Tulge avastama!

Olete pikast tööpäevast väsinud ja tahaksite natuke vaheldust ja tuulutust? Mul on selle jaoks täpselt paras ravim olemas. Siduge ketsipaelad korralikult kinni ja tulge aga kaasa! 

Viin teid mõnusale jalutuskäigule, mis saab alguse meie kodust:

 Oleme kõndinud umbes 3 minutit ja on aeg ületada teed, mis on ühtlasi ka meie uue kodulinna peatänav Las Olas. Ärge muretsege, me peamegi vaid korra autoteed ületama ja korra raudteed, aga kogu ülejäänud rada kulgeb mõnusalt lookleval kõnniteel mööda jõge.

Las Olas vaatega paremale:

 Las Olas vaatega vasemale:

 Umbes 4 minutit peale koduuksest väljumist oleme jõudnud jõe äärde ja mööda seda teed hakkabki meie mõnus jalutuskäik kulgema. Tulge aga kaasa ja hoidke silmad lahti ja meel ergas, sest mul on tunne, et me võime oma teekonnal ka omajagu metsikut loodust kohata.

Nonii, oleme vaevalt saanud 5 minutit kõndida, kui kohtamegi esimest loomakest - Härra Krabi! Temaga me oleme siin nii mõnelgi korral tõtt vaadanud, aga tavaliselt vudib ta kiiresti külg ees minema, kui ma liiga lähedale kipun minema:

 Jätame Hr. Krabiga selleks korraks hüvasti ja jätkame oma jalutuskäiku mööda looklevat rada:

 Kaspar lustib vahepeal meie joogipudeliga. Vesi on aga hädavajalik kaasa võtta, sest hoolimata sellest, et kell on umbes 18 õhtul, on väljas siiski 31 kuumakraadi:

 Kõrged majad, mida te näete, on kortermajad (paljud sellised üürimajad, nagu meil):

Saage tuttavaks, tema on Diego! Ta elab siin ja me kohtume temaga päris mitu korda nädalas, seega tundus igati paslik talle ka nimi anda. Diego on kõige suurem iguaan, keda me oma kodukandis oleme kohanud. Ta on väga julge, rahulik ja mulle tundub, et ka sõbralik. Ta näksib rahumeelselt värskelt niidetud muru, peesitab suurema kuumaga kõrgetes puulatvades ja tuleb aeg-ajalt puu otsast alla jalutama, sööma ja käib jões ujumas. Diegot ei maksa kindlasti karta, vaid rõõmustada, et ta meie teekonnale sattus. 

Oleme jõudnud kõige uuema üürimajani meie jõeäärsel jalutuskäigul. Tegemist on tõeliselt uhkete korterite ja vaadetega:

Meie aga liigume selle uhke kortermaja juurest edasi. Ületame raudtee ja oleme justkui uues (tegelikult vanas) maailmas. Tegemist ongi sõna otseses mõttes Vana-Fort Lauderdale alaga:

Vanadest majadest on tehtud muuseumid ja kohvikud:

 Eemalt näeme kollaseid veetaksosid, mis praeguse olukorra tõttu ilmselgelt ei tööta.

 Korraga on tunne nagu oleksime eelmisse sajandisse astunud, isegi kellaaeg on vale.

 Nüüd aga sammume eelmise sajandi meeleolust välja, rohkem tänapäevases suunas:

Jõgi võtab korraliku kurvi sisse:

 Meeletult ilusa vaatega kohvik otse jõe ääres, valgete linadega ja puha. Siia peab küll tulema!

 Vaade jõele kohviku poolelt: 

 Meie kõnnime aga edasi. Nüüd on näha jällegi järjest rohkem kortermaju, mis pole ehk kõige moodsamad, aga ilus vaadata ikka.

  Lõpuks jõuame ühte tillukesse parki, kus oravad ajavad oma asju ja veelinnud elavad oma elu:

 Oleme juba 40 minutit kõndinud, ongi paras aeg ots ringi keerata ja kodu poole tagasi hakata minema.

Kookospalmid:

 Rikkam rahvas elab sellist elu, mitte ei jaluta niisama mööda tänavaid :D

 Hakkame kesklinna tagasi jõudma:

Koduteel kohtume veel ühe sõbrakesega. Neid rohelisi iguaane liigub siin väga palju ringi. Ajavad rahulikult oma asju ja sageli on isegi nende beebisid näha.

Päikese loojumise ajaks jõuamegi ilusti kesklinna ning ühtlasi ka koju tagasi:

 Loodetavasti saite mõnusat vaheldust ja tuulutust selle jalutuskäiguga :)