Akud vajavad laadimist

 Viimasel ajal on meeletult raske (et mitte öelda võimatu) leida eneses motivatsiooni. Selline tunne on, et iga viimne raasuke  tahet, soovi ja jõudu töö tegemiseks on otsa saanud. Selline tunne, et tõstaks käed üles ja kõnniks lihtsalt eemale. Ma ei ole midagi sellist kunagi varem teinud, aga, ega ma pole ka midagi sellist varem tundnud. Ilmselgelt ma ei kõnni praegu kuskile, aga mis seal salata, eks ma mängin selle mõttega vahel küll.

Mul ei ole probleemi hommikul kell 8 laua taha istuda ja tööle hakata. Ma olen äärmiselt kohusetundlik inimene ja suudan ennast sundida. Küll aga on tekkinud selline ülevoolav väsimus-tüdimus-aitab juba-tunne. Hästi keeruline on seda sõnadesse panna.

Keegi küsis mu käest, et kas see kõik on seda üldse lõpuks väärt? Mina mõtlen, et mida see alla andmine väärt on? Eks neid lahinguid tuleb muidugi valida ja tead ju ise küll, kui käes on SEE lahing (isegi kui see kestab 6,5 aastat), kus tuleb lõpuni minna, ükskõik kuidas, kasvõi hambad ristis, aga lõpuni ja alla andmine ei ole variant. Vahel on vaja natuke halada, et siis jälle edasi minna.

Viimastel nädalatel oleme laupäeva ja pühapäeva päris vabaks võtnud nö enese laadimise ajaks. See on päris hästi toiminud tegelikult, sest ilmad on olnud supermõnusad ja eelmise nädalavahetuse veetsimegi sisuliselt väljas.

Laupäeval grillisime aias:

Pühapäeval laadisime akusid koduaias:

Ilusat nädalat!

Õues on suvi, toas sügis

Viimased pool nädalat on mul selline hästi mõnus hubane sügise tunne. Tõsi, seda küll ainult toas olles, sest väljas laiub suur suvi. Saladuskatte all lisan, et mulle tegelikult meeldibki nii. Ma ei armasta külma sügistuult või vihma. Vanasti ma lausa vihkasin vihmast ilma ja sügis tekitas minus alati masendust. Ameerikas elatud aeg on mind selles osas korralikult “ravinud”. Sombune või vihmane ilm ei tekita enam pahameelt, vaid see on vahelduse mõttes isegi päris tore. Siin muidugi peitubki asja iva – vahelduse mõttes paar vihmast ja pimedat ilma ongi tore, sest lõviosa ajast lõõskab päike ja laiub suur suvi.

Õhtuti hakkab järjest varem pimedaks minema (nii 19 paiku) ja mulle meeldib siis küünlaid põletada ja nautida hubast meeleolu:

Septembris ostsime elutuppa ka uue kohvilaua, seinakella ja kunstpuu:

Eile tegime korraliku kodumaise prae koos hapukapsaste, seaprae ja kartulitega. Kutsusime oma eestlasest sõbranna ka õhtusöögile ja nautisime sõna otseses mõttes jõululõhna ja toitu. Hoolimata sellest, et praad oli ülirammus, olin ma teinud üleeile veel valmis ka magustoidu – toorjuustutordi. Ma ei tea, kas toidupohmell on päris asi, aga nii mul, kui ka Kasparil, oli täna hommikul üliraske üles ärgata ja maru loid ja raske oli/on olla. Aga… toit oli nii hea!

Söögitoas oli meil vaid väga eredat valgust andev laelamp ning seetõttu soetasime suve lõpus sinna põrandalambi, mis annab mõnusalt hubast valgust:

Head isu!

Mõnusat sügist!

Soodsad õhtusöögid

Täna annan teile mõned õhtusöögiideed, kui endal on mõte koos ja sellele lõputule küsimusele: Mida ma täna õhtusöögiks teen? Vastust otsite. Tegemist on küllaltki säästlikute toitudega, sest meil on käsil Hull oktoober ja selle tarbeks tõmbasime ka oma toidueelarvele kerge sõlme peale mõneks ajaks. Siiski, sööma peab ja päris kiirnuudlite peal (ainult) ka ei ole mõistlik elada. Uutele lugejatele -  tere tulemast! Ma olen kõike muud, kui kokandusentusiast, aga reaalsus on see, et 6 päeva nädalas sööme kõik oma eined kodus ja seega meeldib see või mitte, aga kokkama peab.

Mõned toidud, mida oleme senisel küllaltki esktreemsel säästu-eri perioodil plaaninud teha:

KANASUPP 4l poti jaoks (aega kulub u 4h)

Ilmselgelt on kümneid erinevaid viise, kuidas suppi teha. Jagan siin seda, kuidas mina suppi teen. See on meie pere vaieldamatu lemmik ja teen seda tegelikult üsna sageli. Aega võtab kaua, aga kodukontoris tööd tehes pole sellest midagi hullu, sest lõviosa sellest ajast keeb supp omaette ega vaja erilist tähelepanu. Lisaks on järgnevad 3 päeva toidukorrad kindlustatud 😊 Kui isu saab vahepeal otsa, siis saab suppi edukalt ka karbiga sügavkülma panna. Kiirel momendil (või näiteks haigena) on hea, kui kausitäis kodust kanasuppi on käepärast võtta.

Puljong:

5-6 kana poolkoiba

5-6 loorberilehte

15-20 tera musta pipart

2 suurt porgandit

1-2 sibulat

1 tl soola

Supi sisu:

2-3 porgandit (värsked)

4-5 keskmise suurusega kartulit

1 suur sibul (värske)

Eelnevalt keedetud kana poolkoivad

1-2 puljongikuubikut

Vett

Tee nii:

1. Varu aega! Poljong keeb 3,5h ja see tähendab seda, et saab vabalt muid asju teha, aga ilmselgelt ei saa selle aja sees kodust lahkuda ja pliiti järelvalveta jätta. Sellega on mõistlik arvestada.

2. Puljongi jaoks aseta potti kana poolkoivad, kooritud ja neljaks lõigatud sibul, kooritud ja umbes kolmeks lõigatud porgandid, loorberid, terapipar ja 1 tl soola. Vala peale külm vesi nii, et pott on ääreni kaetud.

3. Keeda puljongit tasasel tulel kokku 3,5h ning riisu aeg-ajalt puljongi pinnalt vahtu. Kui puljong on umbes 2,5h keenud, siis lisa juurde vett nii, et pott oleks ääreni täis ja lase puljongil vaikselt veel tunnike keeda.

4. Puhasta ja haki värsked pordandid ning sibul ja aseta pannile praadima. Prae sibulad ja porgandid täiesti kuldpruuniks (selleks kulub umbes 20-25min).

5. Puhasta ja haki kartulid kuubikuteks ja aseta eraldi kaussi oma aega ootama. Mina panen kartulid alati külma vette ootele.

6. Nüüdseks on puljong keenud 3,5h. Kurna puljong suurde kaussi (või teise potti, kui see on olemas). Minul on üks pott ja seega ma kurnan puljongi alati suurde kaussi, pesen poti hoolikalt puhtaks ja seejärel valan puljongi puhtasse potti tagasi, mille asetan uuesti tulele.

Te nüüd mõtlete, miks mul ainult üks pott on, jah? Ma ei vaja rohkem. Lisaks, mulle ei meeldi, kui köögikapid on paksult erinevaid asju täis ja selleks, et üks asi kapist välja saada peab enne 36 potsikut eest ära tõstma. Ma tahan, et igal köögitarvikul on oma kindel kodu ja nii ei lähe kapid segamini ja asju on väga lihtne leida ja kätte saada.

7. Lisa tulel olevasse puljongisse praetud sibulad ja porgandid ning lisa puljongikuubik ja u 1l vett.

8. Puhasta ja haki keedetud kana poolkoivad. Supi sisse soovitan panna vaid puhast hakitud liha ning eemaldada kogu nahk jms.

9. Lisa supile kurnatud kartulikuubikud ning hakitud kanaliha. Maitse, kas vajad supile veel teist puljongikuubikut või mitte (see on maitse küsimus ja ma ise kasutan alati 2 puljongikuubikut ära). Lase supil umbes 5-7min keeda, kuniks kartulid on pehmed ning tõsta supp tulelt.

Head isu!

POISSMEHEKARTULID

6-7 värsket kartulit

2 suurt sibulat

sool

Õli praadimiseks

Tee nii:

Viiluta värsked kartulid õhkusteks viiludeks ja tee sama ka sibulaga. Prae neid koos keskmisel kuumusel (mitte liiga sageli segades), kuniks sibulad on jusktui kartulitesse sulanud ja kartulid kuldsed. Maitsesta soolaga ja head isu!

Kõrvale sobib hapukoor ja tomat. Soovi korral võib alati ka peekonit juurde praadida.

 

MAKARONISALAT (LIHATA)

Klaasitäis makarone (keeda pehmeks)

1-2 tomatit (haki peeneks)

1/3 värsket pikka kurki (haki peeneks)

mõned viilud marineeritud kurki (haki peeneks)

2 muna (keedetud)

Hapukoort

Majoneesi

Sool, pipar, suhkur

 

Tee nii:

1. Keeda ja jahuta munad ning haki peeneks.

2. Sega kõik hakitud koostisosad omavahel ning lisa majonees, hapukoor ja maitseained.

3. Salat sobib iseseisvalt ilma lihata, kuid ka praetud peekoniga.

Head isu!

PÜREESUPP

2 pk külmutatud lillkapsast (või 1 värske lillkapsapea)

2 sibulat

5-6 porgandit

Peotäis külmutatud herneid

2 puljongikuubikut

1 pk Philadelphia toorjuustu maitserohelisega (või Merevaiku maitserohelisega)

 

Tee nii:

1. Haki sibul ja porgand ning prae pannil kuldpruuniks umbes 15 min.

2. Pane u 2l vett koos puljongikuubikutega potti keema.

2. Lisa keevale puljongile praetud sibulad ja porgandid ning külmutatud lillkapsas. Keeda umbes 10-12 minutit, kuniks kõik koostisosad on pehmed.

4. Lisa supile peotäis herneid ja tõsta supp tulelt.

5. Lisa supile terve pakk toorjuustu (150-200gr) ning mikserda saumikseriga supp ettevaatlikult püreeks.

Supi kõrvale sobib imehästi võileib praemunaga või singiga. Head isu!

Loodetavasti saite mõne idee või tuletasin meelde ammu unustatud vana.

 

 

Laupäev

Laupäev on mu lemmikpäev. See on päev, kus me tavaliselt ei tegele millegi nö kasulikuga. Laupäeval me ei korista ega käi toidupoes ega pese pesu ega tee üldjuhul üldse midagi ülemäära kasulikku. Eks erandeid tuleb ikka, kui on vaja tööd teha või elu tuleb mingi ootamatusega vahele, aga suures plaanis on laupäev meil puhkepäev.

Hommikud algavad juba viimased neli aastat traditsiooniliste pannkookidega, mille meistriks on meie peres Kaspar. On üsna tavapärane, et Kaspar ärkab enne mind ja läheb tasahilju kööki toimetama. Laupäeval on meil selline kirjutamata reegel, et laseme teisel poolel end täielikult välja magada. Tõsi, eile küll Kaspar tuli mind äratama, aga olgem ausad – kell oli juba pool 12 päeval, seega mul oli isegi hea meel, et ta mu üles ajas ja hommikusöögile kutsus. Tavaliselt ma nii kaua siiski ei maga, aga nii umbes kell 10 või 10:30 on üsna tavapärane küll, kui end laupäeva hommikul voodist välja ajame.

Niisiis, Kasparil on tavapäraselt uni enne mind läinud ja ta asub hommikusööki valmistama. Ta teeb minu hinnangul maailma parimaid pannkooke ja mina olen suur meister nende söömises. Tavaliselt helistame hommikusöögi kõrvale ka perele ja kuulame nende uudiseid. Kui see kõik on tehtud, siis vahetame riided ja suundume randa. Ja nii enam-vähem igal laupäeval. Aga mis ma siin ikka pikalt jutustan – tulge parem meiega kaasa!

Vesi on selge ja väga soe, nö harjumiseks pole mingit aega vaja - mine aga otse sisse.

Päikesepatareid on laetud, võib päevaga edasi minna!

Rannas veedame tavaliselt paar tundi ja kui päikesepatareid on täis laetud, siis suundume lõunale ja koju pesema.  Kuna kõht on selleks hetkeks tavaliselt üsna tühi, siis oleme haaranud midagi kiirelt ja maitsvalt lõunasöögiks. Laupäev on meil sõna otseses mõttes patupäev, kus sööme seda, mida hind ihkab – maiustusi, rämpstoitu jms. See on meil ka nädalas ainuke päev, kus sellist priiskamist endale lubame. Ülejäänud päevadel on toidulaud võrdlemisi tervislik ja sööme oma eined kodus. Eks teinekord tuleb erandeid ikka ette, kui läheme nt reede õhtul välja, nädala sees kohvikusse, keegi tuleb külla või käime ise külas, aga suures plaanis on meil nii.

Peale laupäevast lõunasööki võtame hetkeks aja maha, nt keedame kohvi ja maiustame millegi heaga ning vaatame mõnda head saadet. Teinekord käime poodides või jalutamas, aga üldjuhul on rannapäev võtnud energia korralikult alla ja sellest peab hetke taastuma.

Õhtul on taaskord indu kuskile minna ja midagi teha ning seekord oli meil laupäeva õhtul kohting. Selleks puhuks olime aga loovad, sest meil on käsil Hull oktoober ja eelarve oli ilmselgelt korralikult kokku pigistatud. Niisiis, haarasime pitsa ning suundusime Miamisse parima vaatega kohta piknikule.

Vaade Miami kesklinnale:

Laupäevad on mu lemmikud, kus ei pea tegelema millegi argisega, lihtsalt naudid elu 😊