Kui keskkond, milles viibime on kaootiline ja segamini, siis on üsna raske keskenduda ja olla produktiivne. Organiseeritud kodu aitab luua korda meie mõtetes ja sellel on suurem mõju kogu elukorraldusele, kui oskame arvata. Küll aga on organiseerituse mõiste all palju enamat, kui korrastatud kodu või töölaud. Selle enama all mõtlen pigem elu enda organiseerimist ehk süsteemide/plaanide loomist, mis minu jaoks toimivad. Süsteemid aitavad olla produktiive ning hoida olulisi elu valdkondi kontrolli all.
Üheks olulisemaks süsteemiks, mida juba aastaid järgin on järgnev: planeerin oma järgmise nädala sellel nädalal. See tähendab seda, et 95% järgmise nädala tegevustest on mul sellel nädalal juba ette teada, ma olen need asjad aegsasti läbi mõelnud ja ette planeerinud (töökohustused, trennid, poeskäigud, toidud, külaskäigud, teatrikülastused jm). Loomulikult lükkab elu vahel ootamatusi ette ja see katabki selle 5%, aga üldjoontes on võimalik oma järgmine nädal üsna detailselt juba sellel nädalal ära planeerida.
Miks ma seda teen? Et vähendada stressi, et luua tervislikud harjumused nt trenni mahutamisse igas nädalas, et planeerida tervisliku toidu valmistamine ja selle tarbimine nädala lõikes, et teha pikemaajalisi plaane (nt treatripiletid, külaskäigud vms) ja eks neid põhjuseid ole veel.
Kui minna pisut detailsemaks, siis laiendan eelmist põhimõtet: planeerin oma homse juba täna. Ehk siis põhimõte on sama: kui ma olen valmistunud, siis on ebaõnnestumise % alla tõmmatud. Homseks valmistun juba nö detailide tasemel, kus laotan nt oma homsed kontoririided eelmisel õhtul valmis ning ühtlasi panen enda tööle mineku koti juba riiete juurde valmis. Hommikul säästan sellega tohutult aega, sest ei pea mõtlema, mida selga panna; kus käekott/arvutikott on jms. Kui võtan tööle toitu kaasa, siis pakin selle juba eelmisel õhtul külmikusse valmis ja lisan teinekord ka meeldetuletuse oma käekoti juurde: võta toit külmikust kaasa. Kas mul on homme trennipäev? Õnneks see osa ei vajagi erilist tähelepanu, sest terve nädala puhtad trenniriided viin kontorisse esmaspäeval ja igapäevaselt pean vaid mustad riided peale tööpäeva lõppu koju pesukasti tooma.
Õhtuti valmistan ka kohvimasina hommikuks ette ehk siis kontrollin, kas ube on vaja juurde valada, kas vett on vaja paaki lisada jms. Enne magama minekut paneme alati nõudepesumasina tööle ja kontrollime, et köök jääks puhas nii, et sinna on hommikul hea tulla. Kõik need väikesed asjad, mida saan eelmisel õhtul/päeval ära teha selleks, et järgmine päev algaks edukalt. Need tegevused on niivõrd sisse harjunud, et sellele eraldi justkui ei mõtlegi, aga aitavad väga palju eduka päeva algusele kaasa. Kui päevale on pandud edukas ja hoogne algus, siis seab see tooni kogu ülejäänud päevaks.
Meil on Kaspariga aastatega välja kujunenud ka oma toidusüsteem. Meil on köögis olemas eraldi märkmik, kus ühel poolel on nädala menüü ja teisele poole kirjutame jooksvalt nimekirja (kõik mida on vaja osta nii koju kui külmikusse kui ka isiklikuks tarbeks vms). Märkmiku vahetus läheduses asub ka pastakas, et igal hetkel oleks lihtne ja mugav nimekirja täiendada. Süsteem on selline - kui näen, et midagi hakkab kodus vähenema, siis läheb see asi juba nimekirja. Ma ei oota, et mingi asi saaks täielikult otsa enne, kui selle nimekirja lisan - siis on juba hilja.
Teeme igal pühapäeval nädala menüü, kus mõtleme kõik toidukorrad kuni järgmise laupäevani välja (laupäev on nö vaba päev, kus sööme tavaliselt väljas). Menüüd teeme alati köögis, et saaks samal ajal nimekirja lisada asju, mis vajavad ostmist ja vaadata, mis on kodus juba olemas, mis vajaks ära kasutamist. Iga toidukorda planeerime nii, et see sisaldaks aedvilju (välja arvatud hommikusöök, kui selleks on nt puder). Aedviljad/ värske salat on meie peres aukohal ja neid ostame nädala lõikes suuremates kogustes. Samuti mõtleme läbi snäkid (nt puuviljad, marjad) ja sisuliselt kogu toidu- ja kodumajanduse, mis vajab ostmist. Ameerikas säilivad toiduained kauem ja seega käime Florida kodus vaid 1x nädalas poes. Eestis piim jm nii kaua ei säili ja seega on meil lisatud üks poeskäik nädala sees lisaks, kus tuleb osta vaid hädavajalikku juurde (nt piim). Selline süsteem aitab tohutult aega kokku hoida nädala sees. Samuti jääb ära igasugune peavalu teemal "mida me täna süüa teeme ja mida selleks vaja on osta". Kõik on menüüs kirjas, vajalikud asjad on kodus olemas. Samuti planeerime oma toidutegemist vastavalt graafikule (mis kell mul nt Eestis olles loengud lõppevad, millal trennid on jms). Toidu teeme tavaliselt suurema koguse, et jätkuks 2-3 toidukorraks.
Meil on ka oma trennisüsteem. Väärtustame väga oma tervist ja seetõttu on enese füüsiline liigutamine meie elus olulisel kohal. Meil on kindlad trennipäevad millal teeme koos trenni ning meil on kindlad trennivabad päeval, millal käime kõndimas. Igal päeval on oma ülesanne ja see ei kuulu läbirääkimistele. Trennist vabastab haigus. Kõik see on niivõrd sisse harjutatud, et trennipäevadel ei tule isegi mõttesse "ma ei viitsi täna". Jalutamine meeldib meile mõlemale tohutult ja neid päevi ootame nagunii alati elevusega, seega see ei ole üldse probleem. Kõik see kehtib Floridas olles.
Eestis on lugu keerulisem, sest Eestis oleme erinevates graafikutes (Kaspar töötab Florida aja järgi). Niisiis mõtlesin juba suvel endale sügiseks välja detailse plaani, kuidas trennipäevad päevaplaani mahutada. Teadsin, et see saab olema väljakutse, sest loengupäevad on minu jaoks väga kurnavad. Aga päris kindlasti teadsin ka seda, et kui ma oma keha ei liiguta, siia tunnen ennast väga loiult ja halvasti. Nüüd olemegi ligi kuu aega Eestis tagasi olnud ja olen terve selle aja vältel trenniharjumust endale sisse harjutanud. Hoian oma trenniasju kontoris nii, et igapäevaselt on vaja koju pessu tuua vaid mustad trenniriided ja korra nädalas ka saunalinad. Kõik muu saab olla kontoris kohapeal, mis teeb elu väga mugavaks. Tunnen, et nüüdseks on see harjumus kindlatel päevadel jõusaalis trenni teha juba kenasti sees ja pean vaid jälgima, kas saan trenni teha enne või pärast tööpäeva (vastavalt tööpäeva pikkusele, sest kui nt loeng lõppeb kell 18, siis peale seda ma enam trenni ei jõuaks ja tean, et pean trenni hommikul ära tegema). Kaspar saab Eestis olles trenni teha hommikupoolikuti. Kõige olulisem on aga see, et on olemas plaan ja sellest kinni pidada. Plaan ei kuulu läbirääkimistele vaid täitmisele.
Lisaks olen kogu oma teadliku elu pidanud märkmikku, milleks kooliajal oli päevik, ülikooli ajal samuti päevik ja hiljem muutus see kalender/märkmik/päevikuks, kuhu lisasin kõik vajaliku. Hoolimata moodsast tehnoloogiast, ma armastan paberkandjal kalendermärkmikke. Olen väga visuaalne inimene ja mu mälu on olematu. Seega kõik, mida pean ühes päevas/nädalas tegema saab üles kirjutatud kalendrisse, mis on minuga kõikjal kaasas (tööülesannetest kuni isiklike kohustusteni nt arstiaeg, trenn, koristamine jm). Märkmiku väga oluline roll on meeldetuletustel. Kirjutan sinna aegsasti üles kui pean kuskile asutusse nt kindlal kuupäeval helistama/kirjutama või mingi asja korda ajama ja selleks eelnevalt midagi tegema; kellelegi sünnipäeva kingitust/lilli ostma; mingit broneeringut tegema vms. Nii kui ülesanne/meeldetuletus on kirja saanud, nii on see mu peast väljas ja stress kadunud - ma ei pea seda pingsalt enam meeles hoidma, see on kirjas. Iga tööpäeva lõpus vaatan üle oma järgmise päeva kava, nii valmistan end juba vaimselt ette selleks, mis mind järgmisel päeval ees ootab ja see ei tule mulle hommikul ehmatuse või üllatusena. Nii saan oma järgmise päeva paremini valmis panna.
Igal hommikul avan elevusega oma märkmiku ja vaatan uuesti üle, mis ülesanded mind sellel päeval ootavad. Ükski asi ei tule ootamatult, sest olen sellele juba eelmisel õhtul paar minutit pühendanud. Selliselt toimides on väga lihtne ka pikemaajalisi plaane teha, sest kõik on kirjalikult olemas ja silmade ees.
Meil on aastatega kujunenud ka üsna kindel süsteem koristamises, millal me teeme tõsisema küürimispäeva ja mis on need ülesanded, mida teeme Kaspariga igapäevaselt, et igal hommikul ärgates saaks puhtasse kööki/elutuppa astuda. Samuti pesen jooksvalt töönädala sees pesusid/ voodipesusid ning ei jäta neid ülesandeid nädalavahetusele. Ma armastan nädalavahetusi ja ei tahaks ilmaski kulla väärtusega laupäeva koristamisele või pesupesemisele kulutada. See tähendab, et need ülesanded tuleb jaotada töönädala sisestele õhtutele. Oleme selliselt toimetanud juba viimased 6 aastat ja see sobib meile ideaalselt. See ei tähenda, et elu vahel sisse ei sõida ja süsteeme segi ei paiska, aga peamine idee on see, et need süsteemid aitavad asjad kontrolli all hoida ja ühelgi hetkel ei ole tunnet, et elamine on totaalne hullumaja või, et upume musta pesu hunnikute vahele.
Mul on üsna kindel süsteem ka vee joomises ehk siis mul on joogipudel (700ml) ja päevane eesmärk on ära juua 3 pudelit vett + vesi mis kulub trenni tehes. See ei ole minu jaoks mingi raske pingutus, küll aga pean kiirematel päevadel endale vee joomist meelde tuletama, mistõttu on veepudel minuga kõikjal kaasas sellest hetkest kui ärkan kuni uinumiseni. Hommikul ärgates kõige esimese asjana joon 10 suurt lonksu vett (u kolmandik oma veepudelist). Nii on üks osa päevasest veest mu organismis enne, kui sinna midagi muud läheb. Veepudel on mul kaasas loengutes, koosolekutel, autos, trennis, kodus - igal pool. See on harjumus, mida olen pidanud endale külge harjutama. Meie peres on joogiks alati vesi. Meil on kodus üldjuhul alati mahla, ilma suhkruta karastusjooke/ värskat jms, aga need on pigem sellised harvemad joogid, mida tarbime. Igapäevane jook on tavaline vesi.
Eks neid väiksemaid ja suuremaid süsteeme ole tegelikult veelgi. Ma armastan süsteeme, need teevad mu elu märgatavamalt lihtsamaks ja sujuvamaks ja mis mul saaks selle vastu olla :)
