Minipuhkus Naples´is

Ühel tavapärasel õhtul eelmisel nädalal küsis Kaspar mu käest, kas ma tahaksin reisile minna. Mis küsimus see veel on? Ma tahan alati reisile minna! Mulle meeldivad igasugused seiklused ja ma tean, et meie reisid on alati seiklusi täis. Loomulikult ütlesin kohe selge ja kõlava häälega jaa! veel enne, kui jõudsin uurida, et kuhu ja millal me üldse minema hakkame. Ettepanek oli minna nädalavahetuseks Florida osariigi läänekaldal asuvasse linna, mille nimi on Naples. Koht pidavat olema ilus ja vahemaa on autoga reisimiseks täpselt mõnusalt paras. Kaspar tegi ettepaneku ööbida laupäeval Naples´i linnas hotellis ja sealt siis pühapäeval tagasi reisida. Mulle meeldis iga järgnev lause selles plaanis!

Laupäeva hommikul panimgi autole hääled sissed ja asusime teele:

Sõit ühest äärest teise võtab mööda kiirteed umbes 1h 50min aega. Meie aga otsustasime tegelikult minna väikese tiiruga, mööda pisut väiksemat teed ning sellisel juhul kujunes ühe otsa pikkuseks u 3h.

Esimene peatus - hommikusöök!

Kui olime juba mõnda aega sõitnud, siis otsustasime jalgu sirutada ja peatuse teha vabas looduses. Arvake ära, keda me nägime!

Kas oli hirmus? Jah oli küll, aga eelkõige oli muidugi väga põnev. Lisaks nägime veel paari kilpkonna ka. Kui meie krokodillikvoot oli selleks korraks täis, siis sõitsime edasi. 

Mõne aja möödudes jõudsime linna, mis oli justkui teemapark. Seik kuskilt ideaalsest Ameerika filmist või pildiraamatust. Ma pole elus nii puhast ja maniküüritud linna näinud. Null prügi, iga rohulible ja lillepeenar oli hoolitsetud. On see üldse päris linn?!

Tänavatel hüppasid väikesed jänesed ringi ja ajasid oma jäneseasju. Mul oli tõesti tunne, et oleme kuskil teemapargis.

Kui jõudsime oma hotelli, siis üllatuslikult anti meile kogu korruse kõige suurem sviit (see oli kordades suurem, kui meie esimene korter). No see oli ikka väga uhke: magamistuba, vannituba, elutuba ja veel teine wc lisaks. Mitte, et meil nii palju ruumi vaja oleks, aga kui antakse, siis võtame vastu ikka :)

Meie sviidi elutuba:

Teine wc:

Mulle väga meeldib hotellis ööbida, see viib momentaalselt puhkuselainele. Eriti mõnus on peale pikka päeva seiklusi õhtul hotellitoas voodist telekat vaadata ja rämpsu süüa - ideaalse puhkuse valem minu jaoks. 

Enne aga käisime veel kinos. Reedel tuli minu suur lemmik Downtown Abbey uus film välja ja Kaspar tegi ettepaneku minna laupäeval seda vaatama sellisesse kinno, kus saab ka õhtusööki tellida. No sellist ettepanekut ei pea mulle juba kaks korda tegema. Mulle meeldisid kõik osad selles ettepanekus!

Järgmisel hommikul otsustasime hommikusöögiga kohalikku randa minna. Tee randa oli nagu mingi värav paradiisi  - vaadake ise:

Rannaliiv oli valge ja peen nagu jahu ja rand ise väga rahulik. Isegi liiga rahulik vist. Me oleme harjunud, et rand on paksult rahvast täis, muusika ja melu käib. Seal oli aga selline totaalne zen. Panime oma rannatoolid liivale, võtsime hommikusöögi välja ja nautisime hetke.

Pühapäeva teises pooles hakkasime kodu poole tagasi sõitma ja ma tundsin, et pole veel valmis minipuhkuse lõpuks, kohe kuidagi ei tahtnud reaalsusesse naasta, aga no mis sa teed, kui argipäev pressib peale.