Eelmisel nädalal käis meil külas Kaspari onupoeg, kes on temast 10a noorem. Gerth oli tööasjus USA-s ning soovis vabadel päevadel meile külla tulla. Panime kõik tema tulekuks valmis ja jäime teda põnevusega ootama.
Panin ta toa ja vannitoa valmis nagu ikka enne külalisi:
Mul on igaks juhuks teises vannitoas alati olemas ekstra väikesed hambapastad ja ekstra hambaharjad juhuks, kui keegi külalistest maha unustab.
Tegime ahjus kartulivormi ja aedvilju, et lõunasöögid oleks kaetud ja ei peaks liialt mõtlema:
Näitame sugulasele esimesel õhtul Miami Beachi ja Miami linna - ta oli kõigest vaimustuses, sest polnud ei Floridas ega ka USA-s varem viibinud. Peale paari tundi siin arvas ta, et elame paradiisis.
Miami South Beach
Gerth jooksis suure rõõmuga sooja vette muidugi:
Loomulikult käisime ka kuulsal Ocean Drive´l:
Peale jalutuskäiku suundusime Miami kesklinna õhtusöögile ja vaaterattale:
Kaspar ja Gerth pole mitte ainult sugulased vaid ka väga head sõbrad, kes omavahel igapäevaselt suhtlevad. Kui te küsite, mida nad siin pildil teevad, siis mul pole aimugi:
Meil oli väga lõbus õhtu koos! Päev oli aga pikk ja tuli kodu poole suunduda. Mind ootas ees varajane äratus, sest ees ootas koolitus, mille pidin varahommikul läbi viima.
Järgmisel päeval tutvustasime talle meie kodulinna ning käisime õhtul peale tööpäeva kõik koos väljas erinevates baarides, kus ühes oli isegi elav muusika. Meil oli tõeliselt tore õhtu!
Turist uudistab rannas kuuske:
Ühe baari lett oli sõna otseses mõttes tänaval, kus oli hea inimesi ja elu tänaval jälgida:
Kuna elame kesklinnas, siis õhtu lõppedes jalutasime koju ja tegime koduaias veel ühe piljardimängu:
Päevasel ajal tegime meie Kaspariga tööd ja Gerth tutvus meie maja jõusaali ja aiaga ning nautis elu:
Mõne päeva möödudes oligi aeg Gerth lennujaama viia, sest vaba põli oli lõppenud. Väga tore oli koos kvaliteetselt aega veeta.
See kuidas te külalisi vastu võtate on nii armas. Ma olen teilt õppinud ja kui hiljuti olid minu kodus külalised ookeani tagant, siis sättisin samamoodi käterätikud ja sokid, kreemid neid voodile ootama. Ja sain kohe hulgi komplimente. Mis siis, et oma lähedased inimesed, aga selline vastuvõtt jätab ikka hea tunde. Niiet, aitäh õpetamast. H Saaremaalt (vääääga lumiselt)
VastaKustutaNeed väiksed asjad, mis panevad meid külalisena tundma, et oleme väga oodatud, on minu hinnagul suure kaaluga. Nii tore lugeda, et katsetasid seda ka enda külaliste puhul! Ma arvan, et polegi oluline, kas külaliseks on oma pereliige või nö kaugem tuttav, erilist tunnet tahab igaüks kogeda :)
KustutaMu sõbranna pani kunagi padjale kommi... juba see oli teistmoodi :)
VastaKustutaAga kus külaliste puhul tööd teed? Kuidas siis oma päeva korraldad?
Ma teen Eesti kodus ka nii. Iga kord kui õepoeg meil ööbib, siis panen talle kommi padjale. Kuna ta sügisel ööbis mitu korda, siis lõpuks tormas juba esimese asjana enda patja kontrollima :D
KustutaMeil on olnud töö korraldamisega nüüdseks vist küll juba igatemoodi. Olen ise olnud puhkusel külaliste ajal ja Kaspar on tööd teinud klubiruumist (ühine ruum laudade ja toolidega kõikidele majaelanikele, kus saabki tööd teha). Oleme ka ise enda sviidi andnud külalistele (nt Kaspari õe perele, sest neid on 6 ja tundus loogiline, sest meie sviidis on alati tunduvalt rohkem ruumi ja vannituba on ka suurem). Nüüd oli nii, et olime ise mõlemad tööpostil, kui sugulane meil oli. Mina tegin nt oma öise koolituse elutoast - poisid panid mulle õhtul söögilaua jm elutuppa koolituseks valmis ning Gerth sai rahus enda toas magada. Hommikul tegime söögitoas tööd ja päevasel ajal töötasime seekord tema toas, sest ta ise oli pikalt jõusaalis ja aias päevitamas ja tal polnud selle vastu midagi, et enda laudade taga toimetame. Ühesõnaga me oleme väga paindlikud ja saame Kaspariga igal pool oma tööd teha, kui tarvis :)