Ideaalne päev

Kui esimest korda silmad avasin, näitas kell 6:25- pole võimalik, laupäeva hommikul! Kas tõesti tuleb jälle selline laupäev, kus ärkan mitte millegi peale nii vara üles ja olen alates pealelõunast zombi?! Sundisin väevõimuga silmad kinni ja tõmbasin teki kurguni. Arvan, et võitlus enesega kestis u pool tundi, aga kui seejärel silmad avasin näitaks kell 10:05 - jess, õnnestus! Haarasin öökapilt telefoni ja vaatasin, mis teistel uudist. Lõpuks vedasime end 11 paiku voodist välja, sest kell 11:30 ootas esimese korruse kohviruumis majapidu – brunch koos värskete omlettide ja mimosadega.

Olime esimeste seas peol ja ruum oli ilusti kaunistatud, nagu sellistel üritustel alati. Teenindaja pakkus esimese asjana mimosa kokteili ja suunas meid menüü juurde, kust tuli välja valida meelepärane omlett. Kokk oli end kahe kaasaskantava pliidirauaga üles seadnud ja hakkas tellimusi täide viima. Kaspar andis meie tellimused sisse. Mõne hetke möödudes oli ruum rahvast täis ja korraga moodustus inimestest pikk rivi, kes omletti soovisid. Alati ma mõtlen, et oleme nagu viielised nendel üritustel esimesena kohal, et võiks ka vahel ju hiljem tulla (nagu teised), aga mõtteks see ongi jäänud. Täna mul oli maru hea meel, et me hiljem ei tulnud.

Toit oli väga maitsev ja paar kokteili hiljem suundusime üles, et perega rääkida. Nad olid meie kokteilidest pisut segaduses ja vaatasid mitu korda kella, et ajavahest ikka õigesti aru saada. Noh, mis seal ikka, laupäeval võib kõike 😊

Seejärel sain sõbrannalt teada, et Victoria´s Secret´i pesupoel on hetkel suured allahindlused. Seda uudist ei saanud ometi kõrvust mööda lasta, sest VS pood asub meie kodust vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel. Nii tuligi samm sinnapoole võtta. Ilmselgelt ma polnud ainus, kes seda uudist kuulnud oli - pood oli paksult naisi täis (sekka ka mõni eksinud pilguga mees). Mõnikümmend minutit hiljem oli ost tehtud ja maru hea olla.

Seejärel võtsime ette pikema jalutuskäigu, nagu meil ikka laupäeviti kombeks on. Jalutame tihti mööda ühest kenast kortermajast (sarnane kompleks, nagu see, milles ise elame). Ütlesin Kasparile nagu muuseas, et huvitav, millised selle maja korterid välja võiksid näha? Kaspar võttis sõnasabast kinni ja tegi ettepaneku vaatama minna. Nii võtsimegi sammu selle maja kontori poole (kontor asub sellistel majadel esimesel korrusel ja on alati 7-päeva nädalas avatud, et kõik soovijad saaksid majaga tutvuda). Kohe toodi meile vett ja viidi ringkäigule näidiskorteritesse. Näidiskorterid on alati koos mööbliga ja väga maitsekalt sisustaja poolt paika sätitud, isegi nõud on söögilaual jms. Täpselt nagu astuks kellegi väga peenelt sisustatud koju sisse. Korterid olid imeilusad ja kui hindade kohta uurisin, siis pidin omajagu vaeva nägema, et mitte suuri silmi teha. Oleme käinud sisuliselt kõiki enda ümbruskaudseid kortermajade komplekse kaemas viimase aasta jooksul ja selliseid üürihindu nagu meie majal on, lihtsalt ei leiagi. Päris uskumatu, kuidas meil koduga vedanud on. Muidugi saan aru, et meie maja on 20 aastat vana ja lähemal vaatlusel vajab remonti ja on väsinud, aga kõik võimalused on siiski samad, mis uutel kompleksidel: jõusaal, kohviruum, majapeod, tasuta parkimine kinnises parkimismajas, hooldusmeeskond remonditöödeks, basseinid, väliköök jne. Kõik kompleksid pakuvad samu teenuseid, ainult, et krõbedama hinna eest. Eks loomulikult ole uuematel kompleksidel uhkemad aiad, uuem remont jne. Meie aga jõudsime järeldusele, et oleme oma pisut väsinud olemisega kodukesega siiski veel väga rahul ja kolida ei tahaks ja ega ei peagi.

Ilm on üle ootuste mõnus +22 kraadi ja isegi päikest paistis, seega jätkasime oma jalutuskäiku. Sellist ilma pole saanud väga kaua nautida. Tagasiteel haarasime toidutänavast õhtusöögi ja suundusime koju, et rahulikult einestada ja mõni hea film ette võtta. 

Laupäev, kus kõik kulgeb justkui iseenesest, on minu meelest täiesti ideaalne.

Maile