Üha enam olen veendunud, et kui enda vaim millegi suurema
jaoks valmis panna ja asjad korralikult läbi mõelda, siis ei ole olukorra
tegelikkus pooltki nii jube, kui esmapilgul võiks arvata. Meil oli vaim valmis
ja esimesed kaks nädalat läksid üsna lipsti mööda.
Nagu eelmise nädala postitusest lugeda võisite, siis Kasparil juhtus korralik tervisejama, mistõttu kiirustasin apteeki. Ma ei ütleks, et
siinsed ravimid kordades kallimad oleksid, kui Eestis. Tegelikult Kaspari
ootamatu tervisemure meie hullu novembrit poleks mitte kuidagi nii ehk naa mõjutanud,
sest sellisteks ootamatusteks nagu seda on ELU, oleme me igal juhul valmis. Oleks
üsna naiivne arvata, et inimesed ei jää ootamatult haigeks või, et mingid jamad
ei juhtu, sest minu teada, need muul ajal ei juhtugi - ikka ja
alati ootamatult. Meile meeldib aga sellisteks asjadeks valmis olla ja seetõttu, kui
oleksime vajanud kiirabi või ükskõik millist haiglateenust, siis oleme selleks
valmistunud ja see meie väljakutset ja sellest tulenevat eelarvet mitte mingil
määral häirinud ei oleks. Kõik arstide ja haiglaga seonduv on Ameerikas väga
kulukas ja selleks on mõistlik valmis olla. Meil läks aga väga hästi, sest Kaspar tunneb end iga päevaga aina
paremini ja haiglaravi ta ei vajanud. Apteegis käsimüügis olevad ravimid
mõjusid väga kenasti ja leevendasid korralikult tema valu.
Jätkates aga säästurindel muudes valdkondades. Me teeme alati kõik oma sisseostud, mis puudutab toitu ja majapidamist,
Walmartis. Tegemist on ilmselt ühe kõige soodsama toidupoega kogu riigis (?).
Olen aru saanud, et inimesed jagunevad siin enam-vähem kahte leeri- need, kes käivad
Walmartis ja ei tee sellest nagu mingit erilist numbrit ja need, kes ei käi,
sest piinlik ja pole staatusele kohane vms. Meil selle viimasega probleeme pole,
sest oleme väga lihtsad jalamehed, kellel pole autotki ja teeme oma sisseostud
seal, kus saab toidukorvi kõige soodsamalt kätte ja muu meid väga ei huvita.
Loomulikult tõstame ka oma jalad vahepeal muudesse toidupoodidesse ja saame
väga hästi aru, et Walmarti kontingent on pisut teistmoodi, kui mujal, aga me pigistame silma kinni ja oleme maru rõõmsad, et meil on
hiiglasik Walmart kodu läheduses väga laia ja värske valikuga, mis rahakotti
auku sisse ei põleta, sest, üllatus-üllatus - toit on kuluartikkel, mille pealt saab päris
korralikult raha kokku hoida.
Igakuist eelarvet vaadates oleme täheldanud, et toit on eluasemega seotud kulutuste kõrval teine
kõige suurem valdkond, millele raha kulub. Kuna meil on käsil hull november,
siis ilmselgelt otsustasime ka toidu osas otsad koomale sikutada.
Kahandasime oma tavapärast toidule/majapidamisele arvestatavat eelarvet 11%,
sest... rohkem nagu ei kannatanud.
Miks rohkem ei kannatanud? Kui aus olla, siis
meil ei ole ka tavapärasele toidule/majapidamisele kulutatav summa hiilgaslik,
sest
1)
Me poodleme Walmartis.
2) Käime 1x nädalas
toidupoes.
3)
Koostame alati nädala menüü.
4)
Käime poes alati vaid nimekirjaga (ja ostame selles
nimekirjas olevaid asju).
5) Ostame teatud asju suurtes kogustes (nt kanakoivad,
hakkliha, pudruhelbed, pähklid, wc-paber, pesuvahendid riietele/nõudele jms).
Hinnavahe on selliselt toimides meeletult suur. Liha jagan alati väiksemateks
portsjoniteks ja hoiustan seda nagunii sügavkülmas. Majapidamises kuluv kraam
hapuks ei lähe ja see kulub lõpuks nagunii ära, seega miks mitte seda juba
varuga võtta, kui selliselt saab üsna palju raha säästa. Samuti mulle meeldib,
kui kodus on varusid, seda te juba teate.
6) Paljude toodetega oleme teinud ka katsetusi, kas nt
poe enda bränditoode on kehvem kui samas riiulis selle toote kõrval müüdav muu firma toode (nt pudruhelbed, munad, piim wc-paber vms). Mõned asjad on kehvemad ja neid me
tõesti teinekord enam ei osta, aga paljud asjad on sama head, aga maksavad
vähem.
Siiski otsustasime hullu novembri
raames kõiki kuluartikleid koomale tõmmata ja ega toiduosakond kuidagi teistest
selle poolest ei erinenud. Jagan ka teiega mõningaid mõtteid, mida olen
rakendanud, et säästliku toidueelarvega ära majandada:
1)
Odavad söögid (nt supid, ahjuroad, kotletid).
2) Suuremad kogused/topeltkogused. Kui teen nt ahjupada,
siis topletkoguse. Toit peab ahjus ikka sama kaua olema, aga
energiat kulub selleks täpselt poole vähem. Samuti on töövaev ka väiksem ja
meil pole midagi selle vastu, et 3 päeva järjest sama toitu tarbida.
3) Tarbime igapäevaselt puuvilju, aga alati saab valida,
kas osta soodsamaid või kallimaid.
Esimese kahe nädala toite, mida tegime kodus:
E-R - kõik hommikusöögid on alati
puder marjade ja puuviljadega + kohv
E-K - kanasupp + võileib kõrvale
N - makaronid hakklihaga + salat
R - keedukartul, salat, praeliha
L - hommikul pannkoogid, nagu ikka.
Lõuna haarasime väljast vastavalt eelarvele.
P – pannkoogid/ munapuder peekoni ja
paprikaga. Lõunasöök oli El Pollo Loco kana ja õhtusöögiks sõime natuke
hommikuhelbeid.
Väljas söömisele (loe: haarasime maailma
parimat kiirtoitu, mis on väga odav) kulus kokku $38 (u 34 eurot), mis kattis ära
kokku 2 toidukorda (kahele inimesele). See oli tegelikult meil kahele nädalavahetusele
arvestatud summa, aga kuna me eelmisel nädalavahetusel seda ei kasutanud, siis
nüüd saime lausa kahel korral väljas midagi maitsvat hamba alla haarata.
E-R - kõik hommikusöögid on alati puder marjade ja puuviljadega + kohv
E-T - kanapraad, riis, salat
K-N - kotletid, kartul, salat
Alates reedest algab hullu novembri teine etapp ja sellest kirjutan järgnevalt.
Tegelikult on veest ja leivast asi kaugel, nagu isegi näete. Vahepaladeks krõbistame siin õunu ja ega kurta pole millegi üle. Esimese kahe nädala lõppedes oleme väga kenasti graafikus ja motivatsioon on laes! Täpsema ülevaate saavutatust annan siis, kui hull november on purgis. Täistuuridel edasi!
Ahjaa, meil saabus siin vahepeal talv ka:
Maile
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar