Laupäev on mu lemmikpäev. See on päev, kus me tavaliselt ei tegele millegi nö kasulikuga. Laupäeval me ei korista ega käi toidupoes ega pese pesu ega tee üldjuhul üldse midagi ülemäära kasulikku. Eks erandeid tuleb ikka, kui on vaja tööd teha või elu tuleb mingi ootamatusega vahele, aga suures plaanis on laupäev meil puhkepäev.
Hommikud algavad juba viimased neli aastat traditsiooniliste
pannkookidega, mille meistriks on meie peres Kaspar. On üsna tavapärane, et Kaspar
ärkab enne mind ja läheb tasahilju kööki toimetama. Laupäeval on meil selline
kirjutamata reegel, et laseme teisel poolel end täielikult välja magada. Tõsi,
eile küll Kaspar tuli mind äratama, aga olgem ausad – kell oli juba pool 12
päeval, seega mul oli isegi hea meel, et ta mu üles ajas ja hommikusöögile
kutsus. Tavaliselt ma nii kaua siiski ei maga, aga nii umbes kell 10 või 10:30
on üsna tavapärane küll, kui end laupäeva hommikul voodist välja ajame.
Niisiis, Kasparil on tavapäraselt uni enne mind läinud ja ta asub hommikusööki valmistama. Ta teeb minu hinnangul maailma parimaid pannkooke ja mina olen suur meister nende söömises. Tavaliselt helistame hommikusöögi kõrvale ka perele ja kuulame nende uudiseid. Kui see kõik on tehtud, siis vahetame riided ja suundume randa. Ja nii enam-vähem igal laupäeval. Aga mis ma siin ikka pikalt jutustan – tulge parem meiega kaasa!
Peale laupäevast lõunasööki võtame hetkeks aja maha, nt keedame kohvi ja
maiustame millegi heaga ning vaatame mõnda head saadet. Teinekord käime poodides
või jalutamas, aga üldjuhul on rannapäev võtnud energia korralikult alla ja
sellest peab hetke taastuma.
Õhtul on taaskord indu kuskile minna ja midagi teha ning seekord oli meil laupäeva õhtul kohting. Selleks puhuks olime aga loovad, sest meil on käsil Hull oktoober ja eelarve oli ilmselgelt korralikult kokku pigistatud. Niisiis, haarasime pitsa ning suundusime Miamisse parima vaatega kohta piknikule.













Väga ilusa vaatega piknikukoht! Hindan teie oskust nautida päriselt puhkamise päeva. Ma olen tihti enda peale pahane, et kahe kodu vahet pendeldades on mul paljudel nädalalõppudel tunne, et see lõpeb enne kui ma puhkama jõuan hakata. Aga ise olen oma elu keeruliseks elanud, mitte kedagi ei saa selles süüdistada. Mõnusat hullu oktoobrit teile! H Saaremaalt
VastaKustutaAitäh! See piknikukoht on tõesti täiesti imelise vaatega ja sinna plaanime kindlasti veel tagasi minna.
KustutaMeil kipub teistel päevadel töö-elu domineerima kõige muu üle ja laupäev on vähemalt see ainuke päev, kus me proovime arvutit mitte avada (siiski ainult kodustele helistamiseks). Väga hästi aitab kaasa ka see, kui ka nö koduseid töid sellel ühel päeval ei tee, nii on tunduvalt lihtsam mõtted puhkuse lainele saada.
Kahe kodu vahel toimetades võib nädalalõpust tõesti väheks jääda, aga teinekord aitab akusid laadida ka see, kui lihtsalt paariks tunnikski aeg maha/iseendale võtta :)