Nädalavahetusel olime
maru kultuursed ja käisime lausa kahel õhtul väljas. Reedel oli Kaspari ämmal
sünnipäev ja olenemata sellest, et sünnipäevalast ennast kohal ei olnud, siis
tähistamist vajas eriline sündmus siiski. Kutsusime naabrimehe James´i ka kaasa
ja nii me olimegi reedel kell 20 Mehhiko urkas liiga valjut muusikat, liiga
rasvast toitu ja vaieldamatult liiga hästi maitsevaid jooke nautimas. James on
väga tore ja meil sai kolmekesti korralikult nalja. Hiljem oli ikka maru mugav
umbes 3 minutiga kodus olla küll, sest noh, Mehhiko urgas asub reaalselt üle
tee.
Laupäeva hommikul
ärgates olin elevil nagu Ameerika noorem generatsioon 25.detsembri hommikul, kes
elutuppa kuuse alla jookseb, sest jõuluvana on tingimata just öösel kingitused
tuppa poetanud. Mina olin niisama elevil, sest õhtul oli ees 6 kuud pikisilmi
oodatud suursündmus – Ed Sheerani konsert! Ma olin terve päeva nagu väike laps,
särasin ja olin lihtsalt väga väga elevil. Ma olen üsna temperamentse loomuga
ja kui mind miski elevile ajab, siis mul ajab seda igalt poolt välja, ma ei
suuda ega tahagi end siis tagasi hoia ja kas peakski?
Kontserdi algusajaks
oli märgitud 19.00, mis tähendas, et uber tuli tellida juba 17.45, et õigeks
ajaks kesklinna jõuda. Sättisime end valmis ja olimegi teel. Uberiga on selles
osas ikka jube mugav, et ei pea grammigi parkimise pärast muretsema (eriti
arvestades seda rahvamassi, mis kontserdile minemas oli). Kontsert toimus
Houstoni kesklinnas Minute Maid Park pesapalli
staadionil, mis mahutab pisut üle 41 000 inimese. Saal oli pilgeni rahvast
täis! See rahvamass oli täiesti ulmeline, ma arvan, et polegi midagi sellest
kunagi varem näinud ega kogenud. See melu, mis käis istekohtade taga oleval
vabal alal: söögikohad ja joogiputkad, elevuses fännid- see oli nii äge. Sõime
ja jõime seal isegi ja nautisime kõike esimesest
sekundist. Tegemist oli meie mõlema jaoks päris elu esimese tõelise kontserdiga
(jah, olen Õllesummeril suuri esinejad kuulanud, aga see pole siiski päris
see).
Mul on hästi meeles,
kuidas aastaid tagasi Kaspari õde käis oma mehega Tallinnas Lady Gaga´t
kuulamas ja kuidas nad sellest elamusest hiljem meile rääkisid. Ma olin salamisi
nii kade. Mitte, et ma oleksin Lady Gaga fänn, vaid ma olin kade selle kogemuse
peale. Meie saime endale üht-teist väiksemat lubada, aga kontserdil käimine ei
mahtunud päris kindlasti meie toonasesse eelarvesse ja mulle tundus see kuidagi
päris kättesaamatu lõbustusena. Siia kolides mõtlesin nii mitmelgi korral, et
elame nüüd nii suures linnas, et siin oleks maru hea mingile kontserdile minna,
aga piletite hinnad tundusid nii kallid ja kohe lõi välja see vana-hea-tuttav
mõtteviis, et “ah, mis nüüd meie… ei hakka kulutama selle peale, mis me ikka läheme...” Ma ei
saaks rohkem õnnelik ollagi, et Kaspar teisiti asjale lähenes ja need piletid
kinkis!
Ed Sheeranile eelnes
kaks soojendusbändi, kellest üks oli Snow Patrol, mis on juba iseenesest kuulus
bänd. Soojendusbändid olid mõlemad väga head ning Ed ise tuli lavale pisut enne
kella 21. See kisa, mis tema tulekuga saalis vallandus oli täiesti meeletu.
Inimesed hakkasid esimesest hetkest kaasa tantsima ja laulma ja hoolimata
sellest, et meil olid numbrilised istekohad olemas, siis ma tantsisin kõik need
kaks tundi järjest, mis Ed laval oli. Ta ütles, et Texase rahvast ei pea üldse “käima
tõmbamagi,” sest kõik möllavad juba täie hooga esimesest momendist ja nii see tõepoolest
oligi. Saksamaal olevat inimesed alles viimasteks lauludeks hoogu läinud. Eks
see ole muidugi temperamendi ja riikide/piirkondade erinevus, mis ongi
normaalne. Mulle selline esimest hetkest kiljumine ja kaasa elamine sobis väga
hästi.
Las ma maalin teile nüüd aga kujutluspildi sellest, mis vallandus rahva seas alles siis kui Ed kontserdi lõpus lavalt lahkus ning tungiva kisa ja aplausi saatel lavale naases seljas Astrose särk. Kontsert toimus Minute Maid Parkis, mis on Astrose ehk siis Houstoni pesapallimeeskonna koduväljak ja ameeriklased toetavad oma pesapallimeeskonda nii tuliselt, et seda on ühel keskmisel eestlasel väga keeruline siia kirja panna. Ütleme nii, et see toetus on nii suur, et suuremad fännid tulid isegi Ed Sheeranit Astrose fännisärgiga kuulama, sest kuidas sa ikka teisiti Astrose koduväljakul riietud? Ed Sheeran tegi siis sellise lükke, et tuli kaheks viimaseks looks lavale seljas Astrose kirjadega särk ja rahvas hullus. Ma ei räägi siin pisut kõvemast kisast, see oli midagi nii meeletut, et ma pole mitte iial midagi säärast näinud ega kuulnud ja teate, see oli totaalselt nakkav! Me karjusime ise Kaspariga täpselt samuti nagu hullunud ameeriklased meie kõrval.
Täiesti imeline
konsert ja erakordne elamus! Ed Sheeran esineb 12.juulil 2019 Riias ning kes teda fännavad, siis ma
soovitan vägagi soojalt sinna kontserdile minna.
Ilusat nädala algust!
Me mõtlesime reedel, et alustame uut nädalat miljoniga, aga... ehk teine kord?
Texases on isegi lotopiletid hiiglaslikud:
Maile







Vot see oli kingitus! ��
VastaKustutaSee oli üks ägedaaid kinke, mis ma kunagi saanud olen! Aga Jana, Sind ootab see elamus kõik veel suvel ees- on, mida oodata!
KustutaAaaahhhhhh, sa ajasid mind nüüd NIII elevile! Ma sain maikuuks piletid ja ei jõua kontserti ära oodata. :)
VastaKustutaNo minul oli see esimene kontserdielamus ja kuna olen nagunii väga suur Ed Sheerani fänn, siis on üsna loogiline, et pean seda parimaks kontserdiealmuseks. Aga ma uurisin natuke tausta ja avastasin, et inimesed, kes on ikka rohkem kontsertidel käinud, leidsid samuti, et see oli parim, kus nad eales osalenud on. Seega on, mida elevusega oodata!
Kustuta