Uus aasta

Minu arvestuse järgi käib aasta ikka septembrist-septembrini. Soovin kõikidele lugejatele ilusat alanud õppeaastat – kes käivad ise koolis või kellel käib laps või abikaasa/elukaaslane kooliteed. Koolis käimine puudutab sageli ikka tervet perekonda, mitte ainult õppurit ennast. Meie peres alustas Kaspari õepoeg teist aastat kooliteed ja mina ise olen kooliga tihedalt seotud juba järjest 22 aastat (appi!) ning sellel aastal meie peres rohkem koolijütse ei ole. Tunnen, et olen sellest pikast kooliteest juba sõna otseses mõttes väga väsinud ja ootan juba väga selle lõppemist. Viimased aastad on hambad ristis tõsine pingutamine ja loodetavasti kannab see ühel kenal hetkel ka vilja.

Enne suure sügise saabumist (minu jaoks algab sügis ikka 1. septembriga) oli vaja kallis abikaasa lennukile saata. Houstoni kodu ootas juba ammuilma oma elanikke ja nii nagu eelmisel, juhtus ka sel aastal, et Kaspar lendas tagasi enne kui mina. Enne veel veetsime mõnusa perepäeva Tartus, kus külastasime kõik lõpuks esmakordselt ERM-i ja ka Tagurpidi maja. 

Teel ERM-i - vanavanemad ja lapselapsed:

Muuseumis leidus üks tareke, mille ukse ees kohe pidi pilti tegema, sest sellist vaatepilti just sageli ei kohta:

Olin ise ERM-st väga vaimustuses. Me oleme Kaspariga tegelikult üsna suured muuseumite külastajad ja ootasime suure põnevusega ERM-i minekut. Vaadata on seal rohkem kui küll ja ühe päevaga ei jõuagi kõigele maksimaalselt keskenduda. Kes pole sinna veel jõudnud, siis soovitan soojalt varuda üks mõnus päev, et külastada ERM-i – tõelist Eesti pärli.

Tegime ERM-is perepilti:

Kuna ERM-i vahetus läheduses asub ka Tagurpidi maja, siis loomulikult kiikasime ka sinna:

Üks asi on see, et maja ise on tagurpidi, korraliku vimka viskab sisse majas olevad kaldus põrandad. Ruumis sees olles on tunne nagu oleksid kõikuvas laevas ja parim lahendus oleks sellelt kiiremas korras põgeneda. Lastel oli nalja nabani, aga minul läks süda ikka päris pahaks. Õnneks majast väljudes on kohe kõik jälle korras ja enesetunne hea.

Tartu kesklinnas asub ka minu üks lemmikutest kohvikutest- Reval Café, kuhu suundusime lõunatama. Toidud on maitsvad, lapsed saavad mängunurgas möllata ja toolid mugavad- mida sa ikka veel ühelt kohvikult ihkad?

Õhtul sõitsime kogu perega veel Tallinnasse, et ööseks Helini juurde jääda, sest Kaspari lennuk väljus väga varajasel hommikutunnil. Üsna kiirelt saigi Kaspari 5 nädalat Eestis läbi.

Mina jäin veel terveks nädalaks Tallinnasse, et veeta Marise ja Hugoga mõnusalt aega. Käisime trammiga vanalinnas kohvikus ja vaateplatvormidel uudistamas, nagu tõelised turistid:

Tegime mõnusa õhtu külla sõitnud Piretiga:

Valmistasime juba neljandat suve järjest traditsiooniks saanud kitsejuustusalatit Triinu juures:
 

Tarkusepäeva tähistasime koos Kristi, Marise ja Hugoga korraliku rabamatkaga Viru rabas. Täiesti imeline koht! Kuid siiski soovitan sinna minna pigem varajasel hommikul mitte pealelõunasel ajal, kus rahvast on nii palju, et liiklus rabalaudadel võib lausa võimatuks osutuda. Meie valisime varajasema hommikutunni ja nautisime oma matka väga. Hugo korjas kokku kõik seened, mida teelt leidis ning poole tee peal tegime korraliku pikniku.

 
Hugo tahtis ka hirmsasti seljakotti kanda. Pidas tubli 20 meetrit vastu:

Hugo tegi pilti:

Matkasellid:

Muideks ma pole kunagi sügist sallinud. Minu meelest on see üks kohutav aastaaeg, kus loodus su silme all ära sureb ja ilmad lähevad järjest märjemaks ja külmemaks. Sellel aastal aga mul sellist tunnet ei ole. Las see vihm siis sajab ja värvunud lehed on ju ilusad. Hubased õhtud aurava teetassiga tunduvad ka päris mõnusad kui vihm krabistab akna taga. Miks ka mitte, naudime seda, mis meil on.

Mõnusat septembri algust!

Maile