On üsna
tavaline, et veedame Kaspariga vaba aja koos, sest 1) meil on koos alati
huvitav; 2) vaba aja veetmisest on enamasti üsna ühene arusaam ja see teeb nädalavahetuste
planeerimised vägagi lihtsaks; 3) meile meeldib koos asju teha; 4) eks ta on
nagu natuke loogiline ka, et kui abiellud kellegagi, siis tahadki temaga
võimalikult palju koos olla J
Nädalavahetus
oli tavapärasest aga pisut teistmoodi. Seekord olid asjad nii, et minul möödusid laupäev-pühapäev
enamasti töötähe all. Kaspar jagas oma aega puhkamise ja töötamise vahel. Esmaspäeva
planeerisin endal vabaks või noh, mitte just täielikult, sest kell 5.20 oli
äratuskell ja koosolek Eesti osapooltega ootas. Olin end eelmisel õhtul juba
vaimselt ette valmistanud, et tuleb varajane äratus, mis ei tähendanud
kindlasti eriliselt varajast magamaminekut. Ma leian, et on üsna võimatu end
sundida magama ja voodis niisama edasi-tagasi vähkremine pole ka kuigi tõhus
meetod. Niisiis tegin pühapäeva õhtul jõusaali jooksulindil nii mõnedki miilid
sirgeks ning hiljem vaatasime „uut“ sarja:
Game of Thrones (Troonide mäng) on nii
Ameerikas kui ka tegelikult üle maailma ülimalt populaarne sari ja kuigi me
pole mingid erilised fännid fantaasia draama žanrile, siis otsustasime sarjale
võimaluse anda, et paremini mõista, millest väga paljud inimesed räägivad ja
vaimustuses on. Esimene hooaeg on vaadatud ja Kaspar on üsnagi vaimustuses,
mina olen lihtsalt kerges sõltuvuses sündmuste ahelast, kuid otsest vaimustust
pole veel peale tulnud. Ma kardan, et võrdlen seda liiga palju Viikingite
sarjaga, mis vähemalt praegusel hetkel on mu isiklikus edetabelis 1. kohal võrdluses
Troonide mänguga. Aga vaatame, mis edasi saama hakkab ja kas arvamus muutub või
mitte.
Esmaspäeva
varahommikul oli seega koosolek ning peale seda hakkasin kooki küpsetama, sest
külla oli oodata eestlaseid- Merliisi ja tema tütart:
Kalender näitab, et käes
on suur sügis (ilm seda väljas ei reeda ka parima tahtmise korral) ning
otsustasime seega sügisele vastava tegevuse kasuks - läksime uisutama. Meie
majast umbes 5-6min jalutuskäigu kaugusel on hiiglaslik Galleria
kaubanduskeskus (nii hiiglaslik, et selles asub 400 poodi, 30 restorani, 2
hotelli ja täissuuruses uisuväljak). Kui keegi soovib eriti paksu rahakotti
pisut tuulutada, siis Galleria on selleks kindlasti õige koht! Sealt võib leida
tuntud disainerite kaupluseid nt Luis Vuitton, Cartier, Chanel, Jimmy Choo jpt.
Meie käime seal tavapäraselt vaid postkontoris, söömas või suveniiripoes.
Brändikaupluseid külastame endiselt outlettides, kus hinnaskaala on nii
vererõhule, südamerütmile ja pangakontole kõvasti sõbralikum kui uhkes Galleria
kaubamajas.
Niisiis
seadsime sammud Galleria poole, sest keset hiiglaslikku kaubandusmaailma asub
suur uisuväli (põhimõttelt sama nagu Tartus Lõunakeskuses). Eriti tore uudis
oli see, kui hakkasime pileteid ostma, siis selgus, kõik hinnad on -50%, no mis
sa hing veel tahad! Ostsime piletid, laenutasime uisud ja olimegi valmis keset
jääd koperdama. Merliis polnud vähemalt veerand sajandit uiske alla saanud,
mina umbes sama kaua ja Savannah polnud üldse kunagi uisutanud – ehk siis jääle
liugles unistuste uisutiim! Mu
imestusel pole piire kui võimekad on lapsed! Lasteaias töötades olin üsna
sageli üllatunud kui kiired õppijad nad on kui tegemist on mingi uue oskuse
omandamisega ja eile imestasin taaskord. Savannah polnud kunagi varem uisutanud
aga peale esimest tasast ringi jääl olid tal kõik nipid juba selged. Eile oli
superhea uisutada, sest rahvast oli väga vähe. Reede õhtul ei tasuks jääle end
pressidagi, sest sellise rahvasummaga oleks üsna võimatu end jääl püsti hoida.
Uisutamine tõi kaasa ülimalt positiivse emotsiooni, mõned villid jalgadele ja
tühja kõhu.
Mina ja Savannah
Uisuvälja
kõrval asub Ameerikas üsna tuntud restoranikett Rainforest Cafe (Vihmametsa
restoran) ja Savannah avaldas soovi, et see oleks ainuõige koht
kehakinnituseks. Ka mina polnud seal varem käinud ja nii me sammud sinna džunglisse
seadsimegi. Restoran on ülimalt lahe eriti just lastega külastuseks, sest terve
atmosfäär vastabki džunglile + heliefektid jms. Võtsin pildi internetist, et
saaksite parema ülevaate:
Vaba päev
möödus linnutiivul ja peab tunnistama, et täna on jalad isegi pisut kanged
eilsest uisuväljal kihutamisest.
PS! Merliis tõi kaasa enda tehtud hapendatud kapsast. Milline TAEVALIK kodumaine maitse!
Ilustat nädalat!
Maile







Troonide mäng on ka minu täielik lemmikseriaal! Pärast sarja 1. hooaja vaatamist lugesin kõik raamatud ka läbi ja nüüd paar korda kuus uurin, millal ometi järgmine osa ilmub :D
VastaKustutaOleme jõudnud 3. hooajani ja ega enam pääsu pole, nii põnev on, peab lõpuni vaatama!
VastaKustuta