Rahul

 

Oleme pisut üle kahe nädala kodus tagasi olnud ja ausalt öeldes on see olnud ülimalt mõnus aeg. Vahepeal on nii palju elu juhtunud, et hakkan päris otsast minema.

Üks väga suur projekt, millega olen tegelenud on see, et minu doktoritöö on saadetud kirjastusse ja see mu sõbrad, on omaette ettevõtmine. Selleks, et doktoritöö saaks kaante vahele Raamatuks köidetud, selleks ei ole vaja pelgalt töö valmis teha ja komisjoni raudse riide vahelt läbi pääseda, vaid selleks on vaja teha omajagu lihvimistööd, mis on aeganõudev, tüütu, aga seda kõike kuhjaga väärt. Niisiis, olen viimastel nädalatel kirjastusega tihedas koostöös olnud ning oma käsikirja korduvalt ja korduvalt kontrollinud, paigutust muutnud jms. Mu töö on 158 lehekülge pikk ja see tähendab, et kontrollimist on olnud omajagu. Selliselt on töö edasi-tagasi saadetud nüüdseks vist juba kolmel korral. Eile saadeti mulle ka Raamatu kaas, mille pidin üle kontrollima ja heaks kiitma. Sellel samal momendil, kui dokumendi avasin ja oma nime esikaanel nägin, valgusid mu silmad vett täis. Olen sellest momendist viimased 7 aastat unistanud. Kui trükitud töö ühel kenal hetkel mu käte vahel on, siis esmalt vist nutan terve tunnikese enne, kui suudan muude asjadega edasi liikuda.

Järgmiseks projektiks on olnud mu tervis. Olen suurt rõhku pannud liikumisele ja seda koos naabrinaisega teinud, kellega koos kilomeetrid lausa lendavad jalge all. Tunneme üksteist alles lühikest aega, aga tunne on selline, nagu teaksime üksteist juba aastaid ja juttu jätkub kauemaks. Eelmisel nädalal käisin ka üle pika aja taaskord kiropraktiku vastuvõtul ja sain rohelise tule nö päris trenni juurde liikuda (siiani olen vaid jalutamise ja piiratud võimlemisega pidanud piirduma). Eile seadsingi üle väga pika aja esimest korda sammud meie maja jõusaali ja see tunne oli imeline. Mulle tegelikult meeldib trenni teha ja saali jõudes hingasin sügavalt ja kergendustundega – viimaks ometi hakkavad asjad sujuma.

Meie maja jõusaal asub nende suurte klaasist seinte taga:

Üle väga pika aja olin eile siis esimest korda jooksulindil. Oh taevas, lõpuks ometi!

Lõpuks ometi on mul aega ja energiat ka kodu sisustamisega edasi tegeleda. Nüüd on plaanis ka magamistoa sisustamise juurde asuda. Mulle väga meeldib sisustamine, aga eelnev töötempo võttis minult igasuguse energia sellega tegeleda ja kui aus olla, siis ma naudin hetkel väga igasuguste koduste projektidega tegelemist. Mul pole iialgi varem sellist vaba aega olnud nagu praegu. Tunnen, kuidas nii rahulik ja õnnelik on olla. Midagi ei tiksu pidevalt kuklas ja ei tekita ärevust. Ma ei ole sellist tunnet väga ammu tundnud ja see on ülimalt mõnus.

Mõnusat nädala jätku!