Nädalavahetus vanglas

Veetsime Californias kokku 9 päeva ja graafik oli tihe! Päeval (loe: poolest ööst) tegime tööd kuni õhtuni, käisime trennis (mina lõunapausil ja Kaspar varahommikul) ning õhtuti ja nädalavahetusel uudistasime ringi. Kuna nädalavahetus oli vaba, siis saimegi planeerida pikemad sõidud just sinna. Ikka selline korralik road trip, kuhu planeerid korralikus snäkke ja kogu kupatus. Esimesel vabal päeval oli sihtkohaks võetud suurima USA sekvoia puu juurde sõitmine ehk siis sihtkohani oli 4h autosõitu. Me armastame autoga sõita, võib öelda, et see on üks meie lemmikuid hobisid puhkuse/ vabal ajal, sest siis näeb nii palju, me arutame kõik maailma asjad ära, kuulame head muusikat, joome kohvi ja lihtsalt naudime. 

Nagu te näete, siis vaated olid täiesti maalilised ja 4 tundi möödus reaalselt linnulennul.

Tegin meile kaasa suurte karpidega snäkid ning täitsin joogitopse nendega, mis mahtusid ideaalselt topsihoidjasse autos ja oli väga mugavaks lahenduseks:

Nägime meeletutes kogustes mandliistandusi, mis kõik õitsesid. See õite ilu ja lummus - võimatu fotoga edastada, aga siiski saate osa väikesest segmendist sellest elamusest:

Õitsevate istanduste vahele oli toodud mesilastarud, et mesilased saaksid oma tööd teha ja puud saaksid õitseda ning hiljem kolitakse mesilased uude asukohta:

Esimesel vabal päeval sõitsime sügavale mägedesse:

Nägime väga palju loodust ja loomi omi asju toimetamas:

Eemal on näha mägise tipuga üsnagi hirmutavalt kõrguvaid mägesid:

Jõudsime enda sihtkoha lähedusse ning saime teada, et meid ei lastagi sekvoia juurde, sest ees oli ootamas lumetorm ning väga keerukad teeolud sekvoia metsa juures. Olin mõnda aega üsna löödud, aga siis otsustasime võtta olukorrast siiski viimast ja nautida seda, milleks olime välja sõitnud - loodust! Võtsime kaardilt täiesti suvalise mägitee ja hakkasime sõna otseses mõttes mööda seda teed autoga üles ronima. Ühel hetkel sai kaardil tee otsa, aga reaalsuses see jätkus ja nii jätkus ka meie teekond. Muudkui ronisime ülespoole ja ärevus ning uudishimu meis kasvas:

Mööda hiiglaslikku mäge üles liikumine mööda kitsukest teed oli midagi täiesti enneolematut - olime vaimustuses sellest kogemusest! Mingil hetkel ütlesid mu närvid üles ja ütlesin Kasparile, et me allapoole tagasi hakkaksime liikuma, sest pimedas ei tahaks kitsukesel järsul mägiteel olla. Võtsime suuna enda järgmise hotelli poole, kuhu oli mitu sõidutundi veel ees.

Järgmisel vabal päeval suundusime San Francisco poole tagasi, sest meil oli tõsisem seiklustepäev plaanis. Selleks, et oleks energiat seigelda, tuli minna tankima:

San Franciscos!

Olime plaani võtnud külastada Alcatrazi vanglat, millest oleme näinud filme ja lugenud materjale. Endine kurikuulus vangakompleks asub eraldatud saarel, kuhu tuleb San Franciscost praamiga sõita. Sõit kestab umbes 10 minutit ja on varustatud imeliste vaadetega.

Alcatraz:

Võtsime giidiga tuuri ning lisaks veel audiotuuri, mis viis läbi vangla erinevate ruumide ja kus giidiks oli "endine vangivalvur" ja taustal kõlasid "ehedad" vanglaruumide helid ja inimeste hääled. Kõhe ja tõenäoliselt üks huvitavamaid tuure mu senises elus - imehästi tehtud!

Nõrganärvilistel, nagu mul endal, jättis süda paar lööki vahele, kui sellele konkreetsele vangikongile lähenesin. Mis on aga näidatud on see, kuidas vang tegi käepärastest materjalidest võltspea ning ise öösel läbi seinas oleva augu põgenes (mida ta oli väga pika aja jooksul lusikaga laiemaks õõnestanud, et sealt läbi pääseda):

Põgenemine pandi toime mitme vangi koostööna. Põgenenud vangid jäidki kadunuks.

Tõesti palju huvitavaid fakte saime teada ning üldse elu-olust vanglas. Väga-väga põnev kogemus!

Mingitel hetkedel oli ikka kõhe ka muidugi.

Tutvustati ka hobisid, millega vangid hakkasid tegelema (nt maalimine, heegeldamine jms). Ühe faktina toodi välja, et väga suur hulk vangidest heegeldas oma vangistuse ajal.

Liigume vangide õuealale:

Kaspar on vangide õuealal, kus vangid veetsid tunde ka väga kõleda ja külma ilmaga (nagu seda oli nt meie külastuspäeval). Nad ei olnud kohustatud seal koleda ilmaga olema, aga sageli valisid ise selle võimaluse, sest see oli ainuke keskkonnavahetus, mida nad said.

Eraldi olid välja toodud ka kõige kuulsamad vangid läbi ajaloo, Al Capone muidugi teiste seas:

Tegemist on suure hoonete kompleksiga, sest töötajad ja vanglaülem elasid kõik oma peredega sellel samal saarel, kus oli olemas nii kool kui ka pood jms. Minu üllatuseks leidsin saarel vabas looduses kasvavad kalla lilled:

Vanglatuur jättis tõesti sügava mulje! Peale tuuri, sisemaale tagasi jõudes, sõitsime ühe väiksema mäe tippu, et veel korra vaadet San Franciscole imetleda:

Ning seejärel võtsime suuna Stanford University suunas, sest ma tahtsin selle linnaku oma silmaga ära näha.

Standford University peahoone:

Koju lendasime öise lennuga ning peale kõike seda oli koju jõudes tunne nagu oleksime rongi alla jäänud - ikka väga väsinud oli olla. Kaspar pidi aga nädala alguses uuele tööreisile lendama ja mina jäin koju tööd ja ettevalmistusi tegema, sest külla on oodata perekonda Eestist.