Teate, selline puhtalt
lehelt alustamine on väga hea! See on nii värskendav ja õpetlik. Jah, esialgu
tirib juuripidi vanast heast ja mugavast
rütmist välja, seejärel lükkab maoli maha ja kui hakkad tõusma, siis
lükatakse veel korduvalt pikali, aga ühel hetkel saad aru, et enam ei lükata.
Võid rahus põlved puhtaks pühkida ja püsti tõusta, sest kõik on hästi.
Ameerikasse kolides koostasime
nimekirja kohtadest, mida me kõike siin mandril külastada soovime ja hakkasime
aga otsast minema. Kolme aastaga oleme sellest nimekirjast peaaegu kõik
sihtkohad ära külastanud (mõned on siiski veel jäänud). Olgu veel öeldud, et
see on esmane nimekiri must visit kohtadest. Kui see saab täidetud, eks
siis tuleb uus nimekiri, maailmas on ju nii palju paiku, mida sooviks oma
silmaga näha.
Aastal 2019 oleme
tegelikult nendest kolmest siin elatud aastast kõige vähem reisinud ja see oli
teadlik valik, sest terve viimase aasta oleme oma finantsolukorra turgutamisega
tegelenud ja reisimine ei aitaks sellele just kaasa. Nüüd aga jõudis lõpuks
kätte kaua oodatud aeg, et võtta ette meie nimekirjas järgmine sihtkoht - Miami!
Houstonis lennujaamas:
Mis koht see Miami on?
Miami on suurlinn, mis
asub Florida osariigis. Miami linnastus elab kokku 6.1 miljonit inimest (Miami
linnas sees peaaegu pool miljonit). Seal on imeline suveilm aastaringselt.
Kõige rohkem sademeid on juunist kuni oktoobrini, mis teeb linna külastamise
hiilgeperioodiks just talve. Selles imelises suvepealinnas on siiski ka üks
suur miinus – orkaanid, mille hooaeg laiutab juunist kuni novembri teise pooleni, tippaeg jääb augusti ja septembri juurde.
Meie umbkaudne teekond Houstonist Miamisse (punane nool):
Florida osariik, kus asub Miami linn:
Miami linn:
Kolmapäeva õhtuks
jõudsime kenasti kohale, võtsime lennujaamast auto ja kihutasime oma hotelli
poole.
Saime väga miamiliku auto:
Hotell asus meil South Beach´il (sisuliselt eraldi saar Miami linna külje
all):
South Beach on väga kuulus suvituskoht ja seal asuvad mitmete rikaste ja kuulsate
suvekodud. Meie hotelli asukoht oli superluks, sest randa jõudmiseks piisas
vaid kahest minutest jalutamisest.
Meie hotell:
Teekond hotellist randa:
Jee, kohal!
Olime oma kodutöö korralikult ära teinud ja
teadsime, et South Beach on korralik turismimagnet, mis tähendab seda, et igal
sammul tehakse su rahakotti õhemaks. Näiteks hotelliga “head diili” tehes tasub
alati silmas pidada, millised on selle kindla hotelli parkimise võimalused
(hinnad; kas tegemist on valet parkimisega jms). Meie olime kursis, kui mitu raha peame oma rendimasina parkimise eest ööpäevas välja käima + tipp, sest
tegemist oli valet parkimisega. Selline kodutöö tasub alati eelnevalt
ära teha, sest see võib võtta üsna kenakese osa reisi eelarvest, samuti säästab
närvikulu, kui sellised asjad on eelnevalt teada. Meie olime kõigega kursis ja selles
osas mingit üllatust ei tekkinud.
Hotell ise oli üsna väike
ja ajas asja ära. Suuremasse vaimustusse me just ei sattunud, aga väga ei tasunud nuriseda ka, sest mis seal salata – me saime
oma öömaja päris tasuta. Kuna Kaspar reisib tööasjus päris palju ja peatub
alati kindla hotelliketi hotellides, siis on tal selliselt tegutsedes võimalus
teenida punkte. Teatud koguse punktide eest saab viibida sama hotelliketi
hotellides üle kogu maailma. Kasutame neid punkte oma puhkusereiside tarbeks
ära, mis on tohutu boonus. Eelmisel aastal viibis Kaspar 60 ööd hotellides, millega teenis endale teemant-staatuse, mis maakeelgi
tähendab seda, et see annab erinevaid lisavõimalusi kliendile (nt tasuta hommikusöök talle ja kaaslasele, mis Ameerikas ei ole sugugi
iseenesestmõistetav nagu paljudes Euroopa riikides; hilise check-out´i võimalus
jne). Nüüd me siis nautisime oma puhkusereisil Kaspari töö ja vaevaga välja
teenitud hotelli ja tasuta hommikusööke.
Esimesel päeval
jõudsimegi üsna hilja kohale ja tegime vaid ühe jalutustiiru rannas. Tellisime
endale kiire eine hotelli ja oligi aeg end uueks päevaks välja puhata.
Esimesel puhkusepäeval
suundusime hommikul otsejoones randa. Meil oli plaanis rannatoolid rentida, aga
kui kuulsime, et nende eest $50 küsitakse, siis arvasime, et tühja kah, laotame
rätikud niisama liivale. Oleme sellistel puhkusereisidel alati lamamistoolid
rentinud, aga sellist hinda pole veel kuskil varem küsitud, mulle tundus see
lausa jaburalt kõrge number. Hotellist sai igal hommikul värskeid suuri rannarätikuid
küsida (nii palju kui kulus) ja tegelikult oli liival väga okei lamada nendega.
Ookeanivesi oli väga soolane ja täiesti läbipaistev. Kreemitasime end
korralikult sisse ja lasime kehadel praadida päikese käes. No küll oli mõnus!
Miami South Beach:
Rannas sai tasuta kreemi ka võtta, kellel soovi:
Päeva teises pooles
plaanisime külastada Miami suurimat outletipoodi Sawgrass Mills.
See pood oli
tohutu! Ma pole iialgi nii suures poes vist käinud (?) ja kui palju rahvast
seal oli! Aga muidugi, järgmisel päeval oli ju Black Friday ja paljud poed
alustasid juba oma pakkumistega. Mul ei ole rahvarohkete kohtade vastu midagi,
aga liiklemine selles poes tekitas isegi mulle väikestviisi paanikat, see oli
pehmelt öeldes ebamugav. Siiski tahtsime mõnes kindlas poes ära käia. Nii
uskumatu, kui see ka ei tundu, siis selliselt suviselt puhkusereisilt soetasin
endale jope. Olin kindlat jopet juba viimased aasta aega taga ajanud, aga Houstonis
polnud sellega õnne olnud. Kaspar pakkus välja, et äkki on Miamis ja bingo –
oligi! Hind oli ka allapoole tiritud ja kõik sobis. Kaspar soetas endalegi
üht-teist ja suundusime lõunasöögile. Sellises poes aeg lausa lendab ja enne
kui arugi saime, oli õhtu käes.
Sõitsime hotelli poole
tagasi ja suundusime õhtul veel jalutama.
Ilm oli niivõrd soe ja imeline, puhus
õrn tuuleke ookeanilt ja mul oli tõsimeeli tunne, et oleme paradiisis.
Jätkub..
Maile





















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar