Meie suvi on tihe ning järgmised külalised istuvad juba lennukis ja on siia teel. Kaspari vanemad tulevad siia, et meiega koos oma suvepuhkust veeta. Nad käisid meil viimati Houstonis 2018.aastal külas. Floridasse pidid nad tulema juba aastal 2020, aga nagu teada, siis seda ei saanud toimuda.
Käin juba teist aastat järjest regulaarselt kiropraktiku juures. Mul on oma arst nii Floridas kui ka Tallinnas ning vastavalt sellele, kus parasjagu viibime, käin ka arstil. Eelmisel nädalal oma kohaliku kiropraktiku vastuvõtul olles mainisin, et ämm ja äi tulevad siia puhkusele paariks nädalaks. Mu arst jättis kõik oma tegevused hetkega pooleli ja küsis, et kas see on hea või halb uudis. Mind ajas see naerma, sest ma polnud selliselt kunagi varem mõelnud. Ilmselt tõesti on see õigustatud küsimus, aga meie peres siiski vast mitte. Ma olin 17-aastane, kui Kaspari perega liitusin. Sügisel saan 34 ja see tähendab, et olen selle pere liige olnud pool oma elust. Suhtun Kaspari vanematesse tänaseks päevaks samamoodi nagu enda emasse. Suhtleme, helistame, kirjutame, vahetame infot igapäevaselt omavahel ja sama info läheb nii mu enda emale kui ka Kaspari vanematele. Olen alati tundnud, et mind on võetud Kaspariga nö võrdse lapsena nende jaoks ja ega ma vist ei teagi, mis see "klassikaline ämma/äia/minia suhte" on.
Enne Ameerikasse tulekut elasime 5 kuud ämma ja äia juures ja pool sellest ajast oli Kaspar juba Ameerikas ja mina elasin seal nö üksinda. Mäletan, et juba sellel ajal küsiti mu käest küsimus stiilis noh, kuidas on? Reaalsus oli see, et päeval tegid kõik oma päevatööd ja õhtuti mängisime lauamänge, vaatasime filme ja tegime koos süüa ja elasime oma elu, mulle väga meeldis, kui aus olla. Maal on mitu telekat, aga seal olles valime alati kõik koos filmi välja ja vaatame seda üheskoos (ja kommenteerime kõva häälega). Väga tore oli.
---
Seadsime vanemate tulekuks neile toa ja ka vannitoa valmis. Tegime neile tervituskorvi ja sildistasin seal vist küll iga eseme eraldi ära, et kõik oleks arusaadav.
Nii uskumatult armas lugeda, kuidas te ettevalmustusi külaliste tulekuks teete. Ämma-äia koha pealt: me saame väga hästi läbi, aga koos elama ma ennast nendega ette ei kujuta. 😀
VastaKustutaSille olen
Aitäh, Sille!
KustutaNo näed, ma käisin korraks mandril Aegviidu kandis puhkamas ja olin levist väljas ja teil juba uued külalised platsis. Loodan, et nende lennud sujusid ka kenasti (ajakirjandus kubiseb lennujaamade hullumaja juttudest) ja nüüd on ajavahega ka juba harjutud ning puhkus täies hoos. Mul on tunne, et äkki külastate koos mõnd osariiki, kus te ennem käinud ei ole. Ma ei tea, miks ma siin ennustama kukkusin:P Mõnusat olemist teile kõigile H Saaremaalt
VastaKustutaMeil on jah tihe suvi :) Lennud sujusid kõik kenasti õnneks. Kirjutan kõigest lähemalt õige pea.
Kustuta