Kui veel Eestis elasin,
siis oli igal kevadel tunne, et maksimaalse osa päevast tuleb veeta väljas. Lausa
patt oli siseruumides viibida. Ära kolides saatis see tunne mind veel umbes
pool aastat selliselt, et kui akna taga lõõmas päike, siis pidin tingimata
lõunapausil vähemalt pool tunnikest aias päikest võtma, sest kuidas sa lased
ilusa ilma niisama raisku, tehes toas tööd? Texases elades sai õige pea
selgeks, et päikest on piisavalt palju ja igat kiirt ei pea tikutulega taga
ajama, homme tuleb jälle päike välja ja niisamuti ka ülehomme. Ja kui ka ei
tule, siis mõne päeva pärast kindlasti tuleb. Ei ole vaja karta, et järgmised
nädal aega pole valguskiirt näha. Nii ma siis elasin õndsas teadmises, et
päikest pole vaja taga ajada, kolm aastat. Suvel Eestis olles sain südamerahuga
päevad läbi toas tööd teha isegi siis, kui akna taga oli postkaardi mõõtu
imeline ilm. Mind see ei kõigutanud, läksin välja õhtul, kui päike ikka veel
siras ja töö oli selleks päevaks tehtud.
Üle kolme aasta tulin esimest
korda talvisel ajal Eestise. Ma pole ju unustanud, kuidas siin asjad käivad.
Päev on lühike, öö pikk, päikest jagatakse vaid näpuotsaga, kui sedagi. Ei
midagi uut. Ja siis korraga sain nagu sahmaka vastu vahtimist. Ma olin ära
unustanud selle tunde, kui koguaeg on pime. Ärgates on pime, päeval on
pime ja õhtul on pime. Koguaeg on pime. Üks asi on teadmine, et see nii on, hoopis
teine lugu on seda reaalselt kogeda ja uuesti nö meelde tuletada. Oi, kuidas
mulle ei meeldi see tunne! Valgus annab energiat ja kui valgust pole, siis….maru
keeruline on end ärksa ja erksana hoida. Tuled põlevad toas ka südapäeval ja
aknast välja vaadates väristan vaid õlgu, sest no mitte kuidagi ei tõmba välja.
Sellest hoolimata ma siiski käin igal õhtul oma samme tegemas, aga ka siis on
juba pime.
Täna saabus siis
lõpuks see päev, kus ei olnud pime. Päike oli väljas ja ma kohe tundsin, kuidas
süda rõkkas rõõmust. Lubasin endale pidulikult, et lõunapausil lähen teen oma
sammud ära ja saan nii ka lõpuks ometi valgust, ikka seda tõelist
päikesevalgust, nautida. No teate, rohkem pole õnneks vajagi, andke vaid törts
päikest keset päist päeva!
Mõnusat neljapäeva!
Maile
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar