Paus

 Head lugejad,

teen blogisse väikese pausi. Ilusat ja rahulikku jõuluaega teile!

Imeline Miami

Reede õhtul oli meil omamoodi kohtinguõhtu. Haarasime Starbucksist kakaod kaasa, panime autosse jõulumuusika mängima ja sõitsime terve õhtu ringi, et jõulutulesid imetleda. Mõne maja juures olid kaunistused niivõrd suurejoonelised, et me lihtsalt pidime peatuse tegema, et seda kõike lähemalt uudistada. Kaunistatud ei ole mitte ainult koduaiad, vaid lausa tänavad ja puude alleed nende eramajade juures ehk siis mul oli tunne nagu kõnniksin võlumetsas kuskil muinasjutus. Täiesti vapustavad vaatepildid!

See kõik on ühe eramaja kaunistus:

Kui reede õhtu oli väga pühade temaatiline, siis laupäeval jätkasime suviselt ja suundusime otsejoones randa. Floridas on praegu just see kõige magusam hooaeg ilma poolest, kus väljas ei ole enam tapvalt palav ja vesi on heleroheline nagu filmis. Vesi on nii selge, et kui rinnuni vees olen, siis näen oma varbaid.

Meie koduranna hiiglaslik "lumememm":

Laupäeva teiseks pooleks oli meil renditud paat. See plaan oli juba ammu paika pandud ja kuupäev teada. Rentisime paadi koos oma kohaliku eestlasest sõbra ja tema sõbraga ning seiklus Miamist võis alata. Ja oh, kus see oli alles seiklus! Miamis on meeletult ilus linnasiluett, kus pilvelõhkujad kõrguvad üksteise kõrval nagu sõdurid reas:

 Täiesti imeline päev!

Koos oma eestlasest sõbranna Kirstiga:

Samuti on linna ääres hulganisti väikeseid saarekesi, kus laiuvad väga uhked eramud. Sõitsime paadiga üsna lähedal nende saarekeste juures:

Kui päike hakkas loojuma, siis viskas kapten laeva ankrusse ning meil oli suurepärane võimalus päikeseloojangu ajal ujuma minna. Ujumispausiks lükati selline suur alus vette, mille najal oli väga mõnus olla ja juttu ajada:

Õhtupimeduses sõitsime imelise Miami linna silueti taustal tagasi, kuulasime head muusikat, tantsisime ja nautisime elu. See oli üks tõeliselt tore päev, mida tasus oodata!

Oleme ligi 9 kuud elanud osaliselt ja ka täielikult karantiini-elu ja üle väga väga pika aja midagi "normaalset" ja toredat teha koos paari teise inimesega oli täiesti vapustavalt tore!

Ilusat nädalat, sõbrad!

Kus veeta jõulupühi?

Eestis elades ma ei saanud aru, kuidas saab üldse soojas kliimas jõulutunne peale tulla. Ma ei olnud ise kunagi pühade perioodil soojemas kliimas (või üldse kuskil) reisil olnud, aga olin esirinnas arvamust omama ja hukka mõistma. Tegelikult saab küll jõulutunne ka keset helesinist vett ja palmipuid põue pugeda ja ikka päris tugevalt. Mul on näiteks sellel aastal kohe eriti tugev jõulumeeleolu peal, olgugi, et terve möödunud pühapäeva veetsin rannas päevitades ja ujudes, justkui oleks suvi.

Kodus on meil juba mitu nädalat jõulukaunistused üleval ja sageli mängib jõulumuusika, õhtuti vaatame jõulufilme ja oleme juba omajagu jõulukingitusigi varunud. Tänavad on tihedalt jõulukaunistustega ehitud nii, et ühelgi hetkel ei saa meelest minna, mis hooaeg käsil on.

Peatänaval kostub jõulumuusika ning ühe poe välisseinast on saanud suur ekraan jõulufilmi jaoks:

Kohvikud on kõik kaunistatud:

Palmipuude kaunistamisel ollakse siin eriti usinad:

Meie linna kuusk:

Kolm viimast päeva on meil "külmalaine" olnud ja see andis üle väga mitme kuu võimaluse pikem riietus kapist välja otsida:

Kolisin Ameerikasse 2016 detsembri alguses ja tollel aastal olid mu senise elu kõige kurvemad jõulud. Kõik oli uus ja võõras ja jõuluõhtul oleks tahtnud niiväga koos perega ühise laua ääres istuda ja naerda. Järgneval aastal võtsime kätte ja läksime jõulupühadeks reisile Las Vegasesse ja see oli väga õige otsus. Puudusid võimalused, et Eestisse lennata, aga ainult kahekesi kodus ka olla ei tahtnud. Mul oli veel liiga teravalt möödunud pühad meeles ja tahtsime seda mustrit muuta. Jõulureis oli äärimiselt vahva ja soovitan seda võtet kõigile, kes mingil põhjusel ei saa pühi koos perega veeta.

Alles kolm aastat peale Ameerikasse kolimist olime omadega lõpuks sealmaal, et saime pühadeks Eestisse lennata. Need olid siis eelmised jõulupühad ja kõik oli nii nagu olema peab – pikk pühadelaud koos oma inimestega, laulud ja luuletused jõuluvanale, tuba täis laste kisa ja kilkeid ja kerget kaost ehk siis ideaalsed jõulud. Meid on õnnistatud suure perega ja minu hinnangul pole olemas suuremat kingitust, kui pühad koos oma perega veeta.

Käesoleval aastal pidime väga mitu korda kodumaale lendama ja samuti olid tulemas ka mitmed pereliikmed meile taaskord külla, aga on selge, et see kõik jäi ära. Mõtlesin enda peas, et saaks need jõulupühad ometi läbi ja saaks eluga edasi minna. Mõte eelolevatest pühadest tegi kurvaks, sest mis õiged pühad need ilma pereta on. Mingil hetkel jagasin ka Kaspariga oma mõtteid pühadest ja sinna paika see asi jäi. Kaspar seedis olukorda ja tuli mõne aja pärast minu juurde teatega, et me saame pühadeks kodumaale minna. Ma olin täiesti jahmunud - mismoodi ometi?! Ta oli natuke asju uurinud ja välja selgitanud, kuidas me saame minna Euroopasse nii, et meid siiski hiljem riiki tagasi ka lastakse (elame siin ju tööviisaga, mitte passi või rohelise kaardiga) ja seoses pandeemiaga on seadused ja korrad teised, kui tavapärase elu juures. 

Eks elu näitab, mis siin täpsemalt saama hakkab, aga hetkel on piletid olemas ja plaan selline, et saame pühad koos perega Eestis veeta -  jehuu!

Kuidas teil jõulutundega on?

Pikad pühad ja tähistamised

Selja taga on pikad pühad, kus saime lausa neli puhkepäeva. Neljapäeval olid tänupühad, mille puhul oli ametlikult vaba päev ning lisaks oli vaba ka reede. Kuna Kaspar saab kohalikud pühad vabaks, siis olen ka ise samad päevad vabaks võtnud, et koos aega veeta ja pühi pidada. Tänupühad on küll ameeriklaste püha, aga see on niivõrd tore püha, et oleme seda igal aastal isegi pidanud. Tõsi, sel aastal olime küll esimest korda päris kahekesi. Meie Houstoni sõbrad pidid tegelikult pikaks nädalavahetuseks külla tulema, aga vahel on nii, et elu tuleb suurte löökidega vahele ja paiskab plaanid segamini. Kõigest hoolimata oli meie püha siiski äga pidulik ja ilus. Otsustasin kohe ära, et ma ei soovi tervet päeva köögis veeta ja tellin traditsioonilise tänupüha õhtusöögi restoranist ette ära, nii jäi päev ise vabaks ja saime selle hoopis rannas veeta. Õhtul käisime restoranis oma õhtusöögil järgi ja katsime koju piduliku laua.

Tellisin restoranist tänupühade õhtusöögi kolmele inimesele eeldusel, et siis saame järgmisel päeval jääke süüa ja ei pea kodus kokkama. Kui see kogus toitu on kolmele, siis ma ei tea...

Meie pidulaud tänupühadeks:

Avasime ka jõulufilmide hooaja:

Tänupühal meeldib meile mõelda kõigele sellele, mis on hästi. Mina, oma pessimistliku loomuga, kipun tavapäraselt pigem kõigepealt negatiivsele mõtlema, ent tänupüha on päris kindlasti üks nendest päevadest, kus keskendun vaid heale ja positiivsele. On väga palju, mille eest tänulik olla ja meie jaoks edetabelli tippu pürgiski meie enda abielu, perekond ja sõbrad. Võiks ju mõelda, et see on kõik nii loomulik ja justkui iseenesest mõistetav, aga tegelikkuses see nii ei ole. Käesolev aasta ei ole olnud ilmselt kellelegi lihtne, aga lisaks ülemaailmsele pandeemiale on sageli ka palju võitlusi, millega peab isiklikus elus toime tulema ja need on need hetked, kus tead, et ilma oma teise poole toetuseta ei pruugi jalule jäämine võimalikuks osutuda.

Olgugi, et perekonna ja sõprade nägemine nö reaalses elus on käesoleval aastal olnud sama sage, kui kuuvarjutus, siis see ei vähenda nende tähtsust, vastupidi. Pigem on olukord teinud hoopis leidlikumaks. Näiteks, kogu selle pandeemia aja vältel ehk siis käesoleva aasta jooksul on meil Meie Klubi naistega peaaegu igal nädalal “Zoomi veinikad,” kus me istume küll kõik oma kodudes, aga oleme samal ajal koos ja vahetame elu pisemaid ja suuremaid seiku, naerame ja nutame, kui tarvis ja see on täielik kvaliteetaeg oma tüdrukutega. Kaspar ütleb alati, et ma olen justkui positiivselt laetud iga kord, kui oma tüdrukute seltskonnast ära tulen.

Seega oli tänupüha õhtusöögil palju, mille eest tänulik olla.

❤❤❤

Pühapäeva hommikul äratati mind lauluga üles ja paluti elutuppa tulla. Järgnevate piltide puhul vabandan oma äsja ärganud ja kasimata välimuse eest, aga jagan neid siiski, et edastada oma emotsiooni, kui seda suursugust sünnipäevaüllatust nägin:

Sellel pildil naeran nii, et pisarad voolavad, sest vastasseinas, otse mu silmade ees laiub plakat, mis on pärit ühest meie suurest lemmikust komöödiasarjast The Office. Selles sarjas on üks eriti värvikas karakter, kes pidi oma kolleegile sünnipäevapeo tegema, ning tegi talle plakati, mis on ristivastupidine sellele, milline üks korralik sünnipäevaplakat võiks olla. Kuna me olime vastavat osa just hiljuti näinud ja selle peale korraliku kõhutäie naernud, siis nähes seda sama plakatit oma elutoa seinal....võite ette kujutada, kuidas ma purskasin suure häälega naerma!

Sellest plakatist ma rääkisingi:

Ma ei tea, kui kaua ma naersin. Vist nii kaua, kui luksuma hakkasin:

Kui suutsin ennast natuke koguda, siis sain alles aru, kui palju uhkeid ettevalmistusi Kaspar oli sellel hommikul teinud. Laual ootas tort küünaldega, värskelt valmistatud hommikusöök, uhked lillekimbud ja hunnik kingitusi ja kaunistusi. Ma olin täiesti rabatud sellest kõigest!

Üllatused sellega ei lõppenud - kuller tõi veelgi lilli juurde:

Sellel aastal olen end sünnipäeva puhul kohe ekstra eriliselt tundnud, sest lillekimbud/kingitused hakkasid saabuma juba 2 nädalat enne sünnipäeva. Viimase paari nädala jooksul olen kokku saanud 5 erinevat üllatust perekonnalt ja sõpradelt nii kodumaalt, kui Ameerikast kullerteenuse vahendusel ja see on teinud südame ikka väga soojaks: 

Lisaks veel palju õnnitlusi, kõnesid, lilli ja kingitusi sünnipäeval. On meeletult liigutav, kui sind niivõrd suursuguselt meeles peetakse, see tekitab väga erilise tunde. Kui hunnik kõnesid oli hommikul kodus vastu võetud, siis suundusime randa, et päev seal veeta. Ilm oli täiesti ideaalne ja korralik puhkuse tunne tuli peale küll:

Õhtul ütles Kaspar mulle, et ma end kindlaks kellaks valmis sätiksin, sest siis on ees ootamas järgmine üllatus. Mulle ei pea sellist asja mitu korda ütlema ja tormasin ennast sättima. Linn on nii ilusates jõulutuledes, et kohe oli vaja mõned pildid ka teha:

32

Õhtul oli tähistamist tegelikult omajagu. Tähistasime küll sünnipäeva, aga mitte sugugi vähem tähtis polnud tähistamine ka Kaspari auks, kes oma suure pühendumuse, täiesti hullumeelse tööeetika ja tohutu sihikindlusega saavutas auga välja teenitud ametikõrgenduse ja jätkab küll alates homsest samas firmas, aga uuel ametipostil. Olen meeletult uhke tema üle!

💓💓💓

Mõnusat advendiaega!