Ameerika kodu vs Eesti kodu

 Mis on Ameerika kodus teisiti kui tavapärases Eesti kodus? 

Meil ei olnud eelmises kodus näiteks kuivatit ja see on küll masin, mida soovitan igale perenaisele, kui vähegi võimalust ja vannitoas vaba ruumi jagub. Tõsi, kuivati lõhub (õigemini kulutab) riideid ja sinna ma tõesti ei pane triiksärke või kleite aga tema plussid kaaluvad üle miinused. Esiteks on kuivatil filter, mis kogub tolmu endasse. Kas panete tähele kui palju tuleb elamisse tolmu kui riided panna restile kuivama ja hiljem need sealt ära lapata? Kõik see tolm jääb nüüd kuivatisse, mis teeb elamise ikka märgatavalt tolmuvaesemaks, mis on minusugusele allergikule nagu bingo peavõit! Lisaks ei pea ootama, et voodipesud, saunalinad, dressid vms kuivaks terve päeva. Paari tunniga on pesud pestud, kuivad ja korras! Meil polegi siin enam pesuresti. Need esemed, mis kuivatisse ei lähe, riputan riidepuudega vannituppa kuivama ja ongi asi lahendatud.

Lisaks ei olnud meie Eesti kodus prügihunti, mis asub köögis. Prügihunt on ausalt öeldes üsna imeline leiutis ja oma tuleviku unistuste koju sooviks küll sellist seadeldist saada. Pean mainima, et see on ka väga kaval masin- seniks kuni seda pole, siis ei oska nagu puudust tundagi aga kui oled sellega juba mõnda aega koos elanud, siis parema meelega enam ei loobuks. Prügihunt paigaldatakse kraanikausi alla nii, et kraanikaussi saad kasutada nagu ikka tavapärast kraanikaussi aga selle lisandiga, et soovi korral saad panna prügihundi nupust tööle. Nüüd kui hunt töötab (seda iseenesest pole näha, vaid on lihtsalt valjuhäälset põrinat kuulda), siis võid sinna samasse kraanikaussi puhastada taldrikud õhtusöögi jääkidega või hoopis hakid salatit ja kurgi otsad või tomati südamikud saad otsejoones sinna panna või pesed hommikust pudrupotti, kuhu on pisut putru põhja jäänud või koorid otsejoones porgandid kraanikausi kohal ära- hunt võtab kõik sellised jäägid endale. Hundi miinuseks on vast see, et kui on üks kraanikauss, siis ei saa sinna alla kappi panna prügikasti, sest ta võtab umbes sama palju ruumi kui tavapäraselt seda prügikast võtaks. Teine lahendus ongi paigaldada kaks kraanikaussi kõrvuti- hea mugav ja prügikast mahub ka alla ära.

Kolmas asi, mis meil tegelikult oli ka Eesti kodus ja tundub, et ka üha enam ehitatakse neid sisse ka uutesse kortermajadesse ja mis väärib minu hinnangul siiski mainimist on garderoob, kuhu saab sisse minna (walk-in closet). See mahutab nii palju rohkem kui riietekapp, et seda kiidulaulu ma jätkaks vist hommikuni.

Neljas asi millele tahan tähelepanu juhtida on vannitoas olev tööpind. Igal naisel (tegelikult ka meestel) on igasugused purgid ja potsikud, mis leiavad igapäevast kasutust- seega neid kuskile jäädavalt ära panna ei tahaks, sest koguaeg on neid vaja. Tööpind annab suurepärase võimaluse asjad sinna peale panna ning tekitada selle alla samuti panipaigad või hoopis paigutada pesumasin sinna alla.  See on üks nutikas, praktiline, lihtsalt puhastatav ja samas ka esteetiline lahendus, aga see on muidugi jällegi minu isiklik arvamus. Millegi pärast aga Eesti kodudes seda lahendust väga ei kasutata (vähemalt mul pole kokkupuuteid siiani olnud). Miks? Ma ei tea, aga tundub, et ka see hakkab pisut muutuma. Kiitsin just Kasparile ükspäev oma Eesti sõbranna Kristi tutikat vannituba, kuhu lasti imeline vannitoamööbel koos töötasapinnaga sisse ehitada ja muidu olemiselt mitte väga suur vannituba muutus hoobilt kuidagi suuremaks ja avaramaks, sest võimalusi asju paigutada tuli juurde.

Kui meie siia kolisime, siis olime mõlemad vaimustuses oma suurest vannitoast. Eestis oli meil vannituba selline- duššinurk, pott, kraanikauss, pesumasin, korv riietele ja kõik. Ise said end selle keskel ühel kohal ringi keerata, heal juhul. Ehk siis keskmine Eesti vannituba, kus oma asjad ära ajada aga laiutama just ei kipu. Seega üsna loogiline, et olime siin kerges ahvivaimustuses sellisest suurest vannitoast, kuhu mahume mõlemad vabalt toimetama. Ameerika mõistes peetakse tegelikult ideaalseks vannitoaks alustuseks seda, mis on magamistoaga otseühenduses ja tingimata peaks see sisaldama eraldi duššinurka, vanni, kahte kraanikaussi, potti ja ideaalis on vannitoast läbi jalutades ka garderoob (suuremates elamistes lausa kaks garderoobi - his and her`s). Külalistele on mõeldud sellisel juhul lisaks tavaliselt poolik vannituba (half-bath), mis on meie mõistes lihtsalt wc või lausa eraldi vannituba.

Juhul kui  elamises on kaks magamistuba, siis reeglina on seal ka kaks vannituba (täissuuruses vannituba), sest siin kuulub vannituba justkui magamistoa juurde. Juurde võib lisanduda veel ka poolik vannituba ehk siis lihtsalt wc külalistele kasutamiseks või üldjuhul on külaliste vannitoal kaks sissekäiku (magamistoast ja esikust) või üks sissekäik ühiskasutatava ruumi poolelt, et seda saaksid kõik kasutada. Kui korteris/eramus on kaks ja enam magamistuba, siis üldjuhul on seal ka vähemalt kaks vannituba. Võite ise vaimusilmas ette kujutada kui palju ruumi see kõik võtab ja siis hakkabki juba pilt selginema, miks need majad ja korterid siin nii suured on.

Lisan siia näidisena ka meie majas olevate kahe korteri plaanid, et saakite kogu sellest vannitubade/garderoobide rägastikust parema ülevaate.

Meie korteri plaan peegelpildis ehk siis ühe magamistoaga korteris on üldjuhul ka üks vannituba (BATH) ning siis on ka tavapärane, et pesumasin ja kuivati paigutatakse vannituppa (D/W):

Siin võib näha kahe magamistoaga korterit, kus ühest magamistoast (master bedroom) läheb otse vannituppa (BATH) ning kahte garderoobi (CLOSET). Teise vannitoa sissepääs on ühiskasutatava ruumi poolelt, mis on mõeldud ka külalistele kasutamiseks:

Ahjaa, ideaalses Ameerika majapidamises on pesumasin ja kuivati lausa eraldi ruumis (vt üleval olevat korteriplaani- UTILITY). Muideks, vaatasin ühte kolimissaadet, kus ameeriklastest vanapaar kolis Euroopasse ja kui neile näidati elamist, kus köögis(!) oli pesumasin, siis peremees lõi käsi kokku ja hüüatas imestunult stiilis a´la „Appi, kes küll pesumasina kööki paneb! Mis kombed!“ Ise mõtlesin seda saadet vaadates, et oh appi ja meie esimeses korteris oli pesumasin köögis, oleks pidanud selle vanapaari külla kutsuma J

Mida aga Põhja-Ameerika lõunaosariikide elamistes eriti ei kohta on eraldi esik ja esikus asuv väike garderoob/kapp üleriiete jaoks. On üsna tavapärane, et välisuksest astutakse otse nt elutuppa või kööki. Esikuosa kui sellist ei pruugi väga paljudes elamistes üldse olla (osades siiski õnneks on). Eesti inimese jaoks on see küllaltki harjumatu, sest tahaks ju jope/jaki kohe sisenedes nagisse riputada ja jalanõud restile panna. Reaalsus on see, et lõunaosariikides on ilm suurem osa aastast nii soe, et väljas viibides jakki vaja ei ole ja seega pole ka just esmast vajadust välisukse juures asuva nagi/kapi/garderoobi jaoks. Jalanõude paigutamisega on nii, et üldjuhul ameeriklane jätab jalanõud jalga ka ruumis viibides. Täpselt nii nagu oleme harjunud filmidest nägema. Ma ei tea, kas seda teevad ka põhjapool asuvate osariikide elanikud. Uurisin selle teema kohta Anne`i  käest ja ta ütles, et jalanõude ära võtmine on nii „eksootiliselt euroopalik“. Meie  jaoks on see täiesti praktiline lahendus, sest Eesti ilma arvesse võttes küll ei tahaks kõike seda tänavalt tulevat endale jalanõudega tuppa tassida. Siin on aga tänavad puhtad ja üldjuhul kuivad. Meie kodus elavad aga eurooplased ja nii ei jõua ka need välisjalanõud lävelt kuigi palju kaugemale hoolimata sellest kui puhas või kuiv see tänav on.

Ilusat nädalat!

Maile