Elamuskingitused

Sain seekord sünnipäevaks päris mitu elamuskingitust ja ilma pingsamalt sellele mõtlemata sattus seekord nii, et realiseerisin neid kingitusi möödunud nädalavahetusel. Seetõttu oli tegemist justkui taaskordse sünnipäevaga.

Sündmused algasid reede õhtul Tartus. Meie Klubi tüdrukud saatsid mulle postiga Vanemuise kontserdi Memory pileti. Istusime enne etendust pikalt kohvikus ja nagu ikka, siis juttu jätkub kauemaks ja loomulikult oli meie punt see, kes viimasel minutil Vanemuise suure saali uksest sisse tormas ja oma kohtadele end pressis. Kontsert oli suurepärane ja nalja sai ikka korralikult. Nagu meie puhul ikka juhtub minema, siis aega jäi väheks ja seetõttu ei saanud õhtu ometi teatriga veel lõppeda. Seadsime sammud auto poole ja kiired matemaatilised arvutused näitasid, et Jana peab oma ustavast pillist viimse hobujõu välja pigistama, et veel õigel ajal poodi jõuda, et veini osta. No kui vaja, siis saab gaasi korralikult vajutada ja kaks minutit enne sulgemist vormistati päeva tähtsaim ost ära.

Meie Klubi: Tuuli, Maret, Jana ja mina

Järgmisel päeval sõitsin Tallinnasse järgmisele sünnipäevale. Ajaga on kujunenud nii, et osad mu õe sõbrannad on ka minu sõbrannadeks saanud ja nii suundusimegi Marisega sünnipäevale koos. Päevakangelane oli hiljuti uue kodu soetanud ja nii oli uudistamist kohe omajagu. Mulle hirmsasti meeldib teiste kodudes ringi vaadata ja ideid koguda, eriti põnev on seda uues ja värskelt sisustatud kodus teha. Pidu oli korralik, viskasime vana hea Pearu Pauluse saatel korralikult näppe ja nagu ka eelmisel päeval, siis lõppes meie õhtu varajastel hommikutundidel. Pühapäeva hommikul andsin endale aru, et ma pole enam 21 vaid olen 31 ja kahel ööl järjest pidutseda on suurem väljakutse, kui oleks võinud arvata.

Arvestades üsna tormakaid õhtuid, siis oli pühapäevane tegevus justkui rusikas silmaauku. Nimelt kinkis mu õde mulle sünnipäevaks “tüdrukute päeva.” Siis, kui Hugot veel ei olnud, tegime tüdrukute päevi alatasa, aga Hugo sünnist alates oli loomulik, et meie tegevuustesse oli temagi kaasatud ja sujuvalt need tegevused muutusid üsna lapsekeskseks. 

Nüüd aga oli terve pühapäev vaid meie kahe päralt ja kohe alustuseks viis õde mu Mustamäele Elamuskeskusesse 21+ spa mõnusid nautima. Sealsed saunad ja vihaga nuhtlemine tegi meie tervised hoobilt korda ja paremat ravimit ei oleks osanud soovidagi. Spa-st suundusime oma vanasse lemmikusse Hobujaama Vapianosse ja sealt edasi juba kinno mõnusat naistekat vaatama. Naersime nii, et kõht kõveras ja nagu arvata võib, siis päev sai läbi enne, kui jõudsime silmagi pilgutada.

Mõnusat nädalat!

Maile