enda töökoti esikusse kõikide asjadega valmis; sean kohvimasina hommikuks valmis jms), siis ma mitte ei tegele detailidega, vaid sean ennast edukaks päevaks valmis. Ma elimineerin olukorrad, kus riietusese, mille olen planeerinud selga panna, on määrdunud või katkine või ma ei suuda unesegasena valida, mida selga panna ja kaotan väärtuslikku hommikust aega. Ma välistan olukorrad, kus lõunasöögi hommikul kaasa pakkimine võib tekitada mu tööriietele pleki. Ma välistan olukorra, kus hommikul kiirustades ununeb midagi vajalikku käekotti pista - võtsin selleks õhtul paar minutit, et asjad valmis panna. 

Kõik need "väikesed" asjad seavad meid valmis kas edukaks päevaks või mitte nii edukaks päevaks. Kui ma olen valmistunud ja mul on piisavalt aega, siis ma saan pea püsti ja selg sirgus hommikul uksest väljuda ja tunda, et olen kõigeks valmis. Kui ma aga torman kiirustades uksest välja ja tunnen, et midagi ununes ja olen üks suur segadus, siis suure tõenäosusega on kogu mu päev sellise "lahmerdamise" alatooniga, mis omakohrda mõjutab ahelreaktsioonina järgnevaid olukordi mu päevas. Mulle ei meeldi ennast nii tunda ja seetõttu sean enda asjad alati valmis eelmisel õhtul, ükskõik kui väsinud ma ka poleks. 

Ilmselt oleme kuulnud ütlust If you fail to plan, you are planning to fail (Kui sa ei ole tegelenud planeerimisega, oled sa tegelikkuses planeerinud ebaõnnestumist)  ja minu hinnangul täpselt nii see toimibki. Teinekord kuuleme inimesi ütlemas Oh, minuga juhtub see alati nii! Oh, ma alati jäängi hiljaks! Oh, ma alati torman igale poole! Miks küll minuga nii peab juhtuma! Tegelikkuses need on suures osas olukorrad, mida inimene saab ise vältida, kui ta planeerib oma asju pisut ette. Loomulikult on alati meie elus see X% ootamatusi, mida me ise ei suuda kontrollida. Aga siinkohal rõhutan just seda lõviosa meie elust, mida suudame kontrollida. Jah, me ei saa kontrollida tulemust, aga me saame kontrollida seda, kui palju tööd me oleme valmis õnnestumisse panustama. Mina soovin, et iga mu tööpäev oleks juba esimesest minutist seatud suure edu ja positiivsuse suunas ja teen kõik endast oleneva, et see nii oleks. Kas iga päev on õnnestumine? Ei, loomulikult mitte. Aga ma usun, et väga palju päevi on just selle tõttu, et olen selleks valmistunud ja planeerinud. Lisaboonusena kaasneb sellise samm ette planeerimisega ka mõnus rahulolutunne ja enesekindlus, et omad oma asjade ja aja üle kontrolli, mitte ei torma sellega 24/7 võidu.

7) Kodu korrashoid

Meil on juba aastaid Kaspariga sama süsteem kodu korrashoius ja kui midagi toimib meie jaoks veatult, siis pole vähimatki põhjust seda süsteemi muutma hakata. Ehk siis jooksvalt tegeleme tööpäevadel pesudega, et ei tekiks tunnet, et kuhjume musta pesu sisse ning meil on kindla aja tagant kodu küürimise päev ning muul ajal tegeleme igapäevaselt jooskvalt sellega, et köök jääks igal õhtul puhas ja ka muudest tubadest saaksid asjad enne magamaminekut oma kohale tagasi. Need on väikesed harjumused-rutiinid, mis on äärmiselt suure mõjuga meie elule. Kui ümbrus on korrapärane, siis on ka mõtted selgemad ja stressitase madalamal. Tunnen, et ma ei funktsioneeri segamini ümbruses. Segadus muudab mind ärevaks ja ma ei saa korralikult keskenduda vajalikule. 

Jagage mulle enda nippe ja trikke ka, mida teie kasutate!