Ega ma teid unustanud loomulikult ei ole. Elu toimub maru palju ja kirjutama ei jõua kuidagi. Mis seal salata, kirjutamine mulle ju tegelikult meeldib väga ja olen sellest blogi-maailmast puudust tundnud küll. Ehk saab rajale, kui Eesti tolmu jalgelt pühime ja talveks jälle Floridasse suundume.
Käesolev sügis on pakkunud igas valdkonnas väljakutseid ja proovilepanekuid. Igasuguste katsumuste kõrval on toimunud ka toredaid asju nagu näiteks minu isiklikus karjääris edasiminek, mille üle olen väga uhke. Kandideerisin eelmise õppeaasta lõpus uuele positsioonile ning alates septembri algusest olen Tallinna Ülikoolis õpetajahariduse lektor.
Uus positsioon on toonud ka uusi väljakutseid, ning septembri teises pooles andsin oma elu esimese inglise keelse loengu välistudengitele. Olin üsna põhjalikult valmistunud, aga elul olid ikka oma plaanid ja juhtus nii, et andsin loengu palavikus olles, mistõttu oli tegemist totaalse eneseületusega.
Lektori amet hõlmab endas ka erinevates kodumaistes ja rahvusvahelistes projektides tööd. Ühe projekti raames käisin näiteks augusti lõpus Oslos. Minu jaoks oli see päris esimest korda Norras olla ja ma ütlen teile - Oslo on imekaunis! Ma tahaksin sinna veel tagasi minna ja kindlasti ka ringi sõita ja loodust avastada.
Vaade minu hotellitoast Oslo kesklinnas:
Olen kolmandat aastaringi ülikoolis töötamas ja see on esimene sügis, kus ma ei ole totaalselt närvis enne loenguid. See on esimene sügis, kus tunnen, et ei pea end igal sammul tõestama. See on esimene sügis, kus tunnen, et saan rahulikult teha seda tööd, mida endiselt südamest armastan ja mida olengi sündinud tegema. See on esimene sügis, kus tunnen, kõik see, mis puudutab minu ametit, katab meelerahu ja enesekindlus. Mind ei aja enam endast välja see, kui ma ei tea. Siis ma lähen ja uurin kolleegilt või ütlen tudengile, et ma ei teagi - äkki keegi saalist teab? Ja kui ei tea, siis uurime järgmiseks korraks välja, sest kõik ju tahame teada saada! Töö on see, mis pakub rõõmu ja tunnen, et loengudki on sellel sügisel pisut teise hingamise saanud. Ma ei tea, kas tudengid seda tunnevad, aga mina tunnen. Endiselt on hommikuti suur rõõm minna ülikooli poole ja usun, et see on suur õnn elus.
Loengusse!
Tore sinu blogis postitust leida ja äge, et sul tööl nii hästi läheb ning see sära silmi toob. Ise olen võtnud sihiks ära lõpetada poolikud asjad, aga näis kuidas see kõik õnnestub.
VastaKustutaAitäh! Poolikute asjade lõpule viimine on hea eesmärk. Olen ise teinekord enda puhul avastanud, et poolikud ülesanded närivad ja häirivad rohkem, kui asja lahendamise ise väärt on. Aga mõne asjaga kohe on nii, et jääb poolikuks ja siis hakkab asi venima ja elu tuleb vahele. Igal juhul edu selle eesmärgi täitmisel!
KustutaSuure rõõmuga lugesin Sinu postitust, aitäh! Palju õnne uue ameti puhul! See on suur õnn, kui lähed hommikul rõõmuga tööle ja tunned end seal rahulikult. Mina olen oma tööd teinud kaua, väga kaua, aga ikka mäletan seda alguse ärevust. Korduvalt olen mõelnud, aitab, ei mingit väga põhjalikku õppimist enam. Teen ära iga aastased vajalikud täiendkoolitused ja aitab. Ja korduvalt olen oma sõnu söönud. Nii selgi sügisel, kohe kohe alustan maikuuni kestvat tõsist õppetööd. Säravat sügist ja uute postitusteni! H Saaremaalt
VastaKustutaNo tere ja aitäh! Kas läksid kohe päris kooli töö kõrvalt? See on ikka suur ettevõtmine ja töö, palju edu ja jaksu selleks aastaks!
KustutaTegemist on pikaajalise täiendkoolitusega minu oma erialal. Tõsine ses mõttes, et ei piisa vaid osalemisest, tuleb iga teema kohta testid teha ja lõpus eksam. H Saaremaalt
KustutaTore, kui töö selline, mida õhinaga teed, edu! Blogimaailmas oli äsja teemaks milles inimesed edukust näevad. Minu jaoks tulite blogistajate hulgast just teie silmi ette kui edukate noorte inimeste musternäide.
VastaKustutaOi kui tore seda lugeda oli, suur tänu!
Kustuta