esmaspäev, 11. märts 2019

Naistepäev


Reede õhtul saabus Kaspar Bostonist koju ning teda tervitas üle 5-päeva korralik soe õhk. 

Bostoni külm õhk:


Houstonis on ilmad järk-järgult soojemaks läinud ja reedel oli kohe päris mõnus ilm juba. Ameerikas üldiselt naistepäeva ei tähistata (see päev iseenesest on siin tegelikult olemas), aga kuna me oleme eestlased, siis õnneks oli plaanis ikka tähistada. Kaspar tegi ettepaneku peenemasse restorani minna.  Meil on kodu läheduses paar peenemat restorani, mis on aja jooksul lemmikuteks kujunenud. Ühte nendest just suundusimegi. Oleme seal erinevaid asju proovinud, aga ikka ja jälle pöördume tagasi täiesti suussulava Beef Wellingtoni juurde (teatud sorti veisepraad, mida serveeritakse koos lehttaigna ja õrna pasteedikihiga lihal). Vähe sellest, et praad on täiesti imeliselt hõrk, serveeritakse see ka väga suurel taldrikul nii, et laseme alati ülejäänud pool praadi koju kaasa pakkida ja maiustame sellega veel järgmisel päevalgi. Nii tore oli üle pika nädala koos olla ja ühe laua taga istuda ning juttu jätkus kauemaks. Hiljem jalutasime läbi pargi koju ja nautisime veel sooja kevadõhku.

 Ma pean alati oma lilli ka pildistama, sest mulle jubedalt meeldib, kuidas need siin kilesse on pakitud. Ma ei tea, kas see kile võetakse tegelikult hiljem ära või mitte, aga mina ei võta kunagi, sest nii on kimp kohe eriliselt ilus:


Küll oli tore üle pika aja kleidi väel väljas olla ilma, et külm hakkaks.

Laupäeval olid temperatuurid veelgi tõusnud, kohati lausa 27-28 kraadini, mis andis suurepärase võimaluse väga pikaks jalutuskäiguks. Päike oli küll peidus, aga soojust jagus mõnuga sellegi poolest. Haarasime teepealt kohvid ja jalutasime mõnuga eramajade piirkonnas, kus aednikud on erksavärvilised suvelilled juba kõikjale istutanud. Selliste kuumade ilmadega on hea vahepeal kaubandusse põigata ja vajalikku muretseda, sest poed on alati jaheda konditsioneeritud õhuga ja see annab hea võimaluse jahtumiseks.

Oleme mu lemmikpoes TjMaxx`is. See pood on täielik õnnistus ja nuhtlus samal ajal. Õnnistus, sest seal on kõike, mida iganes vaja (juukselakist kuni kleidi ja kingadeni ja pottide-pannideni välja), aga nuhtlus, sest asub vaid 7-minuti jalutuskäigu kaugusel kodust. Püüan sinna minna vaid siis, kui olen nimekirja lisanud midagi, mida tõesti on väga vaja, muidu sealt tühja käega naljalt tulema ei saa:


Pühapäeval saime endale terveks järgnevaks nädalaks koera, sest Merliisi pere sõitis puhkusele. Chulo oli üsna ärev ja uudistas kõik nurgatagused ära ja tundus, nagu talle tuli meie kodu isegi tuttav ette. Õhtul tegime talle pesa samasse kohta, kuhu viimati jõulude ajalgi ja kõik viitas justkui rahulikule eelootavale ööunele. Olime õhtul veel üsna korraliku jalutuskäigu temaga teinud ja nii kui ta oma pessa puges oli vaikset nohisemist vaid kuulda. Mingil hetkel öösel ehmusin üles koera haukumise peale. Ma ei saanud alguses aru, mis toimub. Mingid naabrid oli peaaegu terve öö rõdul ja nende jutt kostus päris häirivalt meie magamistuppa ja vaene Chulo pidi meid kõiki vapralt suure osa ööst kaitsma. Ilmselt oli esimesel ööl ärevus ka sees ja uni seda ärksam. Hommikuks oli koerake ikka päris läbi omadega. Tegin talle elutuppa trooni, kuhu ilma pikema jututa magama vajuti:



Ilusat nädalat!
Maile

5 kommentaari:

  1. Loomulikult võetakse kile ära lilledelt.

    VastaKustuta
  2. Maile, sa ju täitsa särad :)
    Nii hea näed välja!

    VastaKustuta
  3. Issand kui väike armas poekorvike 😁😁

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jaa, nagu mänguasi :D (liigagi mugav on sinna igasuguseid kreeme ja potsikuid sisse laduda)

      Kustuta