Sisustustuur elutoas, köögis ja söögitoas - I osa

 

Kodu on meil juba mõnda aega sisustatud, seega tundus paslik seda nüüd ka siin koos teiega jagada. Meil on suur kodu (107m²) ja seega otsustasin kodutuuri jagada osadeks. Alustagem siis põhiruumidest ehk elutoast, köögist, söögitoast ja rõdust, mis on põimunud omavahel justkui üheks suureks tervikuks (kollane osa plaanil):

Eelmisel suvel siia korterisse kolides, oli meil olemas kogu mööbel söögitoa jaoks, tv ja tv- alus ning veel nipet-näpet, aga see oli ka kõik. Seega suuremad asjad tuli siia korterisse alles osta ja sisustada mulle meeldib (väga!). Meie kodus on väga palju valgust. Tahtsin, et sisustus elutoas jääks pigem hele, aga mitte päris valge-valgel, sest kui aus olla, siis ma kardan valgeid diivaneid. Ma olen nimelt hirmus kobakäpp ja ajan pidevalt midagi diivanile ja mõte valgel diivanil nt veiniklaasiga istumisest paneks mul juba käed värisema ja siis hakkavad asjad juhtuma. Lisaks mulle meeldib, kui ruumis on natuke kontraste, see teeb ruumi huvitavamaks ja toob esile erinevaid dimensioone. 

Ma ei ole ühtegi päeva oma elus sisustamist õppinud ega peagi end selles vallas mingiks eksperdiks. Küll aga on see midagi, mis mulle kohutavalt meeldib ja võib öelda, et see on justkui kirglik hobi. Iga ese meie koju on valitud ülima hoolikusega, mitte miski ei ole siia kolinud "lihtsalt niisama". Vabadel hetkedel armastan ma vaadata sisustussaateid ja sisekujundajate näpunäiteid ning nippe. Jälgin YouTube-s päris mitmeid kanaleid, kus elukutselised sisearhitektid ja sisekujundajad räägivad tehtud töödest ja kogu sellest teooriast ja taustast, mis nende projektide taga on. Mind paelub see väga ja eks olen endalegi üht-teist kõrva taha pannud ja mõningaid põhimõtteid meie kodus rakendanud. 

Kodu on minu jaoks püha, see on koht, kus peab olema hea olla. Me oleme Kaspariga mõlemad üsna kodukesksed inimesed ja naudime enda loodud keskkonda siin väga. Loomulikult mulle meeldib, kui kodu on ilus, aga eelkõige peavad sinna valitud mööbliesemed olema elanike jaoks praktilised. 

Lisaks ei meeldi mulle valida liiga hinnalist mööblit, sest siis ma tunnen jällegi suurt survet midagi vigastada, ära lõhkuda või maha ajada. Mulle meeldib, kui esemed on mõistlikus hinnaklassis ning, kui midagi peaks ka nendega juhtuma, siis sellest ei ole midagi hullu. Ma olen arvamusel, et oma kodus peab olema mugav ning selles paiknevad esemed ei tohiks tekitada lisastressi.

Asugem siis aga tuuri juurde!

Meie kodus puudub esik. Lõuna-Floridas ei ole selle esikuga eriti midagi peale hakata. Uksest väljud nende riietega, mis sul seljas on, sest väljas on alati suvi. Jalga paned kerged suvised jalanõud ja nende jaoks piisab tõenäoliselt pisemast restist või kapist välisukse juures. Meiega kolisid nii kapp kui ka rest Houstoni kodust kaasa ja leidsid oma koha söögitoa osas, mis meid sugugi ei häiri. Pildi paremas servas on välisuks ja selle kõrval söögituba ning vastu seina asubki õhuke kapp jalanõudele (IKEA). See on täiesti geniaalne kapp, mis on ideaalse kõrgusega, sest uksest sisenedes saab sinna peale kohe võtmed ja muu käepärase ära panna. 

Kogu söögitoa mööbel kolis meiega koos Houstonist uude koju. Enam ma tumedat lauda ei ostaks, sest see näitab kõik näpujäljed halastamatult välja, aga 5 aastat tagasi ma paremini ei teadnud ja vaatasin, et oi, kui ilus laud. Söögitoa toolid on heleda tekstiiliga kaetud ja meiega olnud juba viimased 4,5aastat. Toolid on säilinud imeilusad kogu selle aja, lisaks on need ka ülimugavad. Siia tuppa ostsimegi juurde vaid põrandalambi, sest ma ei salli laevalgusteid ja nii ongi meie kodus igal nurgal  sellised mahedamad meeleoluvalgustid: 

Lisaks ostsin söögilauale ka kaunistuse ja valmis see ruum saigi:

Välisuksest teisele poole jääb köök, mis on üsna suur ja mõnusalt avar. Köögi tööpinnaks on valge tehiskivi (kvarts) ja see on kõige andestavam tööpind, millega olen eales kokku puutunud. Uskumatult lihtne on puhastada ja ilusana hoida. Armastan seda tööpinda ja päris kindlasti paigaldaksin võimaluse korral selle ka enda tuleviku unistuste koju. 

Lisaks on köögis meil mahukas saar, millest olin alati unistanud. Saare all on lisakülmik veinidele ja muule joogikraamile ja mahukas kapp. Saar annab suurepäraselt tööpinda juurde, kus toitu valmistada ja see on koht, mille ääres sööme sisuliselt kõik oma eined. Olin alati köögisaarest unistanud ja tahtsin teada, kas see on mingi ülepaisutatud hullus tänapäeva sisustusmoes või on see tõepoolest nii praktiline köögi osa, millele kõik sisekujundajad kiidulaulu laulavad. Jah, see on tõepoolest ülimalt praktiline. Ilmselgelt vajab see omajagu ruumi köögis ning ruumi meie kodus jagub küllaga. Ostsime saare äärde ülimalt mugavad pukid ja võin käsi südamel öelda, et köögisaar on mul üks suur lemmikutest meie kodus.

Saare all on lisakülmik veinidele ja muule joogikraamile:

Köögi juures on teiseks totaalseks lemmikus meie sahver ehk pantry, kus hoian kõiki toiduained, mis ei pea külmikus olema. Tegemist on maast laeni kõrge kapiga, mis ongi mõeldud toiduainete hoiustamiseks. Olen aastate jooksul ostnud IKEA-st kuivainetele mõeldud hoiukarpe ja kõik kuivained, pähklid, müsli jms nendesse pannud. Nii on hea näha, mis meil on ja mis hakkab otsa saama. Lisaks meeldib mulle esteetiliselt puhas välimus. Olen paras organiseerimishull ja ma ei salli erinevas suuruses poepakendeid, mis tekitab visuaalse segaduse kapis. Olen meie sahvriga ülimalt rahul ja sellest ajast alates, kui selle eelmise suve lõpus ära organiseerisin, ei ole olnud tarvis seda kordagi koristada - organiseerimise suur võlu!

Organiseerimisprotsess sahvris: mõtlesin oma süsteemid läbi, ostsin vajalikud tarvikud ja paigutasin asjad riiulitele:

Ka muud köögikapid on meil päris mahukad ning mulle meeldib, et kõigel on oma koht. Olen teatud asjades paras pedant ja nii ongi, et meil on peamiselt ainult valged nõud. Mulle meeldib, et kui teen kapiukse lahti, siis on kõik nõud ühte moodi ja silmal on kohe hea vaadata. Loomulikult mulle meeldib ka lauda kattes, et kõik on ühtne ning toit läheb valgetes nõudes lausa särama. Lisaks on valgete nõude puhul väga lihtne serveerimisnõusid (või ükskõik mida) juurde soetada nii, et kõik sobivad omavahel kokku. 

Kolmas suur lemmik siin köögis on vaieldamatult meie segisti ja valamu (ja muidugi ka prügihunt). Need on suured ja mugavad. Ma ei ole mingi eriline kokkaja, aga selles köögis on tõesti mugav ja hea toimetada. Ma ei osanud Eestis elades sellisest köögist unistadagi ja olen väga tänulik, et meil on avanenud võimalus seda kõike siin kogeda ja nautida.

Köögist edasi on elutuba, mis sisuliselt ongi üks suur terviklik ruum:

Kohvilaud ja konsoollaud on valitud samast sarjast, kuid pisut erineva disainiga ning ka katteplaadid on erinevate värvidega (kohvilaud valge, konsoollaud hall). Olen nendega ülimalt rahul:

Elutuba on põhiliselt valge ja halliga ning värvitäpiks on valitud Kaspari lemmikvärv - kollane.

Teleri kõrvale ostsime juba varasügisel suure puu (kunst), mille tüve ümber kerisime pisikesed tulekesed. Õhtusel ajal tekitavad need tuled väga hubase meeleolu.

Kohvilaual vahetan vastavalt tujule/aastaajale/sündmusele küünlaid ja temaatikat. Pildil nt EV sünnipäev:

Elutoast viib avarale rõdule, mida kasutame igapäevaselt:

Vaade rõdult:

Õhtune vaade  rõdult:

Järgmisel korral juba järgmised ruumid :)

Meie esimese (Houston, Texase) kodutuuri saad näha SIIT

Esimese kodu vannitoa uuenduskuuri saad näha SIIT

Meie esimest Florida kodutuuri saad näha SIIT

Eelmise nädala lõpp

Eelmise nädala lõpp oli hästi tore. Reedel saabus meile täiesti ootamatu üllatuspakk meie Houstoni sõpradelt Jessicalt ja Timilt, kes käisid hiljuti Hawaiil reisil ja saatsid meile sealt igausugust head kraami. See oli nii ootamatu ja nii tore, et tuju oli kohe mitmeks päevaks hea. Suhtleme nendega aktiivselt ja teeme aeg-ajalt pikemaid Skype kõnesid. Pühapäevase kõne ajal kuulsimegi täpsemalt nende reisist ja elasime sellele kaasa. Hawaii on nimelt minu üks suur unistuste sihtkoht samuti, kuhu ühel päeval reisida.

Reede õhtuks oli meil restorani laud kinni pandud, sest ees ootas kohtinguõhtu. Oleme viimasel ajal nii töösse end matnud, et otsustasime midagi toredat vahelduseks teha. Meil on siin välja kujunenud juba üks lemmikkoht, kuhu läksime nüüdseks lausa kolmandat korda juba. Restoran asub kodust vaid 10-minuti jalutuskäigu kaugusel ja seal on tunne nagu viibiksid džunglis. Muusika mängib valjult ja meeleolu on ülev. Meil oli väga-väga lõbus õhtu!

Kaspar sai mu roosat maski laenata, et tal outfit omavahel sobiks:

Laupäev oli ikka traditsiooniline rannapäev nagu juba välja on kujunenud. Teen aga võileivad ja snäkid meile külmakotiga kaasa ja nii veedamegi pool päevast rannas mõnuledes.

Pühapäeval käisime pikemal jalutuskäigul. Ilm oli täpselt paras, mitte liiga kuum. Nautisime meie kodulinna ilusaid tänavaid ja head seltskonda ja nagu meil kombeks  - arutasime asju.

Olete te nii pirakat puud varem näinud?

Ilusat nädala algust!

Elumärk

Annan endast üle pika aja märku ja ega siin mingit suurt saladust hetkel ei olegi muud kui, et tegelen ainiti oma doktoritöö kaitsmiseks valmistumisega. See ei tähenda seda, et ma päevas 12h järjest ainult kaitsekõnet valmistaksin ette, aga üsna suur arv tunde päevast läheb sinna alla küll. Ilmselgelt on tegu mu elu kõige olulisema kaitsekõnega ja seda just üleöö ette ei valmista. Sellest enam aga tähendab see seda, et kogu mu mõttetegevus ja olek on haaratud vaid sellest ühest. Maikuu on äärmiselt stressirohke ja see on vaja lihtsalt üle elada, ei muud.

Minu doktoritöö on kirjastuses raamatuks trükitud. Seitse aastat ja 158 lehekülge: 

Lasin oma sõbrannal ühe raamatu ka postiga siia saata, et saaksin seda nuusutada ja käes hoida. Ühel laupäevaõhtul tuli Kaspar tuppa ja ulatas mulle paki. Teadsin kohe, mis see on. Pisarad voolasid ojadena. Ma ei oska isegi sõnadega kirjeldada, mis tunne oli päris enda raamatut käes hoida:

Nädalavahetustel oleme muidugi rannas käinud ja proovinud ka puhata. 

Õhtuti teeme Kaspariga koos trenni:

Nädala sees käisin igapäevaselt ka naabrinaisega kõndimas, kuniks ta eelmisel  pühapäeval kahjuks ära kolis. Samuti tegime ühiseid veiniõhtuid, mis olid hiiglama head närvirahustused!

Suures pildis aga on nii, et elan ja hingan hetkel vaid selle ühe kuupäeva – 7.juuni valguses ja on üsna tõenäoline, et käesoleval kuul satun blogi kirjutama pigem harvem, kui tavapäraselt.

Teie aga nautige suvesoojust! :)