What a day!

Eile hommikul ärkasin üles ja suundusin kööki hommikusöögile nagu ikka. Köögi tööpinnal ootas mind aga üllatus. Olin sekundiga ärkvel. Üllatus? Mulle? Mille puhul? Olin päris rabatud kohe. 

Ma pole veel kunagi sünnipäevanädalat, kui sellist varem tähistanud. Komplekti kohta lisan, et tegemist on minu absoluutse lemmikuga kehatoodete valdkonnast ja ma olen ilmselt üks suurimaid kookosefänne maailmas. Ma jumaldan seda kehakreemi ja kui esimesel aastal siia kolides oli The Body Shopi tooteid vabalt riiulitelt leida, siis viimastel aastatel see enam nii pole olnud, aja teisi nagu tikutulega poest taga. Ma räägin siinjuures muidugi oma lemmikpoest TjMaxxist, kus asjad on soodsate hindadega, mitte The Body Shopi enda poest, kus neid samu kreeme võib samal hinnaskaalal osta, mis Eestiski – no thank you! Kilkasin mööda tuba suurest elevusest ja olin üllatusest ikka väga rabatud. Esmaspäev muutus hoobilt väga ilusaks!

Kaspar läks kontorise ja mina asusin kodukontoris tegudele. Vaatasin märkmikust oma päevaplaani ja esimese asjana oli märgitud, et pean ülikooli kirjutama seoses oma artikli keeletoimetuse hüvitisega. Nimelt selgus paar nädalat tagasi, et mul on võimalik oma eelmise artikli keeletoimetuse eest makstud raha tagasi saada. Kui teadusartikkel saab valmis, siis tuleb see saata professionaalsesse keeletoimetusfirmasse (mina kasutan nt ühte Kanada firmat), kes vormistab kogu töö väga perfektsesse keelde ja alles seejärel saab artikli ajakirjale ära saata. Selline keeletoimetus on üsna kulukas lõbu, viimati tuligi rahakotiraudu $240 võrra kergendada, et artikkel toimetatud saaks. Siiani olemegi sellised kulud ise katnud ilma pikemalt virisemata, sest see on kogu protsessi üsna paratamatu osa. Nüüd aga selgus, et kui artikkel on kõige kõrgemas kategoorias (1.1) ning avaldatud teatud kindlas andmebaasis nt SCOPUS või WOS (mis tõstab ülikooli mainet), siis ülikool kompenseerib keeletoimetuse kulud. Minu artikkel langeb sobivatesse parameetritesse ja koheselt võtsin teatud inimestega ühendust, et asja lähemalt uurida. Esitasin kõik vajalikud dokumendid, tasutud arve jms ja jäin vastust ootama. Kinnitavat vastust aga ei tulnud ja mu juhendaja käis juba peale, et ma asja siiski edasi uuriksin. Eile hommikul esimene ülesanne oligi sellega tegeleda. Enne aga, kui meili hakkasin väljastama mõtlesin, et kontrollin igaks juhuks oma panga olukorda, et mine tea ja ennäe imet – kogu raha oli mulle juba üle kantud! No see oli nüüd küll tore uudis.

Mingil hetkel keset päeva otsustasin minna postkasti tühjendama ja nagu lugeja juba aimata võib – head uudiseid aina jätkusid. Postkastis ootasid mind ahjusoojad Texase osariigi juhiload. Mul on nüüd korralikud plastikload olemas, mis võimaldavad ka USA siseselt reisida (homme proovin kohe järgi). Mu tuju tõusis veelgi, sest olin lube kaks nädalat postkasti oodanud.

Päeva teises pooles meenus mulle, et eeloleval reedel on Must Reede, mis tähendab Ameerikas väga suuri allahindlusi. Ma ei räägi siin 5-10% allahindlustest, vaid ikka korralikust hinnasulast. Me kinkisime terve perega suvel ämmale nii uhke tolmuimeja, et sattusin sellest totaalsesse sõltuvusse, puhastasin suvel sellega põrandaid igal hommikul ja unistasin, et ostame endale ka sellise. Masin on aga üsna kallis ja hästi nagu ei raatsinud osta ka. Kuna meie praegune tolmuimeja on väga väsinud ja ilmselt hakkab koheselt ka otsi andma, siis otsustasime, et mis seal ikka, detsembris ostame selle tolmuimeja endale ära. Eile aga mõtlesin, et vaatan igaks juhuks Amazonist, ega Musta Reede puhul mingit soodukat meie ihaldatud masinale pole. No mis te arvate? Loomulikult oli! Hind oli nii suurepärane, et otsustasime selle kohe ära tellida (ja teadlikult meie hullus novembris natukene feilida). Me olime nagunii otsustanud tolmuimeja detsembris osta ja tundus täiesti totter seda praeguse hinnaga mitte teha. Masin peaks homme kohale jõudma ja ma olen totaalses elevuses! Kas see on vanaduse märk, kui tolmuimeja suudab sellist elevust tekitada?

Mõni päev on kohe SUPER!

Mõnusat nädala jätku!

Maile