Kaspar 30

Kasparil oli suur juubel ja selleks puhuks otustasime korraldada suure peo. Kuidagi on kujunenud nii, et alates aastast 2016 on meie pere igal suvel korraldanud suure peo, mis annab võimaluse inimestel kokku tulla ja kõik korraga üle näha. Peale Ameerikasse kolimist on see muidugi hea lahendus olnud, aga teisest küljest on suure peo korraldamine päris korralik ettevõtmine ja nõuab suure osa energiast ja ajast. Talvel mõtlesin, et sel suvel ei tee mingit suurt pidu. Kaspar ei fänna oma sünnipäevi väga ja seega ma ei tundnud mingit erilist survet läheneva juubeli puhul pidu korraldada. Ühel hetkel aga hakkasime rääkima ja küsisin temalt, kuidas ta tahaks oma sünnipäeva veeta. Pere ja sõpradega oli kiire vastus. Siis hakkas mu mõte aga tööle ja mõtlesin, et inimene saab 30, teeme ikka suurelt ja korralikult.

Pidasime vanematega nõu, mis nad arvavad, kui nende õuele tuleb 45 inimest pidutsema. Nad arvasid, et hea mõte ja sealt edasi tuligi tegutsema hakata. Nii saigi õuele suur telk püsti ja kõik muu vajalik. Ilm oli samuti tellitud ja nüüd jäi üle veel meelelahtusliku poolega tegeleda. Mõtlesime Heliniga murumängud välja, et külalistel oleks lõbus ja pidu võis alata!

Ettevalmistused:

Pidulised on üles rivistatud:

Pepe kontrollib veel üle, kas kõik on ikka kohal:

Peol sai korralikult nalja:

Loomulikult olid omal kohal ka erinevad murumängud:

Jagan juhised kätte ja läheb mänguks!

Järgmine mäng: apelsinijooks!

Iga võistluse lõppedes pidi võistkond üksteise selja taga valjul häälel prääksudes lõpp-peatusesse kihutama:

Samuti ei puudunud peolt viktoriin, mida viis Kaspar läbi:

Märgin punkte:

Meie Klubi:

Peo lõppedes avastasin, et mul oli tasku armastuskirju täis:

Päikesetõus peale pidu:

Tundub, et pidu läks korda ja nüüd saab pool nädalat sellest taastuda :)

Maile