Õues on suvi, toas sügis

Viimased pool nädalat on mul selline hästi mõnus hubane sügise tunne. Tõsi, seda küll ainult toas olles, sest väljas laiub suur suvi. Saladuskatte all lisan, et mulle tegelikult meeldibki nii. Ma ei armasta külma sügistuult või vihma. Vanasti ma lausa vihkasin vihmast ilma ja sügis tekitas minus alati masendust. Ameerikas elatud aeg on mind selles osas korralikult “ravinud”. Sombune või vihmane ilm ei tekita enam pahameelt, vaid see on vahelduse mõttes isegi päris tore. Siin muidugi peitubki asja iva – vahelduse mõttes paar vihmast ja pimedat ilma ongi tore, sest lõviosa ajast lõõskab päike ja laiub suur suvi.

Õhtuti hakkab järjest varem pimedaks minema (nii 19 paiku) ja mulle meeldib siis küünlaid põletada ja nautida hubast meeleolu:

Septembris ostsime elutuppa ka uue kohvilaua, seinakella ja kunstpuu:

Eile tegime korraliku kodumaise prae koos hapukapsaste, seaprae ja kartulitega. Kutsusime oma eestlasest sõbranna ka õhtusöögile ja nautisime sõna otseses mõttes jõululõhna ja toitu. Hoolimata sellest, et praad oli ülirammus, olin ma teinud üleeile veel valmis ka magustoidu – toorjuustutordi. Ma ei tea, kas toidupohmell on päris asi, aga nii mul, kui ka Kasparil, oli täna hommikul üliraske üles ärgata ja maru loid ja raske oli/on olla. Aga… toit oli nii hea!

Söögitoas oli meil vaid väga eredat valgust andev laelamp ning seetõttu soetasime suve lõpus sinna põrandalambi, mis annab mõnusalt hubast valgust:

Head isu!

Mõnusat sügist!