Ühe vana on teise uus

Oleme viimasel ajal üht-teist katsetanud ja jagan seda nüüd ka teiega. Esimene retsept on tegelikult paljudele „hea vana“ aga meie jaoks üpriski uus avastus ja selle eest peame tänama Merliisi ja Jeffi. Nimelt viimane kord kui neil terve nädalavahetuse veetsime, siis oli ülimalt äge näha, kuidas korraga tehti mitut erinevat sööki ja kõik tehti ise. Merliis pakkis meile veel tohutult suure kotitäie head ja paremat koju kaasa ja see kõik andis ka meile tõuke kokata midagi põnevat. Merliisi kaasa pandud kotis oli muuhulgas enda tehtud hapukapsas ja tundus vaid loogiline sinna korralik lihapraad juurde teha. Ahjuliha olime kord varemalt teinud ja kana nagu ka ei tahtnud. Mõtlesime veidi veel edasi ja tulemuseks saime sellise toidu:

Praeliha

4 suuremat tükki sealiha (u käelaba suurused tükid)

Santa Maria liha üldmaitseaine

Sool, pipar

Õli

Tee nii:

Maitsesta lihatükid maitseainetega ja aseta õliga varustatud kuumale pannile särisema. Prae ühtlaselt mõlemalt poolt kuniks liha on kuldne. Kui liha on valmis, aseta see majapidamispaberiga varustatud potti/alusele (imab liigse rasva endasse).

Krõbedad ahjukartulid

Kartulid

Karulimaitseaine

Basiilik

Vahemere ürdisegu

Oliiviõli

Tee nii:

Koori ja lõika kartulid 6-8ks. Keeda kartulikuubikud poolpehmeks (u 7min). Kurna keeduvesi ära ja aseta kartulid ahjuvormi/plaadile ning raputa peale maitseained ning lisa õli ja sega läbi. Küpseta kartuleid 230C/ 450F ahjus u 20 min või nii kaua kuni kartulid on mõnusalt krõbedad.

Lõpuks saadki mõnusa prae lihast, kartulitest ja kõrvale sobib hapukapsas imehästi. Meie jaoks roog, mida tegime esimest korda ja tulemus sai super! Nüüd on vaja vaid kapsategu ära õppida.

Teine (minu jaoks) uus roog, mida tegin hiljuti on chili con carne

Umbes 5 portsjonit

1 sibul
2 küüslauguküünt
450gr veisehakkliha
0,5 punast paprikat
2 porgandit
0,5 tšillikauna (kui tahad teravat rooga, siis jäta seemned alles, kui ei, siis eemalda)
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl paprikapulbrit
200g purustatud tomateid
100 ml vett
1 sl tomatipastat
1 kaneelikoor
3-4 ruutu 70% šokolaadi (ilma selleta pole tulemus see, mis ta olema peaks)
0,5 tl soola
200g punaseid ube (konserv)
200g kikerherneid (konserv)

Kõrvale sobib riis ja hapukoor

Tee nii:

ü  Haki/pressi küüslauk ja sibul, koori ja tükelda porgandid, puhasta ja tükelda paprika ning tšilli.

ü  Prae veisehakkliha (kõige parem valik selleks roaks) pannil pruuniks ning tõsta liha suurde potti, kuid ära liha üle prae!

ü  Seejärel prae pannil sibul, lisa sellele küüslauk, tšilli, porgand, paprika, vürtsköömen ja paprikapulber. Prae koostisosad läbi ning tõsta liha juurde potti.

ü  Vala lihale ja aedviljadele purustatud tomatid, vesi ja tomatipüree ning lisa sool, kaneelikoor ja šokolaad.

ü  Kuumuta keemiseni ning lase seejärel tasasel tulel irvakil kaane all u 1h 30min haududa.

ü  Enne valmimist lisa oad ja kikerherned ning lase neil 15 minutit kastmes keeda.

ü  Enne serveerimist keeda kõrvale riis ja eemalda kastmest kaneelikoor, vajadusel maitsesta veel soola ja/või suhkruga. 

Mariselt sain eriti mõnusa kinoa salati (üks eriti mehine ports) retsepti:

2-3spl kikerherneid (konserv)

2-3 suuremat redist

1 tomat või mõned kirsstomatid

2 viilu päikesekuivatatud tomateid

1 suur peotäis rukkolat

1-2 spl riivitud parmesani või mõne muu kõva juustu viile

0,5 dl kinoad (kuivainena)

Kaste

1tl oliiviõli

1 küüslauguküüs

0,5 tl mett või agaavisiirupit

Sool

Sidrunipipar

Sidrunimahl

1tl päikesekuiv. tomatite õli

Tee nii:

ü Pese kinoa ja pane keema (1 osa kinoad = 2 osa vett). Keeda kaanega anumas 10-15 min kuniks vesi on sisse imendunud/ära auranud.

ü Pese rukkola ja haki soovi korral pisut väiksemaks ning aseta suuremasse kaussi. Lisa hakitud tomat, pestud kikerherned jm.

ü Valmista eraldi anumas kaste, sega komponendid omavahel.

ü Lisa salatile keedetud kinoa ja sega kõik komponendid koos kastmega läbi. Salat sobib nii soojalt kui külamalt ja säilib kenasti üleöö ka külmikus.

Head isu!

Maile

Organiseerimismootori viies käik

Mul on järgmisel nädalal puhkus, mis tähendab, et käesolev nädal on totaalne hullumaja (töö mõttes). Miljon asja tuleb korda ajada enne puhkusele minekut. Lisaks tuleb palju asja ette ära teha, et puhkuselt tagasitulek infarkti ei tekitaks. 

Kui on teada, et väga kiired ajad ootavad ees, siis panen oma organiseerimismootorile viienda käigu sisse, sest ma tean, kui suureks abiks see mulle on. Üks suurem töö, mis ma ette ära tegin oli toitude valmistamine ja karpidesse pakendamine. Tegin pühapäeval kaks suurt toitu ehk siis üks lõunasöökideks nädala jooksul ja teine õhtusöökideks (et oleks vaheldust). 

Alustuseks läksin aeda patareisid laadima, seejärel tegin endale maailma kõige kiirema lõunasöögi (sparglid ja muna - küpsetusaeg 2,5 min) ja siis hakkas tõsisem valmistumine nädalaks.

Õhtusöökideks planeerisin kinoa-kikerherne salati, mis on üks mu suuri lemmikuid. Teen seda tavaliselt alati, kui Kaspar on tööreisidel (mida ta on ka sel nädalal):

Lõunasöökideks planeerisin neljaks päevaks Kreeka-ahjuroa, mida tegin ühe uue retsepti järgi päris esimest korda elus ja see tuli taevalik!

Kanale ja aedviljadele (brokkoli, porgand, paprika, punane sibul, kirsstomatid) tuli teha spetsiaalne marinaad ning 10 minutit enne toidu ahjust väljumist lisasin plaadile oliive ja feta juustu - taevalik toit!

Panin kõik vajaliku külmikusse valmis - isegi riivitud parmesani salati jaoks. Kuna oli teada, et mu päevad on täiesti hullumeelsed, siis pakendasin lõunasöögid lausa eraldi karpidesse - võta ainult kapist välja ja pane mikrokasse ja valmis! Oi kui tänulik ma endale juba esmaspäeval selle eest olin.

Täna on teisipäev, kell on kohe 16 ja mul on selja taga 11h tööpäev - küll on hea teada, et õhtul ei pea süüa tegema ja tervislik toit on kapist võtta.

Lisaks pesin pühapäeval ära kõik pesud ja tegin kõikvõimalikud muud ettevalmistavad tegevused nädalaks ära nii, et ükski lisaliigutus pinget ei tekitaks - tee oma töö ära, liiguta trennis oma keha ja siis lihtsalt puhka.

Kuidas teie valmistute, kui ees on ootamas hullumeelne periood?

Jaanuari challenge

Alates 15. jaanuarist teeme koos Kaspariga läbi eksperimendi, mis kestab kokku 14. veebruarini. Lõikasime oma menüüst 100% välja nii laktoosi, nisujahu, maiustused ja alkoholi. Peamine põhjus, mis seda tegema ajendas oli see, et meie mõlema näonaha olukord oli päris hulluks läinud. Hoolimata sellest, et kasutame kvaliteetseid näohooldustooteid, oleme nagu kaks puberteeti väga sageli esinevate punnidega. Kui aus olla, siis punnivaba perioodi peaaegu nagu polegi. Uurisime elu ja selgus, et laktoosi välja jätmine menüüst võib näonaha paranemisele tublisti kaasa aidata. Minu jaoks oli see esmapilgul täielik punane error, sest olen piimatoodete fänn number 1. Kohv ilma piimata juua ei kõlba ja kohupiima pugiks ka kahe suupoolega sisse ja Kaspar oma hapukoorega...

Seejärel see vana hea nisujahu. Sai, makaronid, tortillad- kõik levinud artiklid meie igapäevamenüüs. Siiski tundus selle osa menüüst eemaldamine kõige lihtsam (mulle), sest hommikuti sööme nagunii putru, pitsa/torillad on rohkem “pühapäeva toit” ja makaronid on selline “maitseb, aga saan vabalt ka ilma elada” produkt. Kaspar on suur makaronisõber, ent siiski tuligi pigem tema poolt see resoluutne ei, sest kui nisujahu jääb välja, siis jääb välja ja punkt (täisterapastast ta ei arva midagi).

Vahemärkusena pean lisama, et siinsetele piima ja jahutoodetele lisatakse tohutul hulgal säilitusaineid (kuidas muidu saab piim 3 nädalat säilida? Või kuidas maitseb leib ka 7. päeval peale avamist veel värske ja hea?) Kogu see säilitusainete kogus aga ilmselgelt nahale hästi ei mõju, sest Eestis viibides selliseid nahaprobleeme ei esinenud. Tegemist ei ole millegi katastroofilisega, aga siiski on see häiriv ja tekitab ebamugavus eelkõige iseendale.

Loomulikult jääb ka alkohol, kommid, šokolaad, krõpsud jms menüüst välja, sest eesmärk on muuta naha olukorda. Mis siis menüüse üldse alles jääb? Tuleb välja, et väga lai valik head ja tervislikku kraami: salatid, supid, sushi, puder, liha, kala, laktoosivaba piim, taimne piim (mandlipiim), puuviljad, riis, kinoa, kartulid, aedviljad jne jne jne. Alles jääb tegelikult ju õige ja puhas toit, see kütus, mida meie keha tegelikult vajab ja mis olekski normaalne.

Ülim eesmärk on saavutada näonaha parem olukord ja ka keha parem olukord ehk kergem enesetunne. Teeme ju trenni päris tublisti, aga enesetunne on ikka kuidagi raske. Ilmselgelt on siis tegemist “vale kütusega”.

Esimesed kaks nädalat on eksperimendist möödunud ja kuidas need nädalad välja on näinud? Olid need esimesed kaks nädalat põrgupiin või imekerged? Jääge liinile, vastused saabuvad õige pea!

Maile

Organiseerimine - köök

Olen üks hirmus planeerija ja organiseerija, kuid vahel jääb teadmistest puudu ja tuleb anda endale aega, et õige lahendus ise sinuni jõuaks. Ameerika köökidesse on laias laastus alati sisse ehitatud pantry ehk siis maakeeli sahver. Eestlase jaoks kangastub silmade ette kohe selline jahedam ruum, kus riiulid on täidetud moosi- ja mahlapurkidega. Siinmail peetakse sahvri all silmas aga suuremat kappi korterites ja lausa walk in closetit eramajades, mis asub köögis või köögi läheduses ja kuhu paigutatakse kõik toiduained, mis ei pea otseselt külmikus olema. Köögikappidesse pannakse üldjuhul vaid potid-pannid ja muud tarvikud, kuid mitte toiduained.

Ka meie köögis on olemas pantry, mis oma iseloomult on pikk peenike kapp. Esmapilgul võid ju mõelda küll, et vaat kui tore, sinna mahub mitme kuu toiduvaru ära. No eks ta mahubki, aga korteris sees elades ja sahvri igapäevasel kasutamisel saad aru, et midagi on valesti või lausa ebamugav.

Meie kodus puudub esik (kuhu reaalselt kapp vms paigutada, esikuosa on mikroskoopiline ja väljast astud sisuliselt otse kööki) ja seega täidab sahvri alumine pool ka esikuapi ülesannet, kuhu paigutan oma väiksemad käekotid, vihmavarju ja muud nipet-näpet. Lisaks peab see mahutama toiduained, aga kapp on kitsas ja ilmatu sügav ja hoolimata sellest, et ma seda sageli korrastan on iga paari nädala tagant vaatepilt just selline:

Ehk siis iga kord kui on kapisügavusest vaja mida võtta, siis ei viitsi ju ometi seda sinna sügavusse tagasi panna (pean selleks ka alati tooli võtma, sest nagu teada - kapp on pikk, aga mina mitte). Nii on see paganama sahver mind juba kuude viisi häirinud ja midagi tarka ma sellega ette ka pole osanud võtta.

Ühel hetkel haarasin aga härjal sarvist ja lõin YouTube´i sisse mõned märksõnad, et ehk on mõned teadjamad oma kappe paremini organeseerinud ja ehk seda üleski filminud. Avastasin enda jaoks totaalselt uue maailma- professionaalne organiseerimine. See oli minu silmadele nagu palsam, mida igal kohvipausil, lõunapausil ja üldse igal ettekäändel vaatasin. Videosid on palju ja kas teadsite, et see on lausa amet omaette “professionaalne organiseerija”? Mina näiteks ei teadnud. Ameerikas muideks üsna nõutud amet, sest siin on 101% tarbimisühiskond ja see tähendab, et inimeste elamised on meeletult asju täis, ikka nii täis, et see muudab elu nende asjade keskel teinekord lausa võimatuks. Minu kõige lemmikum oraniseerija, kelle videod olen nüüdeks hetkeks vist küll kõik ära vaadanud on Alejandra Costello (kel huvi, leiab YouTube´st tema videod väga lihtsalt üles, toksige vaid nimi sisse). Niisiis sain niipalju innustust, et leidsin hea lahenduse oma võimatult kitsale, ent sügavale sahvrile. Jagan teiega läbitud protsessi, sest ehk on ka lugejate seas kedagi, kes vaevab pead mingi kapiga oma kodus ja ei oska sinna toimivat lahendust leida. 

Mida ma siis tegin?

1.      Tõstsin kõik asjad sahvrist välja. Nii sain täpse ülevaate, mis mul seal üldse on. Seejärel kontrollisin säilivuskuupäevi ja sorteerisin asjad sellise pilguga ära, et mida ma kasutan, ja mida mitte.

2.      Jagasin asjad gruppidesse (nt pähklid, maitseained, näksid, õlid jms).

3.      Mõtlesin (olles eelnevalt kõvasti inspiratsiooni ammutanud) välja, mida ja kuidas ma oma kappi paigutada tahan.

4.      Mõõtsin kapi dimensioonid ära (pikkus, laius, kõrgus).

5.      Otsisin vajalikud organiseerimistarvikud välja ja kontrollisin korduvalt mõõdud üle, et need mu kappi ikka sobiksid. Hea nipp on hoida mõõtudega paber nt käekotis, et poes vajalikku tarvikut silmates saate kohe mõõdud üle kontrollida.

6.      Mida ma soetasin?

ü  Suure korvi tagavara varude jaoks, seal sees on nö täite asjad (suured pudrupakendid, hommikuhelbepakendid, jahupakid, jm täitepakid või varutooted), mis on üleval kapis kõik kenasti olemas (sellest räägin kohe lähemalt).

ü  Keerlevad organiseerimisalused ehk lazy susan´id. Nendele on hea paigutada pudelid ja muud ümarate vormidega esemed. Lazy susan annab hea võimaluse kasutada ära kapis olevaid nö pimedaid nurki, sest see keerleb ja nii saab suurema vaevata ka tagumised esemed mugavalt kätte. 

ü  Sahvri ülemisele riiulile varusin kolm korvi, kuhu grupeerisin vastavalt meie pere vajadustele vajaliku kraami. Igaüks teebki kategooriad just enda pere vajadustest lähtuvalt.

Kuna kapp on väga sügav, siis riiuli tagumisse ossa paigutasin ühe keerleva aluse, kus hoiustan täitepudeleid (õli, äädikas jms):

Samale riiulile asetasin kahekordse keerleva aluse, kus on konservid jms, mida kiirelt ja kergelt saab võtta.

Sahvri kõige ülemisel riiulil on kolm üksteise ees paiknevat korvi:

Tulemus: sahver/esikukapp

Soetasin väikese kokkupandava abimehe ka, et ma ei peaks koguaeg suurt tooli kööki vedama.

Lisaks sellele pikale ja peenele sahvrile olen sisse viinud ka eraldi nö half pantry ehk pooliku sahvri/kuivainete kapi, kuhu olen käepärastesse anumatesse pannud kõik kuivained (riis, pasta, kookoshelbed, pudruhelbed, kinoa jms). Mulle väga meeldib kui asjad on sildistatud ja seetõttu on anumad kõik sildistatud. Läbipaistvate hoiutopside/klaaspurkide kasutamine annab aga võimaluse soovi korral siltidest loobuda, sest väljast on kenasti näha, mis anuma sees asub. Lisaks olen kaantele peale kleepinud valmistamisõpetused, mille olen originaalpakenditelt ära lõiganud (nt pasta või riisi puhul). Nende samade topside täitepakendid asuvadki suure sahvri alumise riiuli hiiglaslikus korvis. Kaspar on väga suur popkornisõber ja seega tundus mõistlik popkornile lausa omaette organiseerija muretseda (keskmisel riiulil). Pooliku sahvri alumise riiuli vasakus nurgas on taaskord keerlev lazy susan, sest sealt on imemugav võtta igapäevases kasutuses olevaid tooteid, lihtsalt alust keerutades.

Olen suur teesõber ja seetõttu soetasin ka teepakendite jaoks ette nähtud sorteerija. Nii on hea ülevaade olemasolevast teevalikust ja külaliste saabudes on lihtne teekarp lauale asetada ja igaüks saab meelepärase tee endale valida. Selline teepakkide hoiustamne säästab ka kapis kõvasti ruumi võrreldes sellega kui asetada nt 4 teepakki üksteise kõrvale ritta.

Köögitarvikute sahtlisse ostsin spetsiaalsed sahtli eraldajad, mida saab vastavalt oma vajadusele lõigata. Nii püsib sahtel püsivalt korras ja mis kõige tähtsam – vajaliku leiab hetkega üles. Sahtli põhjale asetasin kõige tavalisema pehme riiuli sisekatte. Eestis on need müügil suuremates toidupoodides või Koduextras. Müüakse rullina nii, et saab vajaliku jupi endale õigetesse mõõtudesse lõigata. Kasutan neid kõikjal oma köögikappides, sest see takistab asjade kapis/sahtlis nö ringi sõitmast, pikendab riiuli eluiga ning on ka kõvasti vaiksem kui asju riiulile asetada.

Pajalappide jaoks pani Kaspar kapiukse sisemusse tavapärase kleepsuga nagi ja nii on pajalappidel oma kodu olemas ja neid ei pea kuskilt otsima. Hea mugav ja väga soodne lahendus.

Kleepsuga nagisid oleme kasutanud veel mujali kapiuste sisemistel külgedel. Näiteks rösteri kohal oleval kapiuksel ripuvad väikesed tangid, et oleks hea mugav kuuma saia rösterist taldrikule panna:

 Alumise kapiukse sisemisel küljel ripuvad suuremad tangid, mis on asendamatud peekoni, kana jms praadimisel(keeramisel), salatite segamisel jne. Kuna tangid on meie köögis igapäevases kasutuses, siis on ülimugav kui nad on väga lihtsalt haaratavas asukohas:

Samuti oleme asetanud nn kõrrekorvi (kaks kleepsuga nagi ja tavaline plastikkorv, kuhu mahuvad joogikõrred). Kasutan kõrsi igapäevaselt ja seetõttu tahtsin, et ka need oleksid ülimugavalt kättesaadavas asukohas:

Köögi tööpinnal hoian vaid kõige sagedamini kasutust leidvaid esemeid. Mulle ei meeldi kui tööpind on asju täis kuhjatud, mis võtab väärtuslikku ruumi, mis on mõeldud toidu valmistamiseks. Seega kodumasinatest ongi oma koha leidnud tööpinnal vaid veekeetja, köögikaal ja röster. Leivad on leivakapis, nagu ikka ja helbed selleks ette nähtud anumas, kus on olemas ka väike kühvel helveste võtmiseks.

Pliidi kõrval on sisse viidud väike kandik kõige vajalikumaga: õlid, pipar, sool, kohv ja suhkur. Ehk siis asjad, mida kasutame kõige sagedamini ja tundus totter neid kappi hakata peitma. Lisaks on tööpinnal ka maitseained keerleva aluse peal, et neid oleks mugav kasutada. Kõik hädavajalik on oma koha tööpinnal leidnud ja ruumi toiduvalmistamiseks jääb ülegi.

 Kindlasti on inimesi kes leiavad, et selline tööpind on asjadest lausa umbes, aga minu idee kogu köögi juures oli selline – loo sinna süsteemid, et meil endal oleks võimalikult mugav toimetada. Köök on koht, kus veedetakse perega palju aega koos ja seetõttu peab seal olema mõnus ja funktsionaalne just sinu enda pere jaoks. Meie köök pole mingi unistuste köök, aga oluline ongi enda jaoks toimima panna see, mis sul on.

Kui olete hädas mõne kapi või sahtli organiseerimisega oma köögis, siis loodetavasti saite mõne idee, mida enda keskkonnas rakendada.

Mõnusat toimetamist oma köögis!

Maile