Hetkel on meie kodulinn Fort Lauderdale, mis asub Florida osariigis. Fort Lauderdale on üsna väike linn oma 182 000 elanikuga. Keset linna kulgeb jõgi, mille ääres kõrguvad uhked pilvelõhkujad. Mööda jõeäärt looklevad mõnusad rajad kõndijatele, jooksjatele ja ratturitele. Kesklinn sumiseb elust, kus välikohvikud on tihedalt üksteise kõrval ja tänavatel sagivad inimesed. Üldsegi mitte tavapärane vaatepilt hiigelsuurest Houstonist „väikelinna“ kolides.
Enne Ameerikasse
tulekut oli mul selge arusaam, et igas suuremas (ja ka väiksemas) linnas kihab
elu just kesklinnas ja kõik see, mis jääb keskusest kaugemale on selline tasane
elamupiirkond. Ameerika suurlinnades (miljonilinnades nagu näiteks Houston, Los
Angeles, San Francisco jne) see nii aga ei ole. Kesklinn, kus laiuvad
teleekraanilt tuntud pilvelõhkujad, kihab elu esmaspäevast reedeni kell 8-17,
kus tänavad on kohvitopsidega pintsak-lipslasi täis, aga peale tööpäeva avaneb
aken hoopis teise maailma. Nendele samadele tänavatele “ilmuvad” kodutud ja
mitte just mõni üksik. Seega kõik, kellelt me oleme nõu küsinud, on algusest
peale meile soovitanud suurlinnade kesklinna elamiseks vältida. Meil oli seda
enne siia mandrile kolimist raske mõista, aga mõnda aega Ameerikas elades, sai
pilt kiiresti selgeks.
Juuli alguses uude
osariiki kolides (Texasest Floridasse), vaatasin ma juba esimesel õhtul uues ja
tundmatus linnas ringi sõites, millised inimesed õhtuhämaruses tänavatel
liiguvad (kas need on nö tavainimesed või kodutud). Ärge saage minust valesti
aru, kodutuid iseenesest ei maksa karta. Nad on inimesed, nagu kõik teisedki,
lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud. Oleme nii mõnelgi korral neile süüa
ja raha andnud ja meil pole mingit negatiivset või hirmutavat kogemust olnud.
Küll aga soovin elamiseks vältida piirkonda, kus rohkem kodutuid resideerub,
sest kahjuks sellised piirkonnad on kuritegevuse tõmbekohtadeks. Niisiis tegime
kohe esimesel õhtul Fort Lauderdales tiiru peale, et näha, milline üldmulje
õhtuhämaruses on. Igal pool oli näha jalutajaid, jooksjaid, koeraga jalutajaid,
emasid lapsevankritega ja see kõik on väga hea märk turvalisest piirkonnast.
Teine asi, mida ma
vaatasin, oli tänavate üldmulje. Kui tänavatel on prügikastid ja hooldatud
lillepeenrad, siis see on samuti märk paremast ja turvalisemast piirkonnast,
mille eest kantakse hoolt. Kahjuks vaesemate ja kuritegelikemate piirkondade
haljastuse eest linnad üldjuhul hoolt ei kanna ja see hakkab silma ning on üsna
täpseks näitajaks, millise piirkonnaga tegu on.
Fort Lauderdale on
rannalinn, kus on minu hinnangul üks ilusamaid randu. Oleme tänaseks elanud
siin täpselt 4 kuud ja selle aja jooksul külastanud üsna mitmeid randu. Mitte,
et teistel randadel midagi viga oleks, aga mulle meeldib, kuidas siin on kõnniteed
palmidega ääristatud ja palmid kasvavad otse rannaliival. Kunagi ei ole parkimisega
probleeme ning kodust oleme umbes 10 minutiga rannalinal peesitamas. Seda lõbu
on muidugi ainult nädalavahetustel, kui ilm lubab, aga seda on juba rohkem, kui
kunagi varem.
Jah, ma ei saa endiselt oma selja tõttu rohkem kui 30-45min järjest kõndida, aga olen õnnelik, et niigi palju juba saab. Vahel kipun liigselt keskenduma sellele, mida ei saa või mida ei ole ja see ei tee muud, kui tirib mind musta auku. Püüangi viimasel ajal rohkem teadvustada seda, mis on hetkel meie elus head ja mille eest tasub olla tänulik.
💓
Ilusat nädalavahetust!










Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar