Mulle ei meeldi
koristamine, aga mulle meeldib kord ja süsteemid. Seega olen väga suur
organiseerimise fänn, sest tänu kindlatele süsteemidele ei peagi nt sahtleid/kappe
koristama, need püsivad korras. Täna saate lugeda sellest, kuidas olen
kodukontori organiseerinud. See on ruum, kus olen viimased kolm aastat tööd
teinud.
Lausa uskumatu, kuidas
üks pisike ruumike (u 2m x 2x) annab nii palju juurde ja võimaldab normaalselt
tööd teha. Eestis elades käisin küll täiskohaga tööl (olin lasteaiaõpetaja),
kuid graafik oli selline, et ka nädala sees jagus vabu päevi, millal kirjutasin oma doktoritööd. Pidin seda tegema köögilaua ääres pliidi kõrval, sest sellist
luksust nagu eraldi kodukontor, meil ei olnud.
Ühest küljest võib ju mõelda, et
laud on laud ja mis vahet seal on, kus tööd teha. Need, kes igapäevaselt
kodukontoris toimetavad saavad aga
üsna kiiresti aru, et päris nii see
siiski ei ole. Ideaalis ongi vaja kohe päris eraldi nurgakest, kus saaks tööd
teha. Ma lugesin selle kohta ja on lausa teaduslikult tõestatud, et kui koduses
majapidamises on töö tegemiseks ainult selle jaoks pühendatud koht, siis võtab
keskendumine ja nö töölainele saamine kordades vähem aega, kui seda teha nt
söögilaua ääres, kus toimuvad ka perekondlikud õhtusöögid. Kontorinurgas
tehakse vaid tööd ja alateadvus on harjunud, et sellel ruumil/nurgakesel on oma
kindel funktsioon. Tunnetan ka ise, et see tõepoolest ongi nii.
Siia korterisse
kolides oli kontorinurk kenasti olemas. Laud ja seinariiulid on sisse ehitatud
ja neid nihutada ei saa. Lauaplaat on sama, mis köögi tööpind, seega kõik läheb
kenasti omavahel kokku. Kontorinurk on avatud väike ruumike, millel on küll
ukseavad (läbi kontori saab magamistuppa), aga otseselt seda suletud ruumiks teha ei saa. Meil sellega mingit probleemi ei ole, sest oleme vaid kahekesi ja ma ei
näe mingit vajadust, et peaksin kuskilt mingit ust sulgema hakkama. Vastupidi,
hoian magamistoa ukse kenasti pärani, et valgus ka kontoriruumi sisse tuleks.
Vaade kontorile elutoast:
Läbi kontori saab magamistuppa:
Laual hoian
loomulikult arvutit, kalendermärkmikku, õpingute jaoks vajaminevat (valges
hoidikus) ja taskurätte.
Pliiatsid, kleeplint, käärid ja muu taoline on selleks
ettenähtud kirjatarvete organiseerijas. Tööpinna püüan võimalikult vabana
hoida, sest tööpäeva jooksul on tegelikult olukord tihti selline, et artiklid
ja paberid on laual laiali, sest mul on vaja nendest infot otsida.
Kuna tööpinnaks
on graniit, siis see on igapäevaselt käe all pisut külm ja ebamugav. Seega
tellisime üsna varsti peale sissekolimist lauale selline tüüpilise kontorilaua kätte, mille all on Ameerika-kraapimise kaart. Iga kord kui mõne uue osariigi
vallutame, siis kraabime selle välja.
Kontorilaual on ka
kaks sügavat sahtlit. Ülemise sahtli tegin mailing station´iks ehk siis postisahtliks. Mul on seal erinevates mõõtmetes ümbrikuid, lisaks olen erinevatesse ümbrikutesse eraldanud
rahvusvahelised margid, USA margid, erinevad kleepsud, mis käivad
ümbrikutel jms. Igal ümbrikul on nimi, mida see sisaldab.
Suures roosas karbis
on postkaardid erinevateks sündumsteks (sünnipäevad, jõulud, pulmad, lapse sünd
jms). Olen üsna usin kaardisaatja ja seega on mul selleks kõik vajalik alati
kodus olemas. Lisaks hoian selles sahtlis ka suuri mikrofoniga kõrvaklappe,
mida kasutame koosolekute jaoks või muusika kuulamiseks.
Alumine sahtel on
dokumendisahtlel. Ostsin sinna spetsiaalse lõõtsa meenutava
dokumendiorganseeriga. Iga eraldatud vahe on erineva värviga ja pealkirjastatud,
nii leiame väga kiiresti vajamineva dokumendi üles.
Seinariiulite osa on
jaotatud kaheks. Üks pool on meie mini-raamatukogu ja teine pool aksessuaaride
päralt, kus on meie käekellad ja päikeseprillid.
Kontori seinu
kaunistavad meie pere laste tehtud ja saadetud kunstiteosed ja loomulikult
maailma parim jõulukink – perepiltidega kalender.
Mulle väga meeldib
meie kodukontor 😊
Varasemad
organiseerimispostitused:
Magamistoa – ja garderoobi organiseerimine (nüüdseks juba pisut muutunud, kirjutan sellest varsti)
Vannitoa organiseerimine (samuti nüüdseks pisut muutunud). SIIT saab lueda vannitoa
uuenduskuuri kohta, mille tegime alles hiljuti.
Kuidas teil on suhted
organiseerimisega?
Mõnusat neljapäeva!
Maile
Organiseerimine meeldib mulle väga, sest siis on igal asjal oma kindel koht kust seda leida ja kuhu tagasi panna. Aga tihti sekkub organiseerimisse igapäevane elu ehk teisisõnu keegi eirab süsteemi ja ongi käes küsimus: kas keegi on näinud kus see või teine asi on??? Minu organisatoorsetel võimetel on arenguruumi küllaga. Samuti minu pereliikmetel. H Saaremaalt
VastaKustutaNii tore, et lugejate seas on ka neid, kellele meeldib organiseerimine! Mul lööb see kohe silmad särama! Meie teeme oma kodus nii, et ma mõtlen süsteemi välja, paigutan asja(d) ära ja siis tutvustan Kasparile, kus mingi asja kodu on ja mis süsteemid täpsemalt on. Loomulikult on arusaadav, kui kaaslane ei ole organiseerimisega samal lainel, siis on keerukam süsteeme paigas hoida. Samuti võivad väikesed lapsed tihtipeale unustada, kus mingi eseme kodu on ja see kõik võib süsteeme natuke paigast raputada.
VastaKustutaMa olen ka organiseerimise fänn. Uute kohta kolisime, siis olin poolteist päeva üksi, vaatasin filme ja samal ajal pakkisin ja tõstsin asju oma kohtadele. Ikka selle järgi, et mida kasutame rohkem ja mida vähem Kui abikaasa koju jõudis, siis ütlesin ka lihtsalt kus mis riided, raamatud jm kraam on.
VastaKustutaMeil on siis üsna sarnane süsteem. Kui me midagi uut koju ostame, siis Kaspar küsib tavaliselt, kus selle asja kodu hakkab olema :D Asjade organiseerimine on nii rahustav tegevus minu meelest ja kui süsteemid on paika saanud, siis on eriliselt mõnus värskelt süstematiseeritud sahtli/kapi vms sisu vaadata.
KustutaMul on kodus kõik asjad süstematiseeritud. Olen sellega nii harjunud ja kui mõni asi on oma kohalt kadunud (ikka siis kui mul seda vaja läheb)... tekitab see kõvasti meelehärmi. Tean küll, et pean minema laste tubadest seda otsima ... ja tavaliselt leian. Teen aegajalt kodukontoris tööd ja kasutan üht laste tubadest, hea suur laud, tassin vajalikud materjalid kohale ja pärast korjan kokku. Minu enda töölaud on väiksem ja see on mul hõivatud käsitöö tarvetega - mulle nii meeldis, et Sul on samuti kaardid süstematiseeritud - mul sama, lisaks kaartide valmistamise tarbed on süsteemis (paberid, liimid, kaunistused jms). Nii hea on võtta - kui tead kus asuvad. Garderoobis on samuti süsteem, pikkus ja värvid + hooaeg (Eestis on ju talv). Usun, et selline organiseeritus ajab mõne inimese endast välja, ent need, kes sellega on harjunud - saavad aru. Lisaks ei teki väga palju kasutuid asju, kui tekib-on kergem neist loobuda.
VastaKustutaMulle meeldis juba Eestis elades kaarte saata (seal tegin seda küll pisut vähem, aga siiski). Küll aga polnud mul kunagi saatmiseks vajalikke tarbeid olemas ja iga kaardi jaoks pidin eraldi marki ja ümbrikut minema ostma - nii tüütu! Siia kolides "plahvatas" mul korraga, et miks ei võiks kõik saatmiseks vajalik kodus olemas olla. Samamoodi otsustasin, siis võiks juba mõnus valik ilusaid postkaarte valmis olla varutud. On ikka mugav küll! Nüüd pean vaid paki saatmiseks postkontorisse minema.
KustutaGarderoobis on meil ka süsteemid, aga neid ma ikka muudan vastavalt vajadustele. Minu jaoks ongi selle korteri miinus, et meil on vaid üks panipaik, kuhu kõik asjad tuleb ära mahutada. Mulle aga meeldiks seda teha nii, et oleks igal asjal nö ruumi hingamiseks, kahjuks meie kapp seda päris ei võimalda. Samas, Eestis elades oli meie kapp nii väike, et vastavalt hooajale (nt suvi) olid vaid selleks mõeldud riided/jalanõud toas ja teise hooaja riided (nt talv) olid vaakumpakenditega keldris.
Ma ei kujuta ette, et korralik süsteem võiks kedagi endast välja ajada, aga ehk tõesti?
Ahjaa, see on küll 100% tõsi - kasutuid asju ei teki!
KustutaMeil on ka igal asjal oma koht kodus, aga kui elada koos sellise inimesega nagu Grete, siis jah....
VastaKustutaTal on oma süsteemid, kuhu lihtinimese (kerge) mõistus ei küündi :D
Kustuta