35

Sain eelmise kuu lõpus 35. Olin alati arvanud, et see on vanus, kus peaks juba midagi suurt saavutatud olema, kus peaksin olema Keegi. Kes, ei tea täpselt isegi, aga Keegi. See mõte kummitas mind juba mitu aastat ja mida lähemale number liikus, seda enam hakkas tunduma, et ma ei jõua sinna, kuhu olin mõelnud. Mingil hetkel sain aru, et need mõtted tekitavad minus halva tunde, sest mitte midagi pole ju halvasti. Olen omajagu saavutanud ja elan väga head elu. Olen õnnelik inimene, olen abielus enda lemmikinimesega maailmas ning mind ümbritseb toetav pere ja väga head sõbrad, kes on nagu teine perekond. Alati saame latti iseenda jaoks nihutada aina kaugemale ja kaugemale, aga vahel on vaja ka endaga rahu teha ja seisatada ja vaadata, kui kaugele oled tulnud ja sellisel hetkel võib tunduda, et see ongi täiesti piisav. Olen uhke enda üle ja rahul saavutatuga.

Augustis hakkasin suuremat rõhku ka enda tervisele panema ja võtsin eesmärgiks end paremini ja tervemana/ tervislikumana tunda. Hakkasin aga vaikselt liikuma ja muutsin enda toidulauda järjest tervislikumaks. Tunnen ennast peaaegu 4 kuud hiljem suurepäraselt ning kehalt on kaotatud liigsed 7 kilo, mis muutsid enesetunde raskeks ja olemise loiuks. Tegin iseendale suurepärase juubelikingituse, tunnen end tervislikult ja kergemana, energiat ja positiivset meelt on rohkem. Olen ülirahul selle otsusega, mille iseenda jaoks suvel tegin.

Sünnipäevahommikul laulis Kaspar mind üles ning puhusin tordilt küünlad. Tordiks olid glasuuritud sõõrikud, millest olin juba nädalaid unistanud. Laud oli kaetud ja kaunistatud, roosid ja kingitused ning lakkamatud kõned perelt ja sõpradelt. Olin nii liigutatud, et nii palju kõnesid ja õnnesoove tuli!

Mu lemmiklilled on valged roosid. Olin väga liigutatud kui lisaks Kasparile saatsid roosikimbu ka ema ja õde ning mu kallid tüdrukud Tartust saatsid uhke kimbu lausa kulleriga ukse taha!

Peale hommikusööki teatas Kaspar, et pean kell 12:30 aktiivses riietuses valmis olema ning 18:30 pidulikus riietuses olema. No sellist asja ei pea mulle mitu korda ütlema! Ma armastan üllatusi ja olen alati seiklusteks valmis. Panin aga trenniriided selga ning liikusime autosse. Sõitsime sisemaa poole ning ühel hetkel peatusime suurema veekogu ees - sain koheselt aru, et oleme tulnud alligaatoreid paadiga vaatama! Olen sellele ammu mõelnud ja nüüd saame selle ära teha! Lisaks meile oli mootorpaadis veel üks paar Kanadast ning kapten, kes palus meil müra summutavad klapid pähe panna ning sõitu nautida. Üsna peatselt nägimegi, kuidas esimene alligaator väga julgelt meie poole ujus ning end Kaspari kõrvale paadi küljele paika sättis. Nägin, et Kaspar on veidi krampis ja ega mul endalgi oli värin sees. Kapten rääkis huvitavaid fakte alligaatorite kohta ning sõidutas meid mööda veeteid edasi. Nägime mitmeid erinevaid alligaatoreid ja ühte suurt kilpkonna. Kogu elamus oli täiesti super.

Koju jõudes lõime end lille, mida ootasin elevusega, sest olin eelmisel nädalal endale juubeliks uue kleidi ostnud. Taaskord oli mulle üllatuseks, millisesse restorani me suundume. Viimastel aastatel on meie kesklinna kerkinud päris mitu kõrgema otsa restorani ja oleme neist vaid mõned jõudnud ära proovida. Sünnipäeval viidi mind restorani, mis asus sõna otseses mõttes kõrvalmajas, mitte kaugemal kui 50m meie kodust. Uksest sisse astudes olin juba vaimustuses, kogu atmosfäär oli imeline. Ma armastan end üles lüüa ja peenesse restorani minna, naudin selliseid õhtuid väga. Ma pole kunagi varem aga sellise tasemega teenindusega kokku puutunud, see oli totaalselt teine tase. See oli nagu meelelahutus ja teenindus kaks ühes! Keeruline on sõnadesse panna, aga õhtu ületas kõik mu ootused! Meil oli tohutult lõbus õhtu.

Mingil hetkel tuli meie teenindaja ja ütles, et teeb oma 2009 aasta reliikvia seebikarbiga meist ühe pildi. See oli nii naljakas moment, et pidime endale toidu kurku tõmbama :D Selliseid meelelahutuslikke momente oli õhtu jooksul omajagu ja nalja sai ikka kõvasti.

Kaspar kinkis mulle imekauni koti minu uue talvemantli juurde. Veedame detsembri Eestis ja talvemantel ning uus kott saavad juba lähipäevil kasutust :)

Loomulikult oli sünnipäeva parim kingitus see, et Kaspar võttis endale vaba päeva ja saime selle mõnusalt koos veeta. Ise võtan igal aastal enda sünnipäeva ajal nädala puhkust välja, see on justkui kingitus iseendale. 

Ootusärevus vol 10 ja külaline Eestist

Eelmisel nädalal käis meil külas Kaspari onupoeg, kes on temast 10a noorem. Gerth oli tööasjus USA-s ning soovis vabadel päevadel meile külla tulla. Panime kõik tema tulekuks valmis ja jäime teda põnevusega ootama. 

Panin ta toa ja vannitoa valmis nagu ikka enne külalisi:

Mul on igaks juhuks teises vannitoas alati olemas ekstra väikesed hambapastad ja ekstra hambaharjad juhuks, kui keegi külalistest maha unustab.

Tegime ahjus kartulivormi ja aedvilju, et lõunasöögid oleks kaetud ja ei peaks liialt mõtlema:

Näitame sugulasele esimesel õhtul Miami Beachi ja Miami linna - ta oli kõigest vaimustuses, sest polnud ei Floridas ega ka USA-s varem viibinud. Peale paari tundi siin arvas ta, et elame paradiisis. 

Miami South Beach

Gerth jooksis suure rõõmuga sooja vette muidugi:

Loomulikult käisime ka kuulsal Ocean Drive´l:

Peale jalutuskäiku suundusime Miami kesklinna õhtusöögile ja vaaterattale:

Kaspar ja Gerth pole mitte ainult sugulased vaid ka väga head sõbrad, kes omavahel igapäevaselt suhtlevad. Kui te küsite, mida nad siin pildil teevad, siis mul pole aimugi:

Meil oli väga lõbus õhtu koos! Päev oli aga pikk ja tuli kodu poole suunduda. Mind ootas ees varajane äratus, sest ees ootas koolitus, mille pidin varahommikul läbi viima.

Järgmisel päeval tutvustasime talle meie kodulinna ning käisime õhtul peale tööpäeva kõik koos väljas erinevates baarides, kus ühes oli isegi elav muusika. Meil oli tõeliselt tore õhtu!

Turist uudistab rannas kuuske:

Ühe baari lett oli sõna otseses mõttes tänaval, kus oli hea inimesi ja elu tänaval jälgida:

Kuna elame kesklinnas, siis õhtu lõppedes jalutasime koju ja tegime koduaias veel ühe piljardimängu:

Päevasel ajal tegime meie Kaspariga tööd ja Gerth tutvus meie maja jõusaali ja aiaga ning nautis elu:

Mõne päeva möödudes oligi aeg Gerth lennujaama viia, sest vaba põli oli lõppenud. Väga tore oli koos kvaliteetselt aega veeta.

Tere tulemast meie koju!

Maja, kus elame on küll sama, aga korter on uus, mis tähendab, et korrus ja asukoht ja planeering on teised. Meie korter on peegelpildis planeeringul nähtavale korterile. Korter ise on suur - 114m2 ning ruumi rohkem kui küllaga. Väga suureks boonuseks selle korteri puhul on, et magamistoa seina taga asub panipaik, mis tähendab seda, et läbi ei kostu naabrite hääled, mis võivad teinekord kortermajas reaalsus olla. Samuti on suure magamistoa ja elutoa vahel riidekapp, mis summutab helisid ehk siis kui soovin minna varem magama ja Kaspar vaatab veel telerit, siis ma ei kuule magamistuppa mingeid helisid.

Paigutasime kõik oma asjad ära ning tegin natuke elamisest pilte. Magamistoas pildistasin päevasel ajal ja õhtul:

Magamistuba on hiigelsuur. Ostsime sinna suure vaiba ja seinamaale ja ilmselt tuleb midagi veel, aga hetkel jääb nii.

Magamistuppa viib justkui selline koridor, millest avaneb kaks ust kahte erinevasse kappi ning üks uks vannituppa. Mulle meeldib, et see on justkui omaette maailm ja elutoast ei astu otse nö voodisse.

Kapp ei ole kuigi suur, aga kuna korteris on kokku 3 kappi riietele ja 1 eraldi kapp rätikutele, siis pole mingit probleemi. Pesukorvi hullumaja ignoreerige, sest loomulikult läks meil esimesel nädalal nii pesumasin kui ka kuivati katki ja uute masinate saabumine võtab mõned päevad aega. Meil on see juba tavaks saanud, et kolimise ajal juhtub esimesel nädalal palju "elu".

Meie magamistoa juurde kuuluv vannituba:

Panin vannituppa ka väikese lambi, et kui just gestapo valgust pole vaja, siis saab nt öisel ajal vms mahedama valgusega sinna minna.

Nüüd seisame magamistoa tsoonist elutuppa viiva ukse lävel:

Kaspar täiendas enda baari uue karahviniga:

Elutoas mingeid muudatusi mööbli vm osas ei ole. Panin vaid jõulukaunistused välja:

Elutoast teisele poole jääb köök ja söögitoa osa ning keskel paistab välisuks:

Köök ja söögituba:

Kööki tegin taaskord kohvibaari:

Kui magnetid saavad külmikule, siis tekib ka kodutunne. Iga magnet on valitud suure hoole ja armastusega kõikidelt meie reisidelt alates aastast 2016:

Korteri teises diivas on kontor/ külalistetuba, koridor, milles on pesumasin ja kuivati ning teine vannituba:

Kontor on meil taaskord jagamisel nagu eelmises koduski. Nii on päris tore tööd teha tegelikult.

Tööarvutis on mul Eesti ajatsoon, et ma kohtumiste jms aegu segi ei ajaks:

Seistes kontori uksel jäävad vasakut kätt pesumasinad ja paremat kätt vannituba:

Olen meie kodukesega väga rahul ja üpris harjunud juba siin. Kuna toimetame mõlemad kodukontoris, siis on hea, et ruumi ja õhku on tavapärasest rohkem. Magamistuba ja kontor asuvad üksteisest nii kaugel, et mina oma öiste loengutega ei sega Kasparit ja üldse on tore, kui töö tegemiseks on oma kindel ruum - see seostub meile ainult tööga ja sinna tuppa sisenedes on momentaalselt töömõtted peas.