Tüdrukutega Ahvenamaal

Me olime juba ammu sõbrannadega plaaninud tüdrukute reisi ja nüüd oli aeg käes, et reisile minna. Sihtkohaks oli Ahvenamaa (keegi meist ei olnud seal varem käinud). Niisiis tulid mu parimad sõbrannad Tartust bussiga Tallinna (kõik kolm elavad Tartus) ja me võtsime nad bussijaamast peale, et liikuda reisisadamasse. Plaan oli minna krusiisilaevale, mis teeb Mariehamni sadamas peatuse ja laseb meid varahommikul kell 4.25 laevalt maha.

Esimesel õhtul laevas oli meil peen õhtusöök, mida nautisime väga. Kõigil oli tuju üleval, sest käes oli kaua oodatud sõbrannade puhkus!

Hommikul kell 4.25 tegi kruiisilaev kiire peatuse ning lasi meid Ahvenamaal maha. Niisiis võtsime suuna kesklinna poole. Kell oli alles pool ööd ja inimesed oma kodudes alles magasid. Meie olime aga reipalt juba väljas ja põristasime oma kohvriratastega inimeste akende all.

Viisime esimese asjana enda asjad hotelli ja rentisime rattad, millega järgnevad päevad ringi kihutasime. Rattateed on seal taevalikud, kõik on omavahel ühendatud ja rattaga on lausa lust ringi tuisata ja aeg-ajalt oma rattakella helistada. Võtsime rattad ja läksime saart avastama.

Uudistada oli tõesti palju ja vahel meeldib mulle reisidel seda teha nö vanaaegsel viisil, kus võtan suure paberkaardi ette ja siis selle järgi liigume - harrastasime seda ka sellel reisil ja leidsime kõik vajalikud kohad üles. Kogu meeleolu oli lapsepõlvest pärit lastesaatest, mille nime ma ei mäleta, aga kus tegelasteks olid Tjorven ja tema koer Pootsman.

Avastasime oma velotaksodega kolme erinevat saart - rohkem rattaga ei jõuadnudki, siis oleks pidanud juba autoga ringi uudistama. 

Jana leidis imearmsa kohviku Cafe Viktor Mariehamni kesklinnas, kus veetsime küll vist lausa tunde...

Päeva peale suundusime meie hotellituppa pesema ja puhkama. Esimene päev oli olnud pikk ja emotsioone palju. Nii sai õhtul uuesti velotaksoga linnapeale tiirutama minna.

Ühel vihmasemal päeval käisime ka kahes erinevas muuseumis, mis olid väga põnevad. Samuti külastasime kohalikku veekeskust, kus julgemad meist (mitte mina) lasid veetorudest alla. Lustisime veekeskuses ja mõnulesime kõikides (kahes!) saunades, kuniks kõik sisemised patareid olid tühjaks kulutatud.

Puhkepaus!

Lõunapaus!

Ühel õhtul otsustasime, et ostame poest toidud ja sööme hotellis õhtust. Istusime terve õhtu hotelli fuajees, jutustasime ja naersime nii, et pisarad voolasid. See oli üks lõbusamaid õhtuid kogu reisi vältel. Kuna tunneme üksteist juba 16 aastat, siis nalja saab alati palju kui koos oleme, lihtsalt mõnel korral saab seda kohe ekstra palju.

Ühel päeval otsustasime rattamatkale minna. See oli ainuke päev, kus saime ka korralikult vihma, aga meid see ei morjendanud, sest olime ilmateatega kursis ja kilejoped/ keebid kaasas.

Peale nelja päeva taaskord laevas tagasi ja suund kodu poole. Oli tõeliselt mõnus pikemalt koos olla, jutustada, naerda, kaarte mängida, avastada uusi kohti ja lihtsalt nautida.

Suvepuhkuse avalöök

Väga palju elu on vahepeal peale tulnud ja pole olnud energiat, et blogi kirjutada. Kevad oli üsna hullumeelse tempoga ning tõi omajagu elumuutusi. Nüüd, kui suur suvepuhkus on peal ja on lõpuks aega ja mahti nö kainelt mõelda, siis tabasin end mõttelt, et kas enam üldse ongi mõtet ja ehk peaks blogile ametliku joone alla tõmbama. Elu on selgelt näidanud, et teatud perioodidel ma kirjutama ei jõua. Sõbranna just küsis ükspäev, et kas ma enam ei kirjuta... puhkuse ajal on energiat ja mahti rohkem ja tegemisigi palju ja põnevaid ja võiks ju need kirja panna, et kasvõi endalgi hiljem tore lugeda. Nii siis tuligi otsus, et puhkuse ajal veel kirjutan ja sügise saabudes siis vaatan, kas paneme ametliku punkti sellele asjale.

Mul on aastas väga palju puhkusepäevi ette nähtud ja lõviosa nendest võtan välja just suvel. Hetkel ongi käsil suur suvepuhkus ja selle 2,5 nädala jooksul, mis ma olen puhkusel olnud, on jõutud juba väga palju ära teha. 

Juuli alguses käisime Õllesummeril koos õe ja õemehega, kohtusime seal paljude tuttavatega ja veetsime ülimõnusalt koos aega:

Samuti veetsime aega pere seltsis maal ning juuli esimestel päevadel tähistasime ka Kaspari vananemist pereringis. 1. juulil, kui Eestisse jõudsime, ootas õe juures tore üllatus:

2. juulil tähistasime kogu perega Kaspari sünnipäeva:

Suvepuhkus tõi kaasa ka kirsilaadungi maal:

Ema juures:

Ühel laupäeval tegime naisteõhtu ema ja õega - ikka kolm tiiru saunalaval ja mitu pudelit head veini :)

Ühel õhtul tegime ema juures maal lõkkeõhtu. Meil on õega muidugi jutustamist alati väga palju:

Kaspari maal:

Juuli esimeses pooles tulid meile külla meie Houstoni sõbrad Tim ja Jessica. Näitasime neile Tallinna imelisi kohti ja nad olid kõigest lummatud. Saame nendega igal aastal kokku ja norisime neid juba ammu selles osas, et nad polnud kunagi varem Eestisse jõudnud (nad on jõudnud Lätti, Leetu, Soome). Küllap neil sai meie norimisest villand ja seetõttu otsustasid meile külla tulla.

Viisime nad muidugi seapraadi ja hapukapsaid sööma:

Okupatsioonide muuseumis:

Meil saab koos alati väga palju nalja ja ega ka seekord selle poolest ei erinenud. Olgugi, et koos olemise aeg oli üürike, siis oli see väga tore!

Kui Tim ja Jessica ära läksid, siis polnud aega niisama vedeleda, vaid mul tuli kohver pakkida, sest ees ootas kaua oodatud tüdrukute reis!